Avaleht

Filmiteadus

Andmebaasi filmiteaduslikus raamatukogus leiate viiteid eesti autorite filmiuuringutele, teadusartiklitele, väitekirjadele, põhjalikumatele ajakirjanduslikele kirjutistele, filmiraamatutele,  õppematerjalidele ja  välisautorite filmialastele tõlkeraamatutele ja publikatsioonidele Eesti filmiajaloo, filmiteooria ja filmianalüüsi kohta. Lingiks muudetud pealkirjad viivad bibliograafias vastava publikatsiooni kirjele e-kataloogides ESTER või ISE, võimalusel avavad kirjutise teksti PDFi digiarhiivides ja digidepositooriumites. 

Bibliograafia koostajad pöörduvad kõigi valdkonnast huvitatute poole palvega aidata seda andmebaasi osa võimalusel täiendada ning kirjutiste autorite poole palvega anda luba oma tööde elektrooniliseks publitseerimiseks meie andmebaasis, saates andmebaasile oma tekstide PDFid (hagi@tlu.ee). Suudaksime nõnda koondada materjale ja vähendada vaeva hajutatud filmiteaduslikku lugemisvara kättesaamiseks.

 

           Grupeeritud kollektsioonid:
 

Filmiteadlase Eva Näripea doktoritöö (2011) “Eesti filmimaastikud. Ruumid, kohad ja paigad Nõukogude Eesti filmis (ning edaspidi)" resümeest:

"Eesti filmi ajalugu on senini suures osas kaardistamata territoorium. Ehkki siinse filmikunsti “ametlikust” sünnihetkest on möödunud juba peaaegu terve sajand, ootab selle ajaloo “krestomaatiline” narratiiv ikka veel kirjutamist ja avaldamist. Kuigi Eesti filmipärandi mitmesuguseid aspekte ja perioode on uurinud kohalikud filmikriitikud ning viimasel ajal ka üha täienev rida nii kodu- kui ka välismaiseid teadlasi, on see üldjoontes ometi jätkuvalt alauuritud valdkond.(...).

Eesti filmiajaloo bricolage’i loomisse on olulise panuse andnud Tatjana Elmanovitši, Ivar  Kosenkraniuse, Õie Orava, Veste Paasi, Jaan Ruusi ja Valdeko Tobro (põhiliselt ajakirjanduslikud) kirjutised nõukogude perioodist, mis mõnel juhul käsitlevad ühelt poolt ka varasemaid saavutusi, ulatudes teisalt osaliselt taasiseseisvumisjärgsesse perioodigi. Nende projekti on jätkanud ja laiendanud kohalike filmikriitikute ja -teadlaste “keskmisse” generatsiooni kuuluvad Lauri Kärk (vt nt Kärk 2000), Peeter Linnap, Tiina Lokk, Jaak Lõhmus, Olev Remsu, Peeter Torop ja Aune Unt. Annika Koppeli mullu avaldatud raamat Arvo Kruusemendi legendaarsest filmitriloogiast “Kevade” (1969), “Suvi” (1976) ja “Sügis” (1990) (Koppel 2010) ning Paavo Kanguri äsjailmunud köide Grigori Kromanovi samavõrd ikoonilisest “Viimsest reliikviast” (1969) (Kangur 2011) lisavad paar uut peatükki sellele võrdlemisi pikale ajakirjanduslikule traditsioonile, mis vajab aga kindlasti täiendamist süvitsiminevalt analüütilisemate ja tänapäevasemaid metodoloogiaid rakendavate käsitlustega. Seda vajadust on jõudumööda rahuldanud noorema põlve eesti teadlased, näiteks Kaire Maimets-Volt, kelle uurimistöö keskendub filmimuusikale (Maimets 2003 ja Maimets-Volt 2009), ning Mari Laanemets ja Andreas Trossek, kelle arvukate artiklite põhiaines on laialdast rahvusvahelist tunnustust pälvinud Eesti animatsioon (nt Laaniste 2006, 2008, 2009; Trossek 2006, 2008, 2009), aga ka nõukogudejärgne live action mängufilm (Laaniste 2010; Laaniste, Torim 2010). “Kõrvalseisja” valgustavat vaatenurka pakuvad mitmed Ewa Mazierska artiklid taasiseseisvumisjärgsest eesti filmist (Mazierska 2010d, 2011) ning kanada päritolu Chris J. Robinsoni raamat eesti animatsioonist, mis ilmus 2003. aastal esmalt ingliskeelsena pealkirja Between Genius & Utter Illiteracy: A Story of Estonian Animation (Robinson 2003) ning tõlgiti eesti keelde alles 2010 (vt Robinson 2010)."

Loe ka lühiintervjuud Eesti filmiteadusest Eva Näripeaga (2013).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFSA
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm