Avaleht » Filmitegijad » Dialoogi autorid
Dokumentaalfilmide režissöör ja toimetaja Heikki Aasaru on sündinud 5. novembril 1949. aastal. Lõpetas 1979 Tartu ülikooli eesti filoloogina.
humorist, kirjanik, poliitik
Stsenarist, näitekirjanik, dramaturg ja tõlkija Martin Algus on sündinud 25. detsembril 1973 Jõgeval. Ta lõpetas 1992. aastal Jõgeva 1. Keskkooli. Tema teatrihuvi sai alguse kooliteatrist, kus ta alates 10. klassist kaasa lõi. Ise on ta seda algust meenutanud nii: "Kui ma nägin esimest korda näidendi struktuuri, siis taipasin kohe, et see on minu jaoks." (Tartu Postimees, 31.01.2020). Järgnesid õpingud Viljandi Kultuuriakadeemias näitekunsti erialal, mille lõpetamise järel 1997 sai tast Ugala näitleja. Viljandi Ugalas töötas Algus näitleja ja dramaturgina kuni 2005. aastani. Seejärel 2005–2012 töötas ta copywriter'ina reklaamiagentuuris AGE McCann, mille kõrvalt hakkas tõsisemalt kirjutama näidendeid ning sarju.
07.10.1935−23.11.2020
Tõnu aru oli amatöörfilmioperaator ja -režissöör. Õppis 1966-71 Tallinna Pedagoogilises Instituudis kultuurharidustöö erialal. Töötas Tallinna Nõmme Kultuurimaja juhina ja 25 aastat Tallinna Raekoja direktorina. 2006. aastal pälvis Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali missioonipreemia.
Režissöör, stsenarist ja produtsent Anu Aun on sündinud 14. veebruaril 1980 Pärnus. Ta õppis 1987–1998 Tallinna Inglise Kolledžis, 1998–2002 Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonnas, kust sai bakalaureusekraadi telerežii erialal (kursuse juhendajad Toomas Lõhmuste ja Vilja Palm), lisaerialana õppis nüüdistantsu. 2002–2005 jätkas õpinguid Tallinna Ülikooli kultuuriteaduskonna filmi ja video õppetooli juures, lisaerialaks filmirežii (kursuse juhendaja Jüri Sillart). Anu Aun on olnud 2000–2006 Pimedate Ööde Filmifestivali PÖFF alafestivali Sleepwalkers Student Film Festival žürii assistent, aastatel 2003–2004 casting’u režissöör Eesti Castingu Agentuuris, 2005–2007 teleproduktsioonifirma Filmimees OÜ režissöör. Peale ülikooli lõpetamist 2005. aastal asutas koos kursusekaaslaste Priit Pääsukese ja Margo Siimoniga produktsioonifirma Luxfilm, kus töötab tänaseni režissööri, produtsendi, stsenaristi ja stsenaariumi toimetajana.
Stsenarist Aleksandr Borodjanski sündis 3. veebruaril 1944. Lõpetas 1973 Moskvas Üleliidulise Kinematograafia Instituudi kinodramaturgia erialal.
Režissöör ja helioperaator Toivo Elme on sündinud 18. detsembril 1948 Tallinnas. Õppis 1971–73 Tallinna Polütehnilises Instituudis automaatika-telemehaanika erialal. Töötas 1969. aastast Tallinnfilmis helioperaatorina.
kirjanik
Lavastaja, dramaturg ja režissöör Toomas Hussar on sündinud 1. mail 1962 Tallinnas. Ta õppis 1980–81 Tartu Riiklikus Ülikoolis matemaatikat, 1981–83 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumis usuteadust ning 1986–88 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris näitlemist.
1.06.1935–17.05.2019
Õppis Tartu ülikoolis eesti filoloogiat 1958-63. Dokumentaal- ja kroonikafilmide toimetaja ja režissöör Tallinnfilmis alates 1963. aastast.
Tema kohta:
https://epl.delfi.ee/artikkel/50788135/mees-kaamera-korvalt
Puks, P. (2000). Mees kaamera kõrvalt. Eesti Päevaleht, 1. juuni.
Näitleja, lavastaja ja riigiametnik Veiko Jürisson sündis 24. jaanuaril 1956 Tallinnas. Lõpetanud Tallinna 10. Keskkooli (Tallinna Nõmme Gümnaasiumi), õppis ta 1974–78 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri VIII lennus (kursuse juhendaja Kaarin Raid). Pärast teatrikooli läks Jürisson kaheks aastaks ennast täiendama Moskvasse Malaja Bronnaja teatrisse. 1991 lõpetas ta Eesti Diplomaatide Kooli, töötas ühe aasta Välisministeeriumis büroojuhatajana ja siirdus 1992 USAsse, kus täiendas end Stanfordi ülikoolis majanduse ja rahvusvaheliste suhete erialal.
Kirjanik Teet Kallas on sündinud 6. aprillil 1943 Tallinnas. Ta õppis aastatel 1954–1962 Tallinna 21. Keskkoolis, kuid kool jäi lõpetamata. Seejärel oli ta 1962–1965 ajateenistuses. Töötas 1965–1966 Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetajana, 1968–1970 Loomingu proosa ja luule osakonna juhatajana ning 1981. aastal neli kuud Loomingu peatoimetaja asetäitja kohusetäitjana. Hiljem on Kallas töötanud Sõnumilehes ja Postimehes ning olnud pikemalt vabakutseline. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1972. Ta on kuulunud 1980. aastail Eesti Kirjanike Liidu juhatusse, juhatuse presiidiumi, NSV Liidu Kirjanike Liidu juhatuse revisjonikomisjoni ja NSV Liidu Kirjandusfondi presiidiumisse.
Tele- ja filmirežissöör Asko Kase on sündinud 26. veebruaril 1979. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna 20. Keskkoolis, lõpetas 1997. aastal Tallinna Bakalaureuse Gümnaasiumi ja õppis seejärel aasta Akadeemia Nordi kolledžis õigusteadust ja majandust. Gümnaasiumi ajal tegi Kase ka oma esimesed filmikatsetused Olev Viitmaa juures Kullo Huvikeskuses. 1998–2004 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis telerežii erialal, lõputööks valmis eksperimentaalne lühimängufilm „Kooma“ (2004). 2001–2002 tegi saatesarju Eesti Televisioonile („Animatsoon“, 2001; „Kulturg“, 2002), Kanal 2-le („Üle mõistuse“, 2001, ; „Mõtlejad“, „Promenaad“, mõlemad 2005) ning oli Allfilmi dokumentaalsarja „Rolling Estonians“ (2002–2004) montaažirežissöör. Sügisel 2006 alustas Kase magistriõpinguid Balti Filmi- ja Meediakoolis. Kool jäi pooleli, kuna tuli produtsent Artur Talviku pakkumine hakata 1. detsembril 1924 aset leidnud kommunistide mässukatset kajastava täispika seiklusfilmi „Detsembrikuumus“ (2008) režissööriks. Film pälvis Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ja esitati Eesti poolt kandideerima Oscari nominendiks võõrkeelse filmi kategoorias. Järgnevatel aastatel töötas Kase mitmes produktsioonifirmas režissöörina, tegi arvukalt reklaamfilme ja telesaateid. Ta on telesarjade „Meie aasta Siberis“ (2012), „Meie aasta Hiinas“ (2015), „Meie aasta Austraalias“ (2016), „Meie aasta Iraanis“ (2018), „Meie suvi iraanlastega“ (2018) ja „Meie aasta Aafrikas“ (2019) režissöör.
Jan Kaus on sündinud 22.jaanuaril 1971 Aegviidus. Ta on õppinud Tallinna 20 Keskkoolis (praegune Tallinna Ühisgümnaasium) 1977-1989, Tallinna Pedagoogikaülikoolis (1989-1995) ja Eesti Humanitaarinstituudis 1995-1998.
(täiendamisel)
Mängu- ja dokumentaalfilmide režissöör, stsenarist, operaator ning fotograaf Sulev Keedus on sündinud 21. juulil 1957 Tallinnas. Tema lendurist isa Ülo Keeduse meelishobideks olid harrastusfilmid ja purilennukid. Keskhariduse omandas filmikallakuga Tallinna 37. Keskkoolis. Kinotegemist alustas Nõmme kultuurimaja juures tegutsevas amatöörfilmi stuudios Diogenese Tünder, mille rajajaiks olid kultuurharidustöö üliõpilane Olav Neuland ja filmiamatöör Tõnu Aru. 1979 lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuhina ning 1989 Moskvas Režissööride ja Stsenaristide Kõrgemad Kursused mängufilmide režissöörina. Kursuste lõputöö "Ainus pühapäev" (1990) valmis Veiko Jürissoni originaalstsenaariumi põhjal. Töötanud 1977–1982 režissööri ja operaatori assistendina Eesti Telefilmis, seejärel mitu aastat doktor Arnold Seppo kliinikus fotolaboratooriumi juhatajana. 1984. aastast vabakutseline filmitegija. 1998 asutas koos Dorian Supini, Valentin Kuigi, Reet Sokmanni, Mart Otsa, Kadri Kanteri ja Kaie-Ene Rääguga stuudio F-Seitse OÜ, mille üks osanikke ta on.
Režissöör ja produtsent Kadriann Kibus on sündinud 13. aprillil 1979. aastal. Ta lõpetas 1997 Tallinna Üldgümnaasiumi ning õppis 1997–1998 Tartu Ülikoolis avalikku haldust. 2003. aastal lõpetas ta Concordia Rahvusvahelise Ülikooli elektroonilise meedia eriala (BA) ning 2019. aastal Tallinna Ülikooli antropoloogia magistrantuuri. Kadriann on produktsioonifirma Sabat Film OÜ osanik ja juhatuse liige, Eesti Kinoliidu liige ja Eesti Dokumentalistide Gildi liige. Ta on tegev olnud mitmete dokumentaalfilmide juures režissööri, produtsendi või monteerijana, tootnud ja lavastanud lühimängufilme ning kirjutanud stsenaariume. Tema dokumentaalfilm „Muhu: Ätsed ja roosid“ võitis 2014. aastal EstDocs filmifestivali žürii auhinna. 2017. aastal valmis koos Sergei Kibusega stop-motion animatsiooni ja dokumentaalmaterjali segav “Nukud ja tootemid”.
Stsenarist ja režissöör Mart Kivastik on sündinud 4. märtsil 1963 Tartus. Ta õppis 1970–1981 Tartu 5. Keskkoolis, 1980–1984 Tartu Heino Elleri nimelises Muusikakoolis ja 1984–1989 Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat. Töötas 1989–1991 Tallinnfilmis toimetajana, pärast seda vabakutseline kirjanik, näitekirjanik ja filmirežissöör.
Kirjutanud jutustusi, romaane, kriitikat, arvamuslugusid, filmistsenaariume ja näidendeid. Tema jutte on tõlgitud inglise, soome, vene ja ungari keelde. Valiti 2023. aasta Tartu linnakirjanikuks. Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinna nominent 2020. aastal romaani “Taevatrepp” eest, mis sai 2020 ka Eduard Vilde kirjanduspreemia ning mille põhjal valmis 2023 tema lavastaja käe all samanimeline mängufilm.
Kirjanik Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970. aastal Tallinnas. Lõpetanud 1988 Tallinna 32. keskkooli ja 1993 Tartu ülikooli ajakirjanduse erialal.
Töötanud Päevalehe kultuuritoimetajana, Pühapäevalehe huumorikülje "Weekend" ja Eesti Päevalehe huumorikülje "Minu Kroon" toimetajana, hetkel Eesti Päevalehe kolumnist. Ilukirjanduse kõrval kirjutanud ka arvukalt näidendeid ja filmistsenaariume.
Kirjanike Liidu liige aastast 1996.