Avaleht

Lugemisnurk

Siin avaldame  huvipakkuvat filmiloolist lugemisvara, nii bibliograafiat kui artikleid ja intervjuusid filmitegijatega ning filmitegelaste mälestusi.  Ergutaksime siinjuures ka andmebaasi kasutajaid saatma meile viiteid huvipakkuvate artiklite kohta, samuti koguma mälestuskilde ja eesti filmi ajalugu ilmestavaid seiku ning meiega selles valdkonnas koostööd tegema.
Kursis olemiseks olemasoleva ja ka ilmuva filmiteabe ja -kirjandusega saab juhtnööre siit. 

2014

Urmet, Jaak (2014). Miks tehakse Eestis nii palju süngeid filme? Delfi, 31.märts 2014
Ansip, Karol (2014). Aegumatu klassika läbi kahe sajandi II. Andres Söödi elu- ja loomelugu. Teater. Muusika. Kino, märts 2014 
Ansip, Karol (2014). Aegumatu klassika läbi kahe sajandi I. Andres Söödi elu- ja loomelugu. Teater. Muusika. Kino, veeb 2014
Suržikova, Aljona (2014). Dokumentalistika on rahvuse südametunnistus. Intervjuu Peep Puksiga. Sirp, 20.veeb.

2013

Ruus, Jaan (2013). Eesti filmi täheatlas. Intervjuud eesti filmi-, teatri- ja elukunstimeistritega. Hea lugu.
Kuut, Margus (2013). Filmide kodu kodutus filmiarhiivis. Postimees, 28,jaanuar 

2012

Ulfsak-Šeripova, M. (2012). Eesti filmi sünnipäev: millised on juubeliaasta suuremad filmid? Eesti Ekspress, 18. märts.

Arvamusavaldusi Eesti filmi 100. aastapäevaks. Postimees, 1.mai

Millise tervise juures on 100-aastane eesti film? (2012). Postimees, 2. mai, lk 14-15.

Märka, V. (2012). Miks see maailm küll kummuli käis? [Eesti filmisajandi kümme eredamat luulestseeni]. Sirp, 22. juuni, lk 34-35.

Tuumalu, T. (2012). Filme vändatakse hasartmängukirest seenelkäiguni [Uutest eesti valmivatest mängufilmidest: Deemonid, Remont, Kõik muusikud on sead, Risttuules, Vasaku jala reede]. Postimees, 13. juuli, lk 13.

Sootak, V. (2012). Tartu Ülikool Eesti saja-aastases filmis. Universitas Tartuensis, nr 9, lk 38-41, ill.

Kruusmägi, A. (2012). "Kromanov röökis: "Grünberg, ma ei lase teid enam kunagi filmi ligi!"" [Kuidas sündisid Eesti tuntuimad filmihitid: meenutavad S. Grünberg („Hukkunud Alpinisti hotell“), A. Maasik („Nipernaadi“), R. Pettai („Vanad ja kobedad“), M. Põldre („Need vanad armastuskirjad“), H. Tamme („Nukitsamees“), P. Tooma („Viimne reliikvia“)]. Õhtuleht, 22. okt, lk 12-13, fotod.

Kärk, L. (2012). Eesti film kohtub eesti kirjandusega [Karl Ristikivi ideekavand 1937. aasta riiklikul filmi-eksposeede võistlusel]. Sirp, 9. nov, lk 25.

Piiri, P. (2012). Hästi rütmistatud protsessioon inimlikku viletsusse [mängufilm „Deemonid”, režissöör Ain Mäeots]. Sirp, 16. nov, lk 26.

Reinolt, Dagmar (2012). 100-aastase eesti kino võidukäik. Goethe Instituudi veeb.

2011

Pikkov, Ü. (2011). Sürrealismi tee eesti animatsioonfilmi [eesti animafilmi (pdf, 432 KiB)põlvkondadest, sürrealismist eesti animafilmis]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 92-97, ill.

Tõnson, M. (2011). Rahvuslik trauma saab filmiks [lavastatud dokumentaalfilm eestlaste küüditamisest (1941-1954), režissöör Martti Helde räägib idee sünniloost]. Eesti Ekspress, 16. juuni, lk 48-49.

Lõhmus, J. (2011). Eesti film ja (eesti) talgud, kes neid suudaks lahuta!? [seoses Kinobussi ja Euroopa Kultuuripealinna Tallinn 2011 eestvedamisel toimuvate filmitalgutega meenutatakse seiku Eesti filmiajaloost, kus on tegemist olnud vabatahtlike tasuta tööga]. Sirp, 22. juuli, lk 21.

2010

Murdmaa, P. (2010). Eesti film – sügav, aeglane, masendav? [Programmijuht Peter Murdmaa tutvustab 12. Eesti filmi päevade programmi]. Eesti Ekspress, 25. märts, lk 27.

Meri, L. (2010). Suur üksiklane [stuudio Tallinnfilm tööst]. Sirp: Sirbi (ja Vasara) 70. sünnipäeva eriväljaanne, 1. okt, lk 11, 14-15.

2008

Noormets, J. (2008). Eesti filmi murranguline aasta [Eesti filmielu arenemisest 2007. aastal: filmidest, nende rahvusvahelisest edust, finantseerimisest, kassaedust, tudengifilmidest]. Nädal, 7. jaan, lk 67-71, ill.

Lõhmus, J. (2008). Filmiloo annus mirabilis 1927 ja eesti mängufilm. Taastatud "Noored kotkad" pidulikel kontsertesitlustel ja DVD-levis [Theodor Lutsu tummfilm "Noored kotkad" (1927). Filmile eelnenud ajast, filmi valmimisest, kaastegijatest ning toetajatest. Filmi publikuhuvist, kinoorkestritest, kes filmi erinevates kinodes saatsid. Filmi kajastamisest ajakirjanduses 1927. aastal. Artikli lõpus Theodor Lutsust]. Teater. Muusika. Kino, ak 27, nr 3, lk 120-130, ill.

Kommel, K. (2008). Ulme kinolinal [Ulmefilmi ajaloost, Eestis filmitud ulmefilmidest]. Meie Maa: Nädalalõpp, 4. apr, ill.

Tomingas, I. (2008). Filmiarhiiv kui eesti filmipärandi aarete kamber [Eesti Filmiarhiivi töödest ja tegemistest seoses läheneva eesti filmi juubeliga]. Sirp, 25. apr, lk 14.

2007

Rajasaare, K. (2007). Rohkem kui eesti film. Muusa, nr 1, jaan, lk 52-53, ill.

Davidjants, k. (2007). Kas Eesti kaamera on isane? [Eesti naise kujutamine  Tallinnfilmi mängufilmides 50ndatest alates kuni tänapäevani]. Muusa, sept, lk 86-88, ill.

Paju, M. (2007). Eesti noortefilmid [meenutusi eesti noortefilmidest läbi aegade]. Eesti Päevaleht, 29. okt, lk 69. ill.

2006

Davidjants, K. (2005). Chosen pictures: Estonian showcase documentaries [Eesti filmitegemise ajalugu]. Estonian Culture, nr 1, lk 8-13, ill.

Hellerma, K. (2006). Avanenud ruum. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Leet, L. (2006). Eesti film teel müüdist ratsionalismi [eesti kinokunsti arengust lähiajaloos, kasutades kolme ühiskondliku faasi konstruktsiooni]. Sirp, nr 23, 9. juuni, lk 16.

2005

Koppel, M. (2005). 10 000 aastat tunni ja 15 minutiga [Dokumentaalfilmist „Minu Eestimaa”, režissöör Riina Hein, tootja Creare Studio OÜ, 2005]. Kultuur ja Elu, nr 4, lk 17, ill.

Laasik, A. (2005). Priit Pärna portree tõi Hardi Volmerile 50 000 krooni [Hardi Volmeri Priit Pärnast kõnelev dokumentaalfilm „Mees animatsioonist” sai parima Eesti filmi auhinna IX PÖFFi Eesti võistlusprogrammis]. Eesti Päevaleht, 12. dets, lk 12, ill.

Näripea, E. (2005). Sotsrealistlik keskaeg. Tallinna vanalinn ENSV mängufilmides 1969-1972 [Tallinna keskaegse vanalinna kujutamine Nõukogude Eesti mängufilmides („Viimne reliikvia”, „Varastati Vana Toomas”, „Kolme katku vahel”, „Don Juan Tallinnas”, „Verekivi”)]. Kohanevad tekstid: [artiklikogumik]: Tartu, lk 303-322.

2004

Tuumalu, T. (2004). Taska toob ekraanile Tallinna ilu [Ilmar ja Kristian Taska arvamusi filmist „Täna öösel me ei maga”]. Postimees, 4. märts, lk 19.

Valge, A. (2004). Kangem kui viin [Dokumentaalfilm „Palju õnne!”, režissöör Urmas E. Liiv (Rudolf Konimois Film 2004)]. Sirp, 5. märts, lk 15.

Priimägi, T. (2004). Revolutsiooni peaproov [Mängufilm „Sigade revolutsioon”, režissöörid Jaak Kilmi, Rene Reinumägi, operaator Arko Okk (Rudolf Konimois Film 2004)]. Eesti Ekspress: Areen, 25. märts, lk B10.

 2003

Filmialaste artiklite bibliograafia Teater. Muusika. Kino. Lehekülgedel 218 -336 rubriigis KINO ilmunud filmiartiklite süstematiseeritud bibliograafia. Andmebaasi link juhatab digikoopia juurde Rahvusraamatukogu digiarhiivis Digar. Kirjastus Perioodika väljaanne 2003. 

Kärk, L. (2003). Kaks-null-null-kaks ehk mullune filmiaasta [Eesti film aastal 2002]. Sirp, 7. veebr, lk 16.

Mihkelson, I. (2003). Teistmoodi Alender [Liina Sakkose Allfilmis toodetud portreefilm Urmas Alenderist „Teispool vett”]. Postimees, 22. nov, lk 15, ill.

Maimik, A. (2003). Surnud pole, aga lõhnab imelikult [Eesti film 2003. aastal]. Postimees, 24. dets, lk 17.

 2002

Laasik, A. (2002). Film Eesti lennuväest [Dokmentaalfilm „Pro patria ad astra”: stsenaristid Laine-Astrid Bils ja Margarita Itskovitsh, režissöör Laine-Astrid Bils ( filmistuudio Kild, 2002). Valminud on filmi esimene osa, mis kajastab Eesti lennundust 1918-1940]. Eesti Päevaleht, 16. veebr, lk 16.

Kärk, L. (2002).  Reliikviast, millest muust [Resataureeritud eesti menufilmi „Viimne reliikvia” taas Eesti ekraanile jõudmise puhul analüüsitakse selle tähendusi omas ajas ning võrreldakse seda Herbert Rappaporti mängufilmiga „Valgus Koordis” (1951) ning Evald Hermaküla lavastusega Paul-Eerik Rummo näidendist „Tuhkatriinumäng” (1969)]. Postimees: Arter, 23. märts, lk 11.

Koppel, A. (2002). Eesti film tõusuteel [Pärnu rahvusvahelisel dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivalil oli ka 12 eesti filmist koosnev programm, kus parima eesti filmi preemia sai Dorian Supini "24 prelüüdi ühele fuugale" helilooja Arvo Pärdist. Programm kõneles eesti dokumentaalfilmi heast tasemest]. Postimees, 15. juuli, lk 11, ill.

2001

Maimik, A. (2001). Hargnevate teede aed. Eesti filmi arenguid 90ndatel. Vikerkaar, nr 2/3, lk 97-112.

Varblane, R. (2001). Tõlgendajast looja ja loojast tõlgendaja [Rein Raamat, eesti joonisfilmi üks suuremaid tegijaid, on rajanud oma filmistuudio ning loonud viimaseil aastail hulga dokumentaalfilme, peamiselt portreefilme loojatest, sealhulgas ka iseendast. Kokkuvõte inglise keeles lk 95]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 58-64.

Teinemaa, S. (2001).Üksikud vilkuvad tähed pimeduses [eestikeelsetest ja eesti filmi käsitlevatest raamatutest või õigemini nende vähesusest]. Teater. Muusika. Kino,  nr 6, juuni, lk 83-85.

Murdmaa, P. (2001). Eesti kino Suur Vend Herbert Rappaport [TPÜ II kursuse filmioperaator analüüsib režissöör Herbert Rappaporti (1908-1983) vaateid ja tema Eestis tehtud mängufilme]. Sirp, 9. nov, lk 10.

 2000

Paas, V. (2000). Möödunud sajandil, suure sõja ajal [filmielu Eestis 1941-1944 Saksa okupatsiooni ajal, peamiselt ajalehe "Eesti Sõna" materjalide põhjal].Teater. Muusika. Kino, nr. 12, lk 85-89.

1999

Kilmi, J. (1999). Legoklots kohtub rokokootooliga: Marko Raadi videodokumentaal paneb proovile Taani hüveolubürokraatide mõistlikkuse [Eesti Filmiajakirjanike Ühing andis Aasta Filmi tiitli dokumentaalfilmile "Esteetilistel põhjustel"]. Postimees: Arter, 29. jaan.

Künstler, A. (1999). Lühikese elu reaalne kunst [Tõepärasusest eesti dokumentaalfilmis]. Sirp, 1. apr, lk 16.

Ülevain, P. (1999). Peeter Tooming – ajast aega [kuuekümnenda sünniaastapäeva puhul]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 87-90.

1998

Teder, T. (1998). Kogu pere film alla kümneaastastele: lapselik Godot' ootamine eesti mängufilmis [ "Kallis härra Q'" Aino Perviku samanimelise jutustuse ainetel, stsenaristid Rao Heidmets ja Indrek Rohtmets]. Eesti Päevaleht, 25. jaan, lk 6.

Teder, T. (1998). Leebelt naeratleva mässaja 3+1 ehk Katse portreteerida Mati Küti animafilmiloomingut [filmid “Monument” (Tallinnfilm, 1981), “Labürint” (Tallinnfilm, 1989), “Sprott võtmas päikest” (Tallinnfilm, 1992), “Plekkmäe Liidi” (Tallinnfilm ja Eesti Joonisfilm, 1995) ja “Põrandaalune” (Nukufilm, 1997)]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 44-46, ill.

Ester, B. (1998). „Georgica“ ristiretk jõuab kodumaale [filmi saamisloost, prototüübist Karl Lucinist]. Eesti Päevaleht : Magasin, 4. okt.

1997

Levo, M. (1997). Eesti Kultuurfilmi dokumentaalfilmide helikujundus 1930. aastatel. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 62-65, ill.

Kärk, L. (1997). Ajaloo ehitajad: ringvaatest „Eesti Kroonika“ ja audiovisuaalinfost laiemaltki. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 42-46, ill.

Maimik, A. (1997). Kahekümnendate aastate filmiteoreetiline mõte Eestis [Valmar Adamsi esseest “Demokraatliku huumori klassik – Charlie Chaplin” (Postimees, 1925, nr 167, 25. juuni) ja Voldemar Mettuse artiklist “Kas on võimalik kõnelev film? (Postimees, 1927, nr 181, 8. juuli)]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 95-97, ill.

1996

Ruus, J. (1996). Eesti film uuel iseseisvusajal: piirjooni [aluseks “FilmiMAXi” väljaanne “Estonian Film 1995”, Tallinn, 1995]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 71-79, ill.

Üprus, A. (1996). Väsinud olemast üksinduses [Mängufilm „Ma olen väsinud vihkamast”]. Teater. Muusika. Kino, nr  4, lk 67-72.

Ruus, J. (1996). Universaalne kineast Konstantin Märska [100 aastat sünnist (1896-1951)]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 53, ill.

Orlov, A. M. (1996). Eesti animafilm ja eesti anima: subjektiivseid tähelepanekuid, žiletitera keelel [ülevaade, tõlge raamatust “Animaator i jego anima”, Moskva, 1995]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 43-56, ill.

Kärk, L. (1996). Korstnapühkija siseneb majja ukse kaudu [nõukogude filmitsensuurist Eestis]. Teater. Muusika. Kino, nr 7/8, lk 70-74, ill.

1995

Balbat, M. (1995). Hardi Volmer : "Võtan auhinda kui piletit tulevikku" [Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta parima filmi auhind mängufilmile "Tulivesi"]. Kultuurileht, 28. apr.

Vilbre, R. (1995). Le felicito por su trabojo de camera: esta perfecto [T. Lutsust ja tema mängufilmist “Noored kotkad” (Siirius-Film, 1927), lisa: T. Lutsu filmograafia ja kasutatud kirjanduse loetelu].Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 25-33, ill.

Kärk, L. (1995). Mida oleks hea teada ajaloost? Eesti filmiloo lühikonspekt. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 114-123, ill.

1994

Kordemets, G. (1994). Peiar või Paelus [Mängufilm „Jüri Rumm”]. Pühapäevaleht, 25. juuni, lk 10-11, fotod.

Raudam, T. (1994). Eesti filmikunst kardab inimest (à propos "Tulivesi" ja "Ameerika mäed"). Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 43-48, ill.

1993

Künstler, P. (1993). Eesti mängufilmi naasmine kosmosest. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 62-66.

Balbat, M. (1993). Lõppematu roll [K. Kiisk teatris ja filmis]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 27-36, ill.

Ruus, J. (1993). Kogupere-entertainment [„Lammas all paremas nurgas”]. Teater. Muusika. Kino, nr 9, lk 65-68.

1992

Teinemaa, S. (1992). Režissöör Jaan Kolberg: „Elan pidevas ja lakkamatus õnnetundes” [intervjuu seoses filmi „Võlausaldajad” esilinastusega 20.03]. Eesti Ekspress, 20. märts, lk 22-23, fotod.

Teinemaa, S. (1992). Olid kunagi kuuekümnendad [Mängufilm „Tule tagasi, Lumumba!”]. Eesti Aeg, 15. juuli, lk 15, fotod.

Ruus, J. (1992). Mängufilm, see on imelihtne: Eesti-Taani-Islandi ühisfilm "Luukas" esilinastus 16. novembril õnnelikult Reykjavikis. Eesti Ekspress, 20. nov, lk 25.

1991

Nõu, E. (1991). Kaks imelikku filmi küüditajatest ja küüditamise ümber [Jüri Sillarti "Äratus" ja P. Simmi "Inimene, keda polnud"]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 16-19, ill.

Sokol, E. (1991). Tundeline teekond Rein Marani filmimaailma I,II [režissööri loodusfilmid, lisa: filmograafia]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 78-87, ill; nr 8, lk 73-81, ill.

Kudu, R. (1991). Lutsu pajatused kinos [mängufilmist "Sügis"]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 46-52, ill.

1990

Ruus, J (1990). Soosaare seeravid: I tulek [M. Soosaar ja tema dokumentaalfilmid, pikemalt filmidest “Kihnu naine” (Tallinnfilm, 1974) ja “Maised ihad” (Tallinnfilm, 1977)]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 78-86, ill.

Tobias, R. B. (1990). Dokumentalistika okupatsiooni tingimustes [kriitiliselt dokumentalistikast]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 23-24, ill.

Karro, T. (1990). Tänasesse suunatud küsimused [Jüri Sillarti filmist "Äratus" ja Peeter Simmi filmist „Inimene, keda polnud"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 84-89, ill.

Kangro, R. (1990). Eesti filmimuusika [ülevaade eesti filmimuusikast ja -muusikategijatest]. Teater. Muusika. Kino,  nr. 9, lk 33-34, ill.

Selglaid, H (1990). Minu esimene “helifilm”: meenutusi läbielatud sündmustest [esimestest Eestis näidatud filmidest, kinodest. Kuidas hakati Eestis ise filme tegema ja autori tööst filmide tehnilise personali hulgas]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 77-84, ill.

1989

Vabamägi, E., Teinemaa, S. (1989). Tehtud ja tegemata teod: Arvo Kruusemendi filmidest. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 59-71, ill.

Remsu, O. (1989). Sahtlipriiusest: priiuse ootel [O. Remsu ärakeelatud artikkel J. Ruusi kommentaariga, kirjutatud oktoobris 1987]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 79-82.

Pärnpuu, G. (1989). Film propaganda teenistuses [märkmeid muudatustest eesti filmielus 1940-1941, koguteosest „Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas”. Stockholm, 1956. Lisa: R. Sepa kijutatud autori elulugu].  Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 34-39.

Lõhmus, J. (1989). Vastab Juhan Kuslap [Eesti Kultuurfilmis kuni 1944. a töötanud helitehnik eesti filmielust enne Vene okupatsiooni]. Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 2-7, ill.

1988

Robert, K. (1988). Mõnda Tallinna kino möödanikust [kuidas tuli kino Eestisse]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 59-66, ill.

Žažitskaja, T. (1988). Teekond mäe südamesse: Peeter Toominga tõsielufilmidest [tlk Eda Prii]. Teater. Muusika. Kino,  nr 5, lk 26-35, ill.

1987

Torop, P. (1987). Kirjandus ja film [Teoreetiline käsitlus. Bibliograafia joonealustes märkustes]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 16-25.

Kaat, M. (1987). Ideaalmaastik ehk tuulevaikus [noor kangelane 1970.-80ndate eesti filmis]. Vikerkaar, nr 2, lk 43-47.

Lotman, M. (1987). Märkmeid Andres Söödi kunstilise maailmamudeli kohta [A. Söödi dokumentaalfilmid]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 31-40, ill.

Elmanovitš, T. (1987). Grigori Kromanovi filmid. Looming, nr 7, lk 947-958.

1986

Uusitalo, K. (1986). Theodor Luts – ühe filmimehe elu [T. Lutsu filmipärandist, lühidalt ka K. Märska ja A. Hirvoneni loomingust.Tlk Sirje Ruutsoo]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 77-79, ill.

Elmanovitš, T. (1986). Inimene aknal: märkmeid Andres Söödi filmidest [lisa: kirjutisi A. Söödist ja A. Söödi loomingust]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 26-33, ill.

Tobro, V. (1986). Kivi seisvasse vette: mõttevaramu [kriitiliselt nõukogude eesti dokumentalistikast (kirjutatud 1966)]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 11-14, ill.

Paas, V. (1986). Theodor Luts filmidokumentalistina Eestis: 90 aastat sünnist [(1896-1980)]. Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 76-82, ill.

Ruus, R. (1986). Monteerija Evi Säde: kaasautor [filmimontaažist]. Teater. Muusika. Kino, nr 9, lk 67-72.

Remsu, O. (1986). Aastad ja filmid: essee Leida Laiusest [režissöör ja tema filmid (kõik Tallinnfilm): “Õhtust hommikuni” (1961), “Mäeküla piimamees” (1965), “Libahunt” (1968), “Ukuaru” (1973), “Kõrboja peremees” (1979), “Naerata ometi” koostöös A. Ihoga (1985)]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 20-33, ill.

1985

Pedmanson, P. (1985). Filmidirektor Raimond Feldt: kaasautor [filmidirektori tööst]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 41-43, ill.

Lotman, J. (1985). Filmikunsti koht kultuurimehhanismis. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 19-28.

Elmanovitš, T. (1985). Mark Soosaarest. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 32-39, ill.

Janulaitis, K. (1985). Veelinnurahvad ekraanil [L. Mere dokumentaalfilmid.Tlk Sirje Ruutsoo]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 13-23, ill.

Frezzato, A. (1985). Kaljo Kiisa loov inimene: teised meist [Itaalia filmiteadlane K. Kiisa tööde retrospektiivi puhul San Remo filmifestivalil, tõlge ajakirjast “La Rivista di Bergamo”, 1984, nr 8-9. Tlk Ülar Ploom]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 70-71, ill.

Moskvalased Andres Söödi loomingust: filmiõhtu stenogrammist: teised meist: [A..Plahhov, S. Starodubtsev, M. Merkel, L. Fissunova, L. Rošal, S. Muratov ja E. Otševerova A. Söödi dokumentaalfilmidest “Dirigendid” (Tallinnfilm, 1975), “Jaanipäev” (Tallinnfilm, 1978), “Reporter” (Tallinnfilm, 1981), “Mälu” (Tallinnfilm, 1984)] (1985). Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 72-74.

1984

Žavornok, L. (1984). Auhinnatud Eesti multifilmid 1960-1984. Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 90-91.

Elmanovitš, T. (1984). Eesti filmikunsti žanrijooni I [Tallinnfilmi mängufilmid, esimene periood: 1947-1961; teine periood: 1961-1971]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 19-32, ill.

Elmanovitš, T. (1984). Eesti filmikunsti žanrijooni II [Tallinnfilmi mängufilmid, kolmas periood: 1971-1979; neljas periood: 1979-1984]. Teater. Muusika. Kino,  nr 11, lk 23-38, ill.

1983

Varasemaid Eesti spordifilme [ülevaade esimestest spordifilmidest, vestlevad V. Paas, E. Piisang ja A. Eljari] (1983). Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 71-76, ill.

Remmel, M. (1983). Mõtestatud maastikud Rein Marani loodusfilmides. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 36-39, ill.

1982

Paas, V. (1982). Johannes Pääsuke ja tema filmid [filmograafia]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 61-62, ill.

Esko, A. (1982). Rändkinomehaaniku elu. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 47-59.

Balbat, M. (1982). Operaatorist, pildist ja pisut ka egost  [Operaator A. Ihost]. Sirp ja Vasar, 18. juuni, lk 11.

Lokk, T. (1982). Algusest. Intervjuu Heino Parsiga: Eesti multifilm 25. Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 47-50, ill.

 

 

Tunnustus andmebaasile

Eesti parim kolmanda sektori e-teenus 2015

RIA konkursil tunnistati filmiandmebaas 2015. aasta parimaks kodanikuühiskonna e-teenuste kategoorias

Filmid tootmisaastate järgi:

2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999 1998 1997 1996 1995 1994 1993 1992 1991 1990 1989 1988 1987 1986 1985 1984 1983 1982 1981 1980 1979 1978 1977 1976 1975 1974 1973 1972 1971 1970 1969 1968 1967 1966 1965 1964 1963 1962 1961 1960 1959 1958 1957 1956 1955 1954 1953 1952 1951 1950 1949 1948 1947 1946 1945 1944 1943 1942 1941 1940 1939 1938 1937 1936 1935 1934 1932 1931 1930 1929 1928 1927 1926 1925 1924 1923 1922 1921 1920 1919 1918 1917 1916 1915 1914 1913 1912

Soovin omandada filmikoopiat

Kui soovite omandada mõnd kroonikapala, lõiku filmist või filmi koopiat isiklikuks kasutamiseks, leiate soovituse, kuidas seda teha siit.

Artikkel

Andmebaas - Facebook

BFM tudengifilmid

Portreefilmide antoloogia

Kirjandus ja film

Artise koolikino

Eesti lood

MTÜ Eesti Filmi Andmebaas

ERR Arhiiv

Eesti Filmiarhiiv

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFSA
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm