Eesti režissööride selle sajandi täispikad mängufilmid

Juhusliku tööotsa tőttu saabuvad suure kiirtee lähedal asuvasse metsatallu vennad Tom (Kristjan Kasearu) ja Markus (Franz Malmsten). Vana kuuri lammutamine vőtab aga veidra pöörde, kui tallu ilmub kummaliselt käituv Dora (Kersti Heinloo). Naine teatab, et on metsa kaotanud oma väikese lapse ning vajab nüüd kiiresti abi. Ootamatult käivitub aga jube vőitlus elu ja surma peale ning ilmsiks hakkab tulema ammune koletu kuritöö, mille osalised ei ole rahu saanud ka pärast surma.

Triloogia viimane osa on filmisaaga pöörane lõppsirge, kus häbenemiseks pole aega ning risti ei lööda ette mitte millegi ees. Kolm parimat sõpra -Mart, Andres ja Toomas, tulevad tagasi. Nagu ikka, on neil on pakkuda geniaalne lahendus nii oma eluprobleemidele, kui filmisõbra vabale ajale.Kui vaataja kuldse kolmikuga viimati kohtus, olid meeste murepilved lahtumas ja naistejamad rahuldavalt lahenenud –Toomas jõudis tanu alla, Mart leidis tagasitee abikaasa rüppe ning Andres saanud lõpuks ühe kohtingust huvitatud neiu telefoninumbri. Loo viimase peatüki alguses aga leiame kolm klassivenda olukorrast, kus kuri saatus on kõige hullemini asunud Andrest väntsutama. Alustades eksnaise Anne uuest imalalt sulnist pereidüllist koos nägusa rikkurist abikaasa ning vastsündinud beebiga, kuni ootamatult kaelasadanud kohustusest hooldada invaliidistunud isa. Miks küll on teistel elu kõige ilusam just siis, kui sinul kõige hullemini rapib? Kui Anne teeb Andresele ettepaneku hakata beebi ristiisaks, otsustab vapper mees leida ristsetele minekuks oma käevangu maailma kauneima kaaslanna. Sünnib äärmiselt loogiline plaan suunduda naisejahile tantralaagrisse. Pakkinud kaasa ratastoolis isa ja suured lootused, alustab Andres koos kaimude Toomase ja Mardiga stiihilist amokki läbi Eesti kuuma suve.

Süüdimõistetud naise vend leiab, et langetatud otsus on ebaõiglane ning hakkab jälitama naise vangi mõistnud kohtunikku. Meeste vahel tekkinud konflikti tõttu saab aga ühtäkki õigusemõistjast endast kurjategija. Suutmata oma süütegu tunnistada, põgeneb kohtunik Soome. Oma teekonnal teisel pool lahte, satub ta erinevatesse koomilistesse olukordadesse ja kohtab kummalisi inimesi. Irooniast hoolimata ei õnnestu mehel oma südametunnistuse eest pageda ning tehtud vigade heastamiseks naaseb ta kodumaale.

Kolm sõpra – Tiit (Tiit Sukk), Margus (Margus Prangel) ja Veikko (Veikko Täär) otsustavad ühel päeval sõita koos Tallinnast kaugele Harakasaarele, sest Veikkol vajab seal lahendamist üks probleem. Tiit, kes pole sellisest maalapist varem kuulnudki, otsustab põgenemisega üles näidata mässumeelsust, sest noor lavastaja sunnib teda Draamateatris 40-selt Romeot mängima. Margus omakorda on tüdinenud turvalise pereelu rutiinist, milles pole enam midagi, mis erutaks või üllataks. Nii algabki kolme mehe sekeldusterikas teekond läbi kauni suvise Lääne-Eesti. Omamoodi päästemissioonina alanud retkest saab südamlik seiklus, mis toob eneseiroonia kaitsekihi alt välja kõik selle, millega salamisi ligi hiiliv keskiga mehed täitnud on. Kuna jagatud mure olevat pool muret, siis läheb teel olles suuremaks jagamiseks.

Trillerlike elementidega psühholoogiline draama räägib kahe tegelaskuju taaskohtumisest. Ühine teekond läbi talvise maastiku sunnib avama aastate eest toimunud vägivaldse sündmuse põhjused. Lahendamata minevik juhatab tegelased valiku ette, mis määrab nende mõlema tuleviku.

Filmi tegevustikku raamib Arno Tali poja Arnoldi naasmine kodumaile, mis puhub Paunvere noorte Tootside-Kiirte ja Teelede vahel lõkkele kirgliku armukolmnurga. Okupatsiooniaja piirangutest hoolimata prassitakse ja pidutsetakse, käiakse ehal ja kembeldakse, nooruslik uljus ei lase end ohtlikulgi ajal kammitseda. Filmis on oluline koht ka armastatud vanemal põlvkonnal, kus Teele, Kiir ja teised ammu tuttavad tegelased oma laste õnne nimel maid jagavad.

Vargamäe uus ja järelandmatu peremees peab võitlema raske töö, kiusliku naabri ja omaenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta. Ja et tõde ja õigus jumala poolt mahajäetud paigas jalule seada. Lootusest ja teotahtest pakatav Andres tuleb koos noore abikaasa Krõõdaga võlgu ostetud soisele talukohale uut elu rajama. Vargamäe Mäe talust peab saama koht, mis perekonna eest hoolitseb. Majapidamine nõuab palju tööd ja järjekindlust – algab elukestev võitlus nii looduse ja saatuse kui ka kiusliku naabrimehe Pearu poolt mängitavate vingerpussidega. Kui elukaar jagab Andresele enam kannatusi kui kauaoodatud tulemusi, hakkab mees üha meeleheitlikumalt otsima tõde ja õigust nii kohtust, kõrtsist kui ka Piiblist, tuues oma otsinguil ohvriks perekonna, lähikondlased ja iseenda. Unelm õitsvast ja perekonna eest hoolt kandvast Vargamäest vajub üha sügavamale reaalsuse varju. Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Tehnoloogiaettevõtja Rain Rannu teine mängufilm on start-up-komöödia, mis jutustab kahe noore iduettevõtja teekonnast “kodugaraažist” maailma tehnoloogia mekasse Silicon Valleysse. Tempokas film annab autentse ja värvika pildi tehnoloogiafirma tegemise võlust ja valust, usaldamisest ja unistamisest, hullusest ja hulljulgusest... inspiratsiooniks mõistagi kõik maailma Steve Jobsid, Bill Gatesid, Mark Zuckerbergid ja Elon Muskid. Kõik unistavad miljardist. Lugu põhineb enam kui 30 reaalse Eesti start-up-ettevõtja kohati uskumatutel ja humoorikatel juhtumistel ning kogemusel viimase 15 aasta jooksul.

Lauri Randla debüütfilm on komöödia ingeri-soome Tarkkinenide pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel. Johannes sünnib eriskummalisse ingerisoome perre. Kui tema ema otsustab Soome tööle minna, jääb poiss Sillamäele vanavanemate kasvatada. Johannesel tuleb hakata üksinda elu tōsiasju avastama. Ta armub kōrvuni kooliõde Verasse, kakleb, riskib, saab karistada… ja taustal laguneb kurjuse impeerium, mida peeti igaveseks. Aga Leninid langevad, peale tungivad värvilised barbid ja reklaamid, taanduvad krokodill geenad ja tossavad moskvitšid… ja uksed läände lüüakse valla!

Režissöör Jaak Kilmi koguperefilmi peategelane on 10-aastane koolitüdruk Paula, kes kolib koos perega troopikasse ja peab maha jätma endale tuttava maailma. Ehkki uus elu troopikas on tore, igatseb Paula siiski koduseid jõule ning nii otsustab ta koos oma uue sõbra Akhimiga džunglist jõulušamaani otsima minna. Kumbki ei tea aga, kui peadpööritavalt ohtlikuks võib selline retk osutuda.

Vanemad viivad oma võsukesed maale vanaema juurde. Linnalapsed saavad hingata värsket õhku, leiavad endale sõbrad ning tutvuvad ebamugava füüsilise tööga. Kui laste teed ristuvad kadunud mõisahärra päevikuga, kus sees krati valmistamise õpetus, otsustavad nad pikemalt mõtlemata väärt koduabilise vanaemale sünnipäevaks kinkida. Aga maal on samal ajal toimumas sotsiaalmeedia-revolutsioon. Uus digitaalselt ühendatud noorus on asunud vana amortiseerunud vallavõimu välja vahetama. Suures hirmus iseenda lõpu ees teeb vana reaalsus kõik, mis suudab, et püsima jääda. Loodusseadused, saatus ja karma juhivad aga kõik teed omavahel risti ning tuleb see, mis tulema peab.

Spioonipõnevik eesti luurajast, kes peab paljastama nõukogude topeltagendi. August 1939, viimased päevad enne Teise maailmasõja puhkemist. Euroopat vapustab uudis, et senised verivaenlased Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmisid mittekallaletungi-lepingu. Sellel äreval hetkel langeb Eesti Nõukogude-suunalise luure ülem salamõrva ohvriks – vandenõu taga näib olevat keegi ta viiest alluvast. Reeturit jahtiv luureohvitser Feliks Kangur (Priit Võigemast) avastab, et äsja Poolale surmahoobi andnud Punaarmee valmistub järgmisena Eestit ründama. Olukorra muudab veelgi keerulisemaks Feliksi isiklik saladus, traagiline armulugu poolatar Mariaga…

Janno Jürgensi lavastatud mängufilm on südamlik lugu vennaarmastusest, eneseotsingutest, hoolimisest ja vihkamisest, armumistest ja armastuse purunemisest, mis kõik kokku jutustab sellest, mida tähendab inimeseks olemine.

Veerand sajandiga on palju juhtunud, kuid Salmonid on jäänud selleks, kes nad olid - Eesti esiperekonnaks, keda nii imetluse kui vaikse kadedusega on vaadatud. Kunagise seriaali vaatajad mäletavad, kui hästi oskas Salmonite perekond raha teha. Nüüd on endale kindlustatud veel võimsam positsioon, sest Ella Salmon on vahepeal jõudnud olla Eesti president. Loomulikult on sooje kohti jagunud ka teistele pereliikmetele ja nii on Salmonite jõukus ja võim aina kasvanud. Kuhu see kõik lõpuks viia võib ning millega Salmonid end ajalukku kirjutavad, sellest film räägibki. Lisaks ootuspärasele huumorile ja glamuurile näeb filmis ootamatutes rollides ka tuntud ühiskonnategelasi.

Terava huumoriga vürtsitatud pilk varateismelise poisi ellu on natuke julmavõitu lugu, kus "lapsepõlve lõpu" katsumuste eest pole põgeneda mujale kui Tamula järvele kala püüdma, taustaks kaheksakümnendate alguse Võru kurbnaljakas õhkkond. Koomilise ja seiklusliku pealispinna alla on peidetud natuke julmavõitugi lugu, kus tulevad eredalt esile inimeste põhivajadused mõistmise, hoolivuse, inimlikkuse ja armastuse järele.

Põhjamaise vesterni tegevus toimub metsikus Lapimaa tundras. Filmi peategelane on noor kaevur Rupi, kes loodab tundrat õõnestades piisavalt raha kokku kühveldada, et kaevandusküla hingemattev tolm igaveseks jalgelt raputada. Aga töö kaevanduses on seiskunud, sest Rupi põdrakasvatajast isa keeldub oma maid müümast. Kõigele lisaks on manipulatiivne kaevandusboss, hüüdnimega Kalastaja, hakanud silma viskama Rupi sõbra naisele, kellesse ka Rupi on salaja armunud. Nüüd, kui elu kaevanduskülas muutub iga hetkega üha enam varisemisohtlikuks, peab Rupi otsustama, kuhu ja kellele ta kuulub. Kas isakodu ürgsele tundrale või isiklike huvide külmale maale?

Andrus Kivirähki samanimelisel näidendil põhinev mängufilm on ootamatutest olukordadest ja koomilistest karakteritest tulvil komöödia. Naerutavate ja samas ka mõtlemapanevate sündmuste keerises, lähevad lootusetult segi pulmad ja peied ning põrkub eestlaste rahvuskonservatiivne maailmavaade liberaalsete euroopalike väärtustega. Noor, kaubanduskeskustes pensionikindlustusi müüv Andres tutvub tööpostil mustanahalise tüdrukuga ja armub. Andrese uus armastatu – Lee, osutub aga vabameelseks maailmaränduriks, kellele eestlaste mammonaorjus ja töökultus arusaamatuks jäävad. Naiivsete unistuste tuules otsustavad noored minna laia ilma õnne otsima, ootamatult peab aga Andres minema oma vanaisa matustele ning pahaaimamatult võtab sinna ka Lee kaasa. Matustele on kokku sõitnud kirev seltskond sugulasi ja tuttavaid ning nagu eestlastele omane, kisub kurb sündmus õhtu arenedes vägisi koomiliseks. Õhku kerkivad eestlastele ürgomased vaidlused võtavad sündmuste arenedes lausa hüperboolseid mõõtmeid, tekitades arusaamatusi ka Andrese ja Lee suhetes

45-aastane Eva on hiljuti lahutanud ja kardab nüüd kaotada nii oma poja kui ka sõbranna eksmehe uuele noorele, edukale ja säravale armsamale Isabelile. Et oma positsioonid tagasi võita, läheb Eva koos sõbranna Marleeni ja oma uue särava rivaali Isabeliga road-tripile, mis viib naised kokku erinevate meestega, ülikoomiliste äpardustega, veelgi koomilisemate tülidega, päris tõelise jahipidamisega ja eelkõige iseendaga, et keset jõulusaginat mõista, mis on ikkagi elus kõige olulisem.

Elu hammasrataste vahele jäänud noor automehaanik Kiik saab ühel päeval teada, et tema tüdruksõbra süda on uue noormehe poolt võidetud. Hingevalust vabanemiseks otsustab Kiik koos filmitegijast parima sõbraga sõita riigi teise otsa, et maha raiuda igavese armastuse puu. Teekond müstilise puuni kujuneb aga okkaliseks, endassevaatavaks ja kriminaalseks.

Olles töölähetusel apokalüptilisel – inimestest ja seadustest hüljatud Siinail, röövitakse lääne naisajakirjanik Ingrid (Frida Westerdahl) rühma Palestiina meeste poolt ja peidetakse kõrbesse. Peagi leiab Ingrid end aga armumas röövlitest kõige sümpaatsemasse - Ali'sse (Ali Suliman). Ali ülemus Moussa (Firas Taybeh) kahtlustab, et midagi on teoksil ning muutub üha ohtlikumaks ja vägivaldsemaks.

Film räägib transnaise (Šmanjov) ja naise (Kõpp) armastusest viiruse tagajärjel lagunenud ühiskonnas. Apokalüptilises maailmas valitseb üht piirkonda jõuk, kes tahab seda armastust lõhkuda. Algab võitlus elu ja armastuse nimel.

Füüsikadoktor Sandra Mets (Mari Abel) kaotab ootamatult töö. Uue töökoha leidmine tundub esmaspilgul lihtne, kuid kujuneb hoopis erinevateks tragikoomilisteks katsumusteks. Lõputud tööintervjuud viivad endise teadlase kokku kõikvõimalike olukordade ja uute persoonidega, alates groteskse väikeettevõtja valvsa pilgu all testimisest kuni uljaste start-up juhtidega plankimiseni. Muidu taiplik Sandra avastab ennast silmakirjalikust ja mingile kummalisele võimule pretendeerivast maailmast. Nii peab peategelane kohanduma uute situatsioonide ja tutvustega, kuid õhku jääb küsimus, kuidas selles kõiges iseendaks jääda.

1917. aasta sügis. Euroopas möllab Maailmasõda ja Venemaal käib revolutsioon. Mänguriloomuga noor kunstnik Toomas Haava saabub Pariisist venna Johannese sootalusse. Toomas on pealtnäha lõbus ja elegantne, tegelikult lõhestab teda aga sõjas kogetud õudus ja häbiväärne saladus. Teatakse, et ta naases Pariisist, kuhu kuue aasta eest läks, aga tegelikult tuleb Toomas otse rindelt. Noormeest närib painaja, sest tal polnud julgust oma sõbrale kuulide all gaasimaski viia ja sõber lämbus gaasirünnakus. Segadust lisab ka asjaolu, et Johannes elab sootalus koos Toomase noorpõlvearmastuse Liisiga, kelle Toomas kunstipealinna emigreerudes hülgas. Kohalikus lossis kohtub Toomas venna tööandjaga, paruness Lilitiga, kelles näeb (endiselt kiire edu peal väljas olles) võimalikku staatusetõstjat, kui saab lossis parunessi kunstnikuna tööle hakata. See on täiesti ootamatu karjäärivõimalus selles mahajäetud rabas, aga Toomase hirmud ja ebakindlus ei lase tal seda teed mööda eriti kaugele jõuda. Kõige enam mõjutab ebakindlat noormeest aga kohtumine kolmanda salapärase naisega – Metskass Hildaga, kes on hädas ahistava Madjakuga. Hilda isa on tüdruku lossi tallimehele sisuliselt viina vastu maha müünud ja Madjak on julma loomuga "sookoll". Hildat armastav kohalik karjapoiss Jannu, on Madjaku vastu võimetu. Toomas uperpallitabki naistegelaste mängude, vend Johannese torgete ning painavate sõjanägemuste saatel Madjakuga vastasseisu ja ootamatult seisabki veiderdajast nahahoidja "lohega" silmitsi. Toomas peab vastutahtsi kangelaseks hakkama.

Filmi sündmused leiavad aset 1970ndatel Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestis, NSV Liidu õhuväes, kus kolme peategelase vahel põimub ohtlik armukolmnurk. Sõpruse ja keelatud armastuse piire kompavad keerulise iseloomuga ajateenija Sergei, tema sõbratar Luisa, kes on baasiülema sekretär ning julge ja sarmikas noor piloot Roman. Samal ajal kui Sergei peab silmitsi seisma oma minevikuga, satub ohtu nii Romani karjäär kui ka Luisa perekond. Kõik kolm riskivad oma vabaduse ning eluga, sest Nõukogude režiim ja uurimisorganid on halastamatud.

Noortekomöödia räägib kolmest õest, kes on jõudnud oma elus murdepunktini. Äsja gümnaasiumi lõpetanud Liis (Grete Konksi) avastab, et planeeritud tulevik poiss-sõbraga ei olegi nii kindel. Vanem õde Karin (Piret Krumm) on esimene pesast lahkunud pääsuke, kes püüab toime tulla tänapäeva seksistlikus ärikeskkonnas. Õdedest noorim, teismeline Jane (Alice Siil) püüab vastu hakata peoloomast sõbranna survele olla keegi, kes ta tegelikult ei ole. Ühe saatusliku öö jooksul paljastuvad saladused ja tunded, mida ükski õdedest endale varem tunnistada pole tahtnud.

Mahajäetud tootmiskompleksis veedab suve viiepealine lastekamp kuni ohutuse tõttu keelatakse neil seal viibimine ära. Eesotsas kamba liidri Kristjaniga (10) otsustavad Ariel, Laura, Mia-Margot ja Siim keelust üle astuda ning suunduvad salaja tagasi kompleksi territooriumile. Kui kompleksi valvur Elmar märkab, et kompleksi on kaasa toodud ka Laura 3-aastane õde, otsustab lapsed kompleksist minema ajada. Elmar saab varemetes uitava Lisandra kätte ja lukustab turvalisuse huvides valvuriputkasse. Lapsed otsustavad Lisandra vabastada ning algab tagaajamine, mille käigus kukub Elmar krundil olevasse sügavasse auku. Esimese hooga ehmatavad lapsed väga, kuid mõistavad õige pea, et Elmar omal jõul august välja ei pääse ja seeläbi ei ohusta ka enam nende mänge – endine elu võib jätkuda. Ajapikku hakkab Kristjani südametunnistus teda painama, sest saab selgeks, et teised lapsed ei plaanigi Elmarit välja aidata. Arieli juhimisel otsustavad lapsed vanduda, et kogu juhtum jääb nende vahele ning tüdrukust saab uus liider. Kristjanile hakkab üha enam tunduma, et asi muutub eluohtlikuks.Ta püüab küll teiste meelt muuta ja salaja Elmarit aidata, kuid ta plaan kukub läbi ja ta langeb kamba rünnaku alla. Viimaks on Kristjan seisus, kus tal pole enam midagi kaotada ja ta otsustab kõik ära rääkida. Teised lapsed tahavad teda iga hinna eest takistada ning järgneb laste ajujaht läbi metsa ja varemete.

Tallinnas tapetakse kuulus ordurüütel Clingenstein – kangelane, kes vabastas Läänemere piraatidest. Nüüd on ta pea maha raiutud ja suu münte täis topitud. Kadunud on kuldkett, mille ta alles samal päeval ostis. Kohtuhärra Wenzel Dorn võtab mõrvapaigale kaasa noore apteekri Melchior Wakenstede. Noormees on nagu verekoer, kes oskavat ka surnutega rääkida. Melchiori nutikus ja Dorni oskamatus viivad aga selleni, et kogu mõrvaloo lahendamine jääb apteekri õlule. Peagi selgub, et tapetud rüütel tuli Tallinnasse eriülesandega. Kõik jäljed viivad dominiiklaste kloostrisse. Sealt algab mõrvade rida, kus ohvriks kõik, kes puutunud kokku salapärase „Tallinna vangiga“. Apteeker Melchiori triloogia põhineb samanimelise peategelasega romaanisarjal. Stsenaristid Indrek Hargla, Elmo Nüganen ja Olle Mirme põimisid esimeses filmis raamatust “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” tuntud tegelased ja sündmused täiesti uute, filmi jaoks loodud keerdkäikudega.

1990 aasta suvi. Peatselt on algamas NSV Liidu meistrivõistluste järjekordne hooaeg. Kalevi korvpallimeeskond seisab pärast aastaid kestnud rasket tööd veelgi raskema valiku ees - Nõukogude Liit laguneb, Eesti püüdleb taasiseseisvuse poole ja ühiskonnas tõstab pead arvamus, et eestlased ei tohiks Nõukogude Liidu meistrivõistlustel osaleda. Mehed, kes on pühendanud kogu elu spordile ja treeninud vaid ühe eesmärgi nimel, teevad raske ja ühiskonnas ebapopulaarse valiku. Otsustatakse siiski mängida... Mitte miski pole aga mängijaid ja treenerite tiimi valmistanud ette niivõrd tormiliseks hooajaks. Pärast kõikvõimalikke vintsutusi saab meeskonnal olla vaid üks eesmärk...

Keskaegse põnevus-triloogia viimases filmis satub apteeker Melchiori naine Keterlyn jõhkra kallaletungi tunnistajaks. Tundmatu noormehe elu õnnestub päästa, kuid mälu kaotanud ohver ei tea, kes ta on ja kuidas enda jaoks võõrasse Tallinna sattus. Sündmuskohalt leitud sõrmus juhatab Melchiori öise vennaskonna jälile, küsimusi tekitab ka laadapäeval esinenud veiderdajate trupp. Hirmuäratavad märgid vihjavad, et ohus pole üksnes tapmiskatsest toibuv tundmatu, vaid ka teda ravivad Melchior ja Keterlyn. Samal ajal saabub linna inkvisiitor, keda teatakse halastamatu nõiakütina. Melchiori võime “surnutega kõneleda” ja nähtamatuid mõrvajälgi märgata on äratanud kahtluse, et tegemist võib olla ohtliku ketseriga. Ja kiriku vaenlase koht on tuleriidal… Apteeker Melchiori filmitriloogia põhineb Apteeker Melchiori romaanidel.

Keskaegse krimipõneviku teises filmis ehmatab öövahti kohutav viirastus – rikka kaupmehe traagiliselt uppunud tütar. Hommikuks on vahimees kõrgest tornist surnuks kukkunud ja kahtlastes õnnetustes kaotavad elu veel mitu inimest. Neid sündmusi uuriva Melchiori teed ristuvad nii lõbutüdruku kui preestriga, nii võõramaa kunstniku kui hullunud ketseriga. Vihjed viivad ta Pirita kloostrisse, mille sünged võlvid varjavad unustusse maetud ohtlikku saladust. Samal ajal vaevab Melchiorit mõistatus, miks ta armastatu Keterlyn ühtäkki nende kihluse katkestab…