Avaleht
» Filmiliigid
» Dokumentaalfilmid
Dokumentaalfilmid
Andmebaasis on avatud kirjed ligi 2500le dokumentaalfilmile. Enamiku puhul neist on esialgu tegemist osakirjetega, see tähendab, et andmebaasi on üle kantud vaid kirjalikest allikatest kättesaadavad andmed ning põhjalikumad filmiuuringud, sisukirjeldus ja märksõnastamine on veel tegemata. Toimetus kavandab dokumentaakalfilmide ulatuslikumat kirjeldamist aastatel 2016-2020. aastal.
Otsingute hõlbustamiseks on filmid jaotatud alaliikidesse, kasutada saab tähestikulist otsingut ja ajaslaiderit. Üliõpilaste tehtud dokumentaalfilme peab otsima Tudengifilmide kategooriast kas Filmiliikide alt või selle lehekülje parempoolsest otsingukastist.
Otsingutulemused
Eemalda filtrid
-
1958
|
Dokumentaalfilmid, Muud liigitused, Tellimusfilm
| Režissöör:
Semjon Školnikov
Vene NFSV metsamajandusministeeriumi tellitud dokumentaalfilm metsamajandite töö ümberkorraldustest tööviljakuse tõstmise eesmärgil.
Reportaaž Vene NFSV Valdai rajooni ja Rakvere rajooni metsamajandite kompleksbrigaadide tööst. Kõnelevad Valdai metsamajandi direktor Grigori Mastobajev ja Rakvere metsamajandi peainsener Noi Epštein.
-
1985
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Leo Ilves
Dokumentaalfilm Tallinna esindusväljakust – Vabaduse (Võidu) väljakust, selle ajaloost ja seal toimunud sündmustest.
See Tallinna linna südames olev väljak oli kunagi vaid linnavärava tagune tühermaa. Tsaariajal püstitati sinna Peeter Suure auks monument. Lühikese iseseisvusaja jooksul 1918–1941 oli see riigi tseremoniaalväljak, ka 1941. aasta riigipöörde peamised sündmused viidi läbi just seal. Aastal 1944 ilmusid nõukogude tankid sinna uuesti, seekord vabastajatena ja sellest ajast peale on Tallinna töötajaid kutsutud kaks korda aastas väljakule oma lojaalsust demonstreerima. See väljak peegeldab eesti rahva saatuse keerukusi. Vanadel fotodel näeb väljakut heinaturuna ja Peetri platsina, dokumentaalsed filmikaadrid on jäädvustanud sündmusi nii Eesti Vabariigi kui nõukogude ajal.
-
1974
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Peep Puks
Purjesportlane Aleksander Tšutšelov ja tema meeskond.
Põgus ülevaade purjespordi olemusest, selle ala harrastajatest ja võistlustest. Aleksander Tšutšelov ja tema meeskonnakaaslased Tallinna lahel koos teiste paatkondadega.
-
2005
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Muusikadokumentaal
| Režissöör:
Erle Veber
Veidi nostalgiline film armastatud lauljannast Marju Kuudist.
Kaamera jälgib lauljatari kõige erinevamais paigus, nii kiriku- kui ka klubikontsertidel, plaadiesitlusel, proovides ja tänaval. Kasutatakse ETV arhiivi materjale omaaegsetest esinemistest. Marju Kuut räägib elust ja inimestest enda ümber.
-
2007
|
Dokumentaalfilmid, Probleemfilm
| Režissöör:
Elen Lotman
Elen Lotmani dokumentaalfilm 25-aastasest noorest naisest, kes põeb anoreksiat.
25-aastane noor naine tahab olla õnnelik. Ta tahab luua perekonna ja teostada end oma valitud erialal füsioterapeudina. Kuid saatuse irooniana on just temal, kes peaks aitama teistel inimestel olla terve ja elurõõmus, juba aastaid raske haigus, mida paljud meie ühiskonnas veel haiguseks pidada ei oska. Noor naine põeb anoreksiat. Ühel suvel varises ta kokku pärast mitu aastat kestnud teesklust ja varjamist, nagu oleks temaga kõik korras. Selles loos avaneb tavaline eesti perekond: ema, isa, üks õde, üks vend. Ja üks haigus.
-
2023
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Sigrid Salutee
Film annab hoogsa sissevaate Kadriorus tegutseva eakate päevakeskuse
igapäevaellu.
Vanurite eneseabi- ja nõustamisühing on Kadriorus tegutsenud juba pea 30 aastat ning seda kutsutakse hellitavalt “väärika vananemise akadeemiaks”. Päevakeskus annab kõrges eas inimestele võimaluse ennast teostada ja suhelda ka pärast seda, kui lähedased on kõrvalt kadunud. Ühingus on 13 toimkonda, alustades valvelauast ja raamatukogust ning lõpetades kohviku ja aiaga. Lihtsad ülesanded aitavad eakatel end vajalikuna tunda. Filmi peategelane on krapsakas Heino, kes hoolitseb selle eest, et ühingu tegevus ladusalt jookseks ja kõik probleemid lahenduse leiaks. Olgu selleks siis pidude korraldamine või kõrgete arvete jaoks raha leidmine. See film on elav tõestus sellest, et ei ole olemas vanust, alates millest peab ...
-
-
-
1967
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
| Režissöör:
Valdur Himbek, Ülo Raudmägi
RAM rahvusvahelisel kooride kokkutulekul Wartburgi lossi 900. aastapäeva tähistamisel.
Riiklik Akadeemiline Meeskoor osa võtmas Wartburgi lossi 900. aastapäeva tähistavast rahvusvahelisest kooride kokkutulekust. RAM kontserte andmas ka teistes Saksa DV linnades - Leipzigis, Halles, Dresdenis, Karl-Marx-Stadtis jm. Koori juhatasid Gustav Ernesaks, Kuno Areng, Olev Oja.
-
2002
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Andres Maimik
Tuntud skandaalse telesaate "Esto TV" tsenseerimata filmiversioon, kus šokiajakirjanikud Ken & Tolk paljastavad Eurovisiooni telgitaguseid ja Eesti Märgi ümber toimuvaid mahhinatsioone.
Detektiivitöö Tallinnas ja Hamburgis toob ilmsiks ulatusliku vandenõu, mis laotab siirdeid kõikjale. Esto muudkui paljastab, paljastab, paljastab. Poliitikud on kaamed, sest tõetund on lähenemas. Mängu astuvad Eesti Märgi emissarid, vennad Surmad, salapärane "Sügav Kurk" võimukoridoridest, verdtarretav Poodom-poodom. Lõpuks aga laotub Eestimaa kohale kõikelubava Armastuse Festivali lilleaed.
-
1970
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Vladimir Parvel
Vladimir Parveli dokumentaalfilm V. I. Lenini elust Poolas aastail 1913–1914.
Dokumentaalfilm V. I. Lenini elust Poolas aastail 1913–1914. Linalugu räägib Lenini sidemetest Eesti bolševikega ning tutvustab Lenini muuseume Poroninis ja Varssavis, samuti tema revolutsioonilise tegevusega seotud paiku Krakówis. Kõnelevad Tereza Skupiéni villas üles kasvanud Andrzey Skupién ja ajalooprofessor Valentina Naidus.
-
1978
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Elvi Koppel
Karl Ader lugemas Juhan Liivi luulet
Karl Ader - Kaarup - loeb Juhan Liivi luuletusi „Sa tulid“, "Helin", "Naised kangast seadvad", "Mets", "Talvine tihane", "Läänemere lained ", "Üks suu", "Aeg" jt. ning jutustab oma kokkupuutumistest Juhan Liiviga ning mõtiskleb Liivi loomingu suurusest ning tähtsusest meie kultuuriloos.
-
-
1936
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
Film eesti mesindusest: mesilaste pereheitmine, mesilaspere panemine tarru, mesilasemade kasvatamine, mee vurritamine kärgedest, mee kontroll laboratooriumis ja pakkimine purkidesse.
-
1978
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
| Režissöör:
Peeter Tooming
Viljandi rajooni põllumajanduskoondise esimene tegevusaasta.
Ülevaade Viljandi rajooni põllumajanduskoondise esimestest tegevusaastatest, koondise eripärast ja perspektiividest, tänapäeva külaelus ilmnevatest tendentsidest ja arenguprotsessidest. Erinevate ettevõtete ja inimeste tegevus, eluolu ja probleemid.
-
2020
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Taavi Arus
Film “ekstratest” ehk väiksemate episoodiliste rollide tegijatest
filmi/seriaali/reklaamimaailmas. Filmi peategelased on kõik kohalikud tunnustatud harrastusnäitlejad, kel kogemusi võtteplatsidelt kogunenud omajagu - nüüd on käes aeg teha päris oma film!
Filmi peategelasteks on „ekstrad“ ehk väiksemate episoodiliste rollide tegijad filmi- ja ka seriaali- või reklaamimaailmas. Tüübid, kes on alati kohal, kui toimub järjekordne näitlejate valimine mõne taustarolli või massistseeni jaoks. Töökohustused ja eraelu ei tohi saada taklistuseks osalemaks võttel! See on püha kohustus saada valituks ja olla kohal. Nad moodustavad omaette „vennaskonna“, olles juba mõnda aega tuttavad nii omavahel kui filmitegijatega, vaat et kuuludeski juba sellesse salapärasesse „filmitsunfti“. Filmi peategelased Toomas, Andres, Jürjo, Taavo ja Maarja on kõik kohalikud tunnustatud harrastusnäitlejad. Kõik tahavad hirmsasti näidelda. Mis vägi ajab inimest näitlema?
Jälgime meie peategelasi professionaalsetel võtteplatsidel. Saame aimu veidi filmi-reklaami-saate tegemiste telgitagustest. ...
-
-
2013
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Heilika Pikkov
Isiklik ja intiimne lugu Jeruusalemmas asuvast Õlimäe kloostrist ja erakordse elusaatusega eestlannast, nunn ema Ksenijast.
Jeruusalemma külje all, keset araablaste kvartalit Õlimäel, elab vene õigeusu kloostris 82-aastane eestlannast nunn ema Ksenja. Kuigi kõrge betoonmüüriga eraldatud kloostris kella kunagi ei keerata ja elu käib endiselt Juliuse kalendri järgi, on kakskümmend aastat ema Ksenja jaoks möödunud kui üks silmapilk. Nunnade hierarhias on ta jõudnud eelviimasele astmele: on jäänud vaid viimane samm, suur skeema ehk lõplik vaikus. Kuid enne vaikust on ema Ksenjale antud luba ära rääkida oma elu lugu.
-
2016
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Taavi Arus
Dokumentaalfilm jälgib 2015. aasta jooksul Eestis üha populaarsemaks saanud nähtust – käsitööõllendust - ning sellega seotud tegelasi: pruulijaid, müüjaid ja erineva maailmavaatega tarbijaid.
Käsitööõlu, microbrewery, väikepruulikoda, IPA, IBU, mustlaspruul, pinna- ja järelkääritus – see on vaid väike valik märksõnasid, mida viimase paari aasta jooksul tõsisemate õllehuviliste hulgas üha sagedamini kuulda võib. Täna veel alla paari protsendi koguturust hõlmavad uued väikepruulikojad ning nendega seonduv on huviliste keelel ning ka laiemas meedias sedavõrd sagedased teemad, et tekib õigustatud küsimus: millega on tegemist? „Õllerevolutsioon“ ei anna küll otseseid vastused, ent pakub kaleidoskoopilist ülevaadet käsitööõlle tootjatest, müüjatest ja tarbijatest Eestis aastal 2015.
-
2021
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Ivete Lucas, Patrick Bresnan
Jõulueelsel ööl sorteerivad töölised laos ajalehti, et neid seejärel inimtühjadel tänavatel laiali jaotada.
Jõulueelsel ööl sorteerivad töölised laos ajalehti, et neid seejärel inimtühjadel tänavatel laiali jaotada.
-
2015
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Kalev Lepik
Olev Subbi oli üks kõige olulisemaid kunstnikke 1970-1980ndatel, mil teda nimetati näitusesaalide kuningaks. Dokumentaalfilm uurib Subbi maalikunsti lätteid ja mõjutusallikaid läbi tema lähimate sõprade meenutuste.
"Ma kasutan oma piltidel ideaalmaailma tükke. Neid kokku pannes võiks saada väga ilusa maailma, kus me aga kahjuks keegi ei saa elada...", on öelnud Olev Subbi. 7. märtsil oleks ta saanud 85-aastaseks. Olev Subbi oli üks kõige olulisemaid kunstnikke 1970-1980ndatel, mil teda nimetati näitusesaalide kuningaks. Dokumentaalfilm uurib Subbi maalikunsti lätteid ja mõjutusallikaid läbi tema lähimate sõprade meenutuste.
-
2003
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Andrei Tantsõrev
Narkoepideemia ekspertide rollis astuvad üles „pahad“ poisid ja tüdrukud, kes kannavad vanglakaristust. Mõningad neist tahaksid naasta ellu, kus pole narkootikume.
Marihuana, amfetamiin, heroiin... Vangla, teine vangla... Narkotalu, linn, metsik kuumus. Õnnetuse pealtnägijateks siin filmis on 15-18aastased noorukid. Narkoepideemia ekspertide rollis astuvad üles „pahad“ poisid ja tüdrukud, kes kannavad vanglakaristust. Mõningad neist tahaksid naasta ellu, kus pole narkootikume.
-
1997
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Mati-Jüri Põldre
Portreefilm Lauri Leesist, tuntud pedagoogist, kes eestlaste silmis esindab prantsuse kultuuri ja kes iga olukorras esindab eelkõige ikka iseennast.
-
1990
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Muud liigitused, Tellimusfilm
| Režissöör:
Peep Puks
Peep Puksi dokumentaalportee eesti pedagoogi ja kooliuuendusliikumise juhi Johannes Käisi elust ja tema haridusalastest ideedest.
Johannes Käisi (1885–1950) juhtmõte on, et "lapsi tuleb õpetada mitte niipalju tõsiasju teadma, kui neid otsima ja leidma ning kasvatada neid vaimselt iseseisvaks". Nõukogude perioodil, kuni 1960. aastate keskpaigani Käisi teosed keelustati, süüdistades teda kodanlik-natsionalistlike vaadete propageerimises. Eesti Vabariigi haridusministeeriumi tellimusel valminud filmis antakse ülevaade Johannes Käisi elust, mälestusi jagavad tema õpilased ja sugulased, pedagoogikateadlased hindavad tema väärtuslikku elutööd.
-
2010
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Dorian Supin
Usaldustelefoni nõustajate töös tuleb minna koos abiotsijaga tema kannatuste päris viimase piirini ja aina kuulata, püüdes mõista, rahustada ja nõu anda.
Nagu öeldakse, ripub inimese elu juuksekarva otsas. Iga hetk, iga sekund, esimesest hingetõmbest viimaseni, öösel ja päeval, suvel ning talvel, haiguses ja tervises võib see juuksekarv katkeda. Selleks pole kuigi palju vaja. Usaldustelefonile helistamine on inimestele viimaseks lootuseks ja sidemeks maailmaga. Depressioon, üksindus, lootusetus, väljapääsmatus – need on kõnede põhiteemad. Usaldustelefoni nõustajad on tähelepanelikud kuulajad ja muremõtete hajutajad. Nad on otsekui head inglid, kes kutsuvad minejaid tagasi elule.
-
2020
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Marija Stonytė
Kolme tüdruku teekond sõdalaseks – nii sõjaväes kui elus.
Leedu režissööri Marija Stonytė dokumentaalfilm teeb kaasa tüdrukute sõduriks saamise teekonna, nii sõjaväes kui elus.
Mõne aasta eest taastati Leedus sõjaväekohustus meestele. Samal ajal otsustas ka hulk noori naisi vabatahtlikult ajateenistusse minna. Jälgime üheksa kuu jooksul kolme sellist tüdrukut elamas ja treenimas 600 mehe seas isoleeritud sõjaväebaasis. Kolm tüdrukut - kolm täiesti erinevat tegelast - on erineva sotsiaalse taustaga. Üks läks sõjaväkke eesmärgiga alustada uut elu, teine - leida armastust, kolmas – tõestada, et on tugev ja suudab kaitsta oma riiki Venemaa võimaliku agressiooni eest. Nende romantilised ettekujutused sõdurielust muutuvad peagi, kui nad alustavad teenistust ja karm reaalsus seab nende ootused ...
-
2016
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Urmas Reisberg
Üheksa noort ema rajavad Tartusse kogukondliku lastehoiu.
Üheksa noort ema on otsustanud Tartusse rajada kogukondlik lastehoid. Emad soovivad, et lapsed saaksid võimalikult palju joosta ja mängida. Nii alustab lastehoid tegutsemist Emajõe rannas, kus lageda taeva all ollakse peaaegu aastaringi ja igasuguse ilmaga. Kaamera jälgib lastehoiu esimest aastat, kus rollid pole veel paika loksunud ja olla tuleb korraga nii ema kui ka õpetaja, visionäär kui ka praktik. Lastekasvatamisest keerulisemaks kujuneb toimetulek rahade, pakase ja avaliku arvamusega. Noorte emade unistuste kaudu avaneb laiem teemadering ühiskonnna suhtumisest väikelastesse, nende tervisesse ja õigustesse.
-
2019
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Ingrid Hübscher, Sigrid Reede
Eestist lahkunud Elo juhib dirigendina Euroopa Eestlaste Koori, kus laulab ka tema sakslasest abikaasa Hartmut, kelle jaoks on Üldlaulupeol osalemine üks elu unistustest.
Film jälgib Euroopa Eestlaste Koori teekonda 2019. aasta juulis toimuvale XXVII Üldlaulupeole läbi kahe inspireeriva peategelase silmade. Bonnis toimuvas koorilaagris on dirigent Elo Tammsalu-Schmitz silmitsi raske ülesandega - uus repertuaar tuleb selgeks teha koorile, mis kohtub ainult paar korda aastas ja kus käivad koos väga erineva laulmisoskusega inimesed. Kooris laulab ka Elo abikaasa - sakslane Hartmut Schmitz, kes on armastuse pärast ära õppinud eesti keele ja kelle suureks sooviks on minna laulupeole. Nende ponnistused jätkuvad nende kodus Aachenis. Hartmut peab palju vaeva nägema, et laule ära õppida ja Elo töö ei lõpe ka siis kui ta kodus on. Kas see ...
-
1996
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Andres Sööt
Äraneetud linn - see on Paldiski, Eestimaast okastraadiga eraldatud tuumalinn.
1994. aasta sügisel oli vene sõjavägi sunnitud Paldiskist lahkuma, jättes maha lagastatud ja räämas kasarmulinna. Mis saab sõjaväega kaasa tulnud venekeelsest elanikkonnast, kuidas linn uuesti ellu äratada?
Film on Ghannel Four Television UK tellimusel tehtud filmi teisendatud ning laiendatud variant.
-
2005
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Muusikadokumentaal
| Režissöör:
Marianne Kõrver
Muusikaline dokumentaalfilm pagulashelilooja traagikast: rahvusvahelise mainega 20. sajandi eesti sümfoonik Eduard Tubin veetis elu teise poole Rootsis paguluses, kus valmis suur osa tema heliloomingust – Eestile kirjutatud muusikast.
Eesti suurim sümfoonik, helilooja Eduard Tubin (1905-1982) emigreerus sügisel 1944 Rootsi. Kodumaal tunnustatud helilooja on äkki tundmatu helilooja, kes kirjutab sunnitud vaikelus muusikat ja muutub isemoodi sümboliks oma väikesele rahvale. Ta on üksi iseenda ja oma loominguga. Uus kodumaa Rootsi ei tunne tema loomingu vastu huvi. Väliseestlased ei suuda heliloojale andestada külaskäike Nõukogude Eestisse, kus kõlab tema looming, ka paguluses valminud sümfooniad, ooperid. Traagika kõige kaotatu üle valab Tubin oma sümfooniatesse. Äng ja igatsus on igas helis, värvis ja ajahetkes. Sõna saavad helilooja kaasaaegsed: Neeme Järvi, Käbi Laretei, Veljo Tormis, Asta Lepik, poeg Eino Tubin. Meenutused, ajastu hõngu edasi andvad ...
