Eesti režissööride selle sajandi täispikad mängufilmid

Kui neiuohtu Taarka oma sõpra Vassot konna ja kuningapoja mängus suudleb, on tema saatus juba pöördunud - isa on kõrtsis maha mänginud perekonna vara ja tütre hõbeehted. Taarka sõbrannad kiidavad küll ta lauluandi hõbedast kallimaks, kuid Vassol ei lubata teda kosida, et võõrast verd minia vaesust majja ei tooks. Kui Taarka kaksikud ilmale toob, pole Vassot kuskil. Üksinda lapsi toites, kattes ja mattes saab hüljatud tüdrukust isepäine naine, kes elab oma reeglite järgi, lauluema, kelle kuulsus kõlab üle kogu Setomaa ja jõuab üle Eesti piiridegi - ja kes kodukülas jääb surmani võõraks ja väljaarvatuks.

Buratino elab oma ema Maria Carloga müüriga kaheks jagatud HeaHalva linna vaesel poolel. Ta käib kohutavas koolis, peamiselt aga teeb sõprade Artemoni, Pierrot' ja Toivoga lollusi ja bändi. Maria ei ole pojale avaldanud tema kummalise sünni saladust. Rikka linnaosa kõrgeimas pilvelõhkujas elav kuri Carabas Barabas otsib taga poissi, kelles peitub maailma vallutav võluvägi. See jaht viib Buratino kokku Carabasi sinijuukselise tütre Malvinaga, kellesse poiss silmapilkselt armub. Carabas Barabas ja tema käsilased Duremar, Kass ja Rebane oma plaanidest ei loobu ja see tähendab võitlust viimse veretilgani. Plahvatustest ja lauludest tulvil muusikaline trash-komöödia eelkõige teismeeas piinlevatele inimestele, täis möllu ja meelelahutust, kõike seda, mis teismelisi tõmbab.

Ülipikkade kaadritega eksperimentaalfilm naisest, kelle elu oma tavapäraste rutiinsete tegevustega kulgeb nelja seina vahel. Naine otsekui ei taju enam aja kulgemist ega inimesi, kes elavad kuskil väljapool. Pärast pikka ebalust, korralikult riides ja meigituna, astub ta ühel ilusal päeval siiski uksest välja.

Vanglaväravad avanevad ja saatus pakub rusikakangelasele Madisele uue võimaluse. Ootav kirjapruut ja rahulik seaduskuulekas elu maal on nii käegakatsutavad - seekord ei saa miski viltu minna. Teekaaslaseks saab ta õepoja, kohmetu teismelise Hannese, kelle suurim soov on Madise omale risti vastupidine. Algab mäng, kus nii tugev kui nõrk saavad üha uusi võimalusi ja võitja pole lõpuni selge.

Peteri tuleb tagasi vanematekoju, et paluda vend Jakobilt abi oma võlgade likvideerimiseks. Vend keeldub, sest selleks tuleks maha müüa vanaisa mets. Nii põrkuvad kaks maailma — küla ja linn, väljasurev ja pulbitsev. Loo arenedes vahetavad vennad mõneski mõttes pooled, hindavad oma senise elu ümber. Peter jääb maale ja Jakobi otsustab linna minna. Elu tänases Eestis, kus maaelu kaob: poed, bussiliinid, koolid pannakse kinni, inimesed peavad linnadesse või vallakeskustesse kolima. On metsaküla ja koolimaja, kodu ja lapsepõlv. On viis õnne otsivat inimest. On õnn. Alati seal, kuhu viimasena vaatad.

Ida-Euroopa, uus sajand. Hundiseadused ja hundiisu. Mõni on veel alles, kes otsib hea ja kurja tundmise puud, tõenäoliselt eesmärgiga sellest valmistada kvaliteetset kontorimööblit ... Keskikka jõudnud Tõnu leiab end just sellisest hämarduvast metsast, nagu Dante kirjeldab. Tema mõõdukalt jõukasse ja rahulikku ellu sugeneb tavatu küsimus - kas on võimalik olla hea inimene? Mida see tähendab üleüldse? ja talle endale? Tõnu on teel selgemasse äratundmisse; aina pöörasemaks muutuvas reaalsuses puutub ta kokku mitmete tänase Eesti ühiskonna näidisisenditega ja olukordadega, milles ei puudu põnevus ja must huumor. Näib, et pikkamööda, kuid vältimatult kaotab ta töö, pere ja lõpuks ka iseenda.

Jäälossis elav naine meelitab enda juurde noore poisi, kes naise ja jääriigi ilust lummatuna unustab inimeste maailma. Naine varjab poisi eest saladust, miks ta külmas elab. Tegu on romantilise draamaga, mis räägib kõikevõitva armastuse tärkamisest. Visuaalselt lummav "Lumekuninganna" on enamalt jaolt üles võetud külmhoone jäätisehoidlas, kuhu ehitati spetsiaalne interjöör, mis ujutati üle tohutu koguse veega ning seejärel külmutati. Võtted toimusid ekstreemsetes tingimustes, kuni kahekümnekraadises pakases. Välivõtted filmiti aga polaarjoone taga, Põhja-Norra mägede lumistel nõlvadel.

On ülbete 90ndate algus. Eestis on käibele tulnud kroon ja endine liiduvabariik on tõusnud värviliste metallide ekspordis maailma tippu. Selle kuritegeliku äri ümber käib halastamatu võitlus. Allmaailma on tõstnud tagajalgele jutt "punasest elavhõbedast", mis paneb tegutsema äsja vanglast vabanenud Repsi ja tema semud ning kujunemisjärgus Eesti Kaitsepolitsei uurijad eesotsas reljeefse ülemuse Buldooseriga.

Vürst Mõškini ilmumisel Peterburi seltskonda ei oska keegi aimata, et see varatu ja haige mees võib inimestele nii suurt mõju avaldada. Tal on võti isegi paadunud hingede jaoks, nagu Rogožin ja tema kaaslased, kindral Jepintsevi perekonnast rääkimata. Noor, kaunis ja süütu Aglaja on tema pärast valmis kõigeks. Vürst aga pühendub Nastasja Filippovnale, kelle ihade põrgust läbi käinud hinge puhtus äratab temas aukartust ja lootust päästa naine hukatusest.

Afganistani võitleja Jeremia Juunas Kirotaja tuleb 21 aastat hiljem Eestisse isa matustele. Islami omaks võtnud meest seob kodumaaga vaid tütre Ingli nutt, mida ta kunagi ammu telefonist kuulis. Nüüd asub Jeremia otsima oma peret. Tolmuses ja räämas linnas ei ole peaaegu üldse mehi, elu korraldavad naised ja see polegi päris elu. Ometigi paistavad naised lootvat, et Jeremia suudab pakkuda leevendust halvavale tühjusetundele.

Kunagise rokkansambli solist Keiser ei lepi läheneva vanadusega ja otsustab endised bändikaaslased uuesti kokku kutsuda. Tema suurim soov on jälle koos semudega suurele lavale pääseda. Hoolimata meeste esialgsest vastuseisust õnnestub tal oma tahtmine saavutada - vähemalt osaliselt. See on tempokas, humoorikas ja lohutust pakkuv komöödia inimestest, kes olusid ja aegu trotsides ning ennast ületades püüdlevad ihaldatud sihile.

Valimiskampaania ajal läheb ühe Eesti poliitiku kodusel peol kaduma suur summa raha. Loosse on segatud mõned peokülalised, kel on tõsiseid rahaprobleeme ja kes püüavad hakkama saada minevikus tehtud vigadega. Enesekindel poliitik aga ei pöördu kummalisel kombel politsei poole, vaid asub oma õigust nõudma jõuga.

Lucia elu ühes Eesti alevikus on lõbus ja vaba, kuid koolis on õpetajad mures, sest hinded on tal halvad. Tema isa, surnuaiavaht Kaido putitab autosid ja teeb muid juhutöid, ema Maria peab töö kaotamisest saadik teiste omasugustega pidu. Lucia kooliasjade jaoks pole kummalgi aega. Juba on asi lastekaitseinspektori laual, kui pere ootamatult kutsutakse Soome külla. Nädal aega elavad nad kirikuõpetaja Sirpa juures, ja Lucia ettekujutus kodust muutub põhjalikult. Tagasi Eestisse jõudes võtavad sündmused sellise pöörde, et tüdruk peab valima, millises kodus elada.

Käes on detsember ja jõulud, aga väljas lõõmab päike. Miski on mäda! Maiade kalender ennustab lähenevat maailmalõppu. Nüüd peab igaüks otsustama, kuidas veeta need viimased päevad. Rait tahab jõuda oma elu armastuse, Lenna Kuurmaa juurde, sõber Mihkel peab aga päästma maailma, ohverdades Lenna päikesejumalale. Brenda tahab põgeneda oma diktaatorliku ema eest, kuid teda ajavad taga hullumaja sanitarid. Ervin võidab hunniku raha, aga mõistes, et raha kulutamiseks ei ole enam aega, soovib ta suurest ahastusest surra. Kõikjal üle Eesti valitseb segadus. Aga lootus sureb viimasena ja õnneks saabub ka lõpp.

Pärast naise surma ei taha Mati enam elada. Töökaaslase Ruthi ja tütre Mari ettevaatlikud toetuskatsed tema kaotusvalu ei leevenda. See viib ta lõpuks haiglasse ja nüüd sööstab Matile appi sanitar Sass, kes on sõber kõigiga, eriti aga hädasolijatega. Mati ei hooli õieti kellegi sõprusest, kuid Sassi tema siiras elujaatavuses on tal võimatu tõrjuda. Kuid teadmiseni, et armastus pole maailmast kadunud, on pikk ja ettearvamatute käänakutega tee, millelt oleks ehk lihtsam kõrvale astuda kui seda lõpuni käia.

Joko on 30-ndates ideekirjutaja reklaamibüroos, Reeda – eluaegne pedagoog, matemaatikaõpetaja, Ants – santehnikalao juhataja. Kõik nad mängivad kasiinos. Kolm „täiesti normaalset” inimest ehitavad endale ja oma lähedastele hingelise põrgu, lükates veerema lõputute valede lumepalli, mis matab enda alla parimad kavatsused.

Eesti väikelinnas elav keskealine Anne võtab vastu hooldaja koha Pariisis, väliseestlanna Frida juures. Ta leiab eest rikka ja tujuka vanadaami, kes enda sõnul mitte kedagi ei vaja. Eesti keelt ta ei räägi, abilist peab lootusetuks provintslannaks. Näib, nagu poleks neil kahel midagi ühist. Kuid ilmselt on nad kohtunud selleks, et mõlema elu muutuks.

Leila on põneva tämbriga lauljatar, keda konventsionaalse džässi asemel kisub hoopis elektroonilise helisürrealismi poole. Avantgarde aga üüri ei maksa ja sestap tegeleb Leila ostmise, müümise ja teenuste osutamisega kõige erinevamal moel, ootamatutes kohtades ning kummalistes situatsioonides. Ennasthävitav elustiil ja omavaheline konkurents muusikutena äris, kus võidab see, kes kõnnib kiiremini üle laipade, sunnivad aga Leilat mõtlema selle üle, kust jookseb piir vaimu sünnitatud kummitustemaailma ja pärismaailma vahel, kus inimsuhted ei ole kõrgeim eesmärk, vaid pelgalt pääs asjade, prestiiži ja enesenäitamise üksildasse kõledasse maailma.

Poliitik Aadu Kägu sõidab koos abikaasa Viiviga metsa seenele, et puhata närve mainekampaaniast. Nendega liitub hääletaja, rahatu rokitäht Zäk. Vältimaks üldkäidavaid seenemetsi, sõidetakse umbropsu kuhugi laande, mis paistab tõeliselt ürgne ja inimtühi. Peatselt avastab kolmik end eksinuna ja samal ajal lahvatab meediaskandaal - uuriv ajakirjandus kahtlustab, et Kägu on kuritarvitanud riigi raha. Algab võitlus au, elu ja surma peale nii metsas kui linnas.

Õlu ja ilusad tüdrukud on mõttes kolmel sõbral, kes täiesti tavalise reede hommikul bussijaamas kohtuvad. Vaevalt võivad noormehed aimata, et 25 tundi hiljem on nad keset vägivaldseid sündmusi, kus laipade hulk iga hetkega aina kasvab. Ühe spordikoti ja 70 aastat vana püstoli toel põimub filmis 8 lugu, millest liigub läbi suur hulk värvikaid tegelasi: kurjategijad, kellest üks tsiteerib Nietzschet; II maailmasõja veteran, kes Clint Eastwoodi stiilis püüab maailma parandada; punt reaalsusele vee peale tõmmanud narkareid; rikkurivõsu, kel väga keeruline suhe oma isa ja noore ahvatleva võõrasemaga; viis noort naist, kes kõik üritavad leida kohta elus. 24 tunni jooksul läheb müügiks kõik - seks, sõprus, narkootikumid... ja inimelud.

Vana mustlase surm, tütarlaps raudteerööbastel, poja vaen isa vastu ja ratastooli jäänud tüdruk – neist kildudest kasvab vähehaaval tervik. Raudtee, rong ja Lev Tolstoi romaan “Anna Karenina” seovad ühte kolme perekonna ja mitme üksiku inimese, vanade sõprade ja võhivõõraste saatused. Mittemõistmise ja ütlematajätmiste tõttu vääralt tõlgendatud probleemidega silmitsi seisvatel inimestel tuleb läbida teekond, mis muudab neid sallivamaks ja mõistvamaks.

Baltisaksa paruni kirgliku loomuga tütre Helmi ja teda vaikselt, kuid ustavalt armastava kinomehaaniku Juliuse saatus kulgeb läbi 20. sajandi ühes Tallinna vanalinna majas, mis muutub ja kohaneb vastavalt sellele, mida vahel rahutu, vahel õnnelik aeg endaga kaasa toob.

Noor algaja kirjanik Fred unistab, fantaseerib ja elab argise nürimeelsuse asemel unelmates. Ta usub, et romantiline vabadus on võimalik ja kirjanikustaatus annab elus suuremaid vabadusi. Äkitsi ei ole Fred enam sugugi vaba. Tema tüdruk on rase, Fred peab oma tegude eest vastutama ja ühiskonda paigutuma. Fred on vabapidamisel, tema vabadust piirab ühiskond. Fred küsib endalt: kuidas elada nii, et hiljem poleks valus raisatud elu pärast? Võib-olla tuleks elada oma elu vähenõudlikult, märgates argises salapära ja selline maailm heaks kiita? Näeme noort meest üritamas, vähem üritamas ja üldse mitte üritamas, aga täielikult loobumas me teda ei näe.

Ebatavaline armastuslugu portreteerib ühe pere ja väikese külakogukonna varjatud suhteid. Tasase loomuga 30-aastane Kertu elu on kulgenud isa hirmuvalitsuse all. Noor naine teeb argliku katse oma elus midagi muuta ja saadab postkaardi Villule, kena välimusega allakäinud külajoodikule. Peale jaaniõhtut Kertu kaob. Perekond satub paanikasse, sest Kertut peetakse kinnise loomuse tõttu ullikeseks. Lõpuks leitakse ta Villu kodust voodi all hirmunult värisemas. Eelarvamuste küüsis külarahvas süüdistab Villut naise ärakasutamises. Mis toimus sel öösel aga tegelikult? Tasapisi lahtirulluv tõde on jahmatavam, kui keegi arvata oskab.

Kui Cambridge’i ülikooli geeniteadlase Johni kihlatu ta maha jätab ja otsustab aborti teha, jätab mees akadeemilise karjääri ja asub ellu viima oma radikaalseid ideid. Teekonnal läbi Inglismaa saadab teda 14-aastane tütar, doonorlaps Ronja, keda mees püüab veenda, et maailma paremaks muutmiseks kõlbavad kõik abinõud. John tegutseb nagu ühiskonna sanitar, röövib rikkaid, kõrvaldab seksuaalmaniakke ja äärmuslikke moslemeid, aga ka lihtsalt ühiskonnale kasutuid inimesi, vanu ja haigeid. John nimetab seda õigluse missiooniks, teaduslikuks ja poliitiliseks kohtumõistmiseks, mille järgi on õigus elule vaid ilusatel, harmoonilistel ja kasulikel isiksustel.

Unises kuurortlinnas Haapsalus veedavad ühiselt suvevaheaega neli last – Markus, Emilia, Rosanna ja Karl. Igavalt alanud koolivaheaeg teeb äkilise pöörde ja neli sõpra kistakse suurde seiklusesse, kui selgub, et kohaliku antiigipoe pidaja Herman Krookuse juurest varastatud kellad, linnas viibiv kuulus fotograaf Stig Velson ja 15. sajandil piiskopilinnuses aset leidnud sündmused võivad omavahel olla seotud. Neljal algajal detektiivil tuleb lahendada keeruline kellaröövimüsteerium ja leida üles sajandeid kadunud aare, mis sisaldab kulla valmistamise õpetust. Mängu tulevad pätid, politseinikud ja iidne legend Valgest Daamist.

17-aastane väikelinna tüdruk Laura ei leia elus asu: ema käib närvidele, omavanused kutid on nõmedad ja kõik meelelahutused tunduvad lapsikud. Ühel päeval tirib energiline sõbranna neiu kaasa rabamatkale, mida korraldab keskealine loodusehunt Joosep. Algus pole paljutõotav: kinnise loomuga tüdrukule ei meeldi kompleksivabalt käituv Joosep, kuid matka edenedes avastab Laura eneselegi ootamatult, et Joosepi karune sarm paneb tal vere kiiremini pulbitsema. Rännak tüürib aga vääramatult lõpu poole ja Laural tuleb otsustada, kas suhe endast vanema mehega on vaid vahepala naiseks kujunemise kurvilisel teel või on tegemist elu esimese päris armastusega.

Anja on edukas noor õppejõud, kes loeb loenguid Byronist ja on romantilises suhtes professorist kolleegiga. Lastekodust pärit Anja igatseb, et teda armastataks, kuid ei leia endas võimet armastada teisi. Kohtumine minevikuga keerab ühe hetkega tema elu pea peale. Pärast valesüüdistust kuriteos peidab Anja end kodutute laste varjupaigas. Varjupaigas kohtub Anja 13-aastase Kristinaga. Pealtnäha kokkusobimatu paar võtab ette ohtliku teekonna pöidlaküüdiga läbi Venemaa avaruste, et leida üles Kristina Kasahstanis elav vanaema. Teismelise mask ja tutvus hulljulge tüdruku Kristinaga annab Anjale võimaluse alustada uut elu.

Jaan Toomik tegeleb oma esimeses täispikas mängufilmis samade küsimustega, mis on teda huvitanud kogu tema kunstnikukarjääri vältel: surma ja seksuaalsuse teemad, kehalised moondumised, reaalse ja unenäolise vahekorrad, inimese põhihirmud, võõrandumine maailmast ja iseendast. Keskealise mehe korralik abielu on jõudnud tupikusse, ta heitleb endiste ja praeguste suhete vahel, teadmata, mida nendega peale hakata. Piiripeal elu hakkab mehe närvisüsteemi üle koormama, reaalsus ja unenäoline sulavad kokku, üha raskem on vahet teha, mis on tegelik ja mis luul. Toomik portreteerib hullumise-eelset plahvatuslikku seisundit, kus inimene ei leia enam vahendeid eluga kontakti saamiseks.

Tundliku ja püsimatu loomuga Johannes saab sisse Tallinna eliitkooli ning võiks eeldada, et tema elu hakkab ülesmäge minema. Tegelikult satub ta klassikaaslaste vaimse terrori alla. Kodus peab Johannes toime tulema ema süveneva vaimuhaigusega. Kui noormehe elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, jõuab ta nullpunkti. Johannes mõistab, et elu paremaks muutumist tuleb alustada iseendast ja nii töötab ta välja plaani, kuidas saavutada populaarsus ja aktsepteerimine, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama.