Avaleht
» Filmiliigid
» Dokumentaalfilmid
Dokumentaalfilmid
Andmebaasis on avatud kirjed ligi 2500le dokumentaalfilmile. Enamiku puhul neist on esialgu tegemist osakirjetega, see tähendab, et andmebaasi on üle kantud vaid kirjalikest allikatest kättesaadavad andmed ning põhjalikumad filmiuuringud, sisukirjeldus ja märksõnastamine on veel tegemata. Toimetus kavandab dokumentaakalfilmide ulatuslikumat kirjeldamist aastatel 2016-2020. aastal.
Otsingute hõlbustamiseks on filmid jaotatud alaliikidesse, kasutada saab tähestikulist otsingut ja ajaslaiderit. Üliõpilaste tehtud dokumentaalfilme peab otsima Tudengifilmide kategooriast kas Filmiliikide alt või selle lehekülje parempoolsest otsingukastist.
Otsingutulemused
Eemalda filtrid
-
-
-
1999
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Kalle Mälberg
Arutlused metsa ja elu kaduvuse-taastekke teemadel ühel Kõrvemaa raiesmikul.
-
-
2009
|
Portreefilm, Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Kai-Mai Olbri
Luuletaja ja akvarellist Kai-Mai Olbri lahkab oma komplitseeritud ja mitmekülgset loojanatuuri.
Luuletaja ja akvarellist Kai-Mai Olbri vaatab tagasi oma elule ja loomingule. Olbri lahkab siiralt ja pihtimuslikult oma komplitseeritud ja mitmekülgset loojanatuuri, püüdes seda eeskätt iseendale lahti mõtestada ja vastata ühtlasi ka sagedasele küsimusele: „Kai-Mai Olbri, kes sa oled, kas akvarellist, maalikunstnik, luuletaja või kirjanik, hispanist, etleja või avantürist?“. Abielludes armastatud inimesega, selgineb arusaam vastutustundest, tekib veendumus, et just õnnelik abielu on see, mis annab vabadusele sisu ja mõtte. Vabadusega kaasneb julgus võtta vastu uusi väljakutseid, laiendada oma loomingulist ampluaad.
-
1995
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Artur Talvik
Artur Talviku dokumentaalfilm Vene-Tšetšeeni esimesest sõjast ja tšetšeenide kangelaslikust iseseisvusvõitlusest.
Tšetšeeni sõda – uudistest nähtud õuduspildid ja pikaleveninud rahuläbirääkimised. Kuid mida teatakse tšetšeenidest, nende maast ja rahvast? 1995. aastal viibis filmigrupp eesotsas Artur Talivku ja Toomas Kümmeliga kuu aega aktiivse sõjategevuse ajal Tšetšeenias, Kerementšuki külas, umbes 40 kilomeetrit Tšetšeenia pealinnast Groznõist. Argitoimetused külas vahelduvad sõjateemaga. Eksklusiivsed intervjuud Tšetšeenia tolleaegse presidendi Džohhar Dudajeviga ja Budjonnovski pantvangidraama peategelase Šamil Bassajeviga. Sõna antakse ka lihtsatele tšetšeeni võitlejatele ja vangivõetud vene sõduritele.
-
1993
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Toivo Kuzmin
Dokumentaalfilm on pühendatud neljasajale Eesti mehele, kes teenisid Teise Maailamsõja ajal Soome mereväes.
Teine Maailmasõda puudutas valusalt ka Eesti noormehi, kes 1940-1945. aastal kuulusid mobilisatsioonide alla. Soome läksid paljud Eesti noormehed ja 1940. aastal liitusid vabatahtlikud Soome armeega. Suurem osa kuulus tuntud jalaväerügemendi JR-200 koosseisu ja ligikaudu 400 meest alustasid teenimist Soome mereväes. Paljudele on teadmata, et need 400 eesti meest moodustasid 10% tolleaegsest Soome mereväest. Nende meeste saatusele Eestist põgenemisel, võitlusele Soomes ja pärast sõja lõppu Siberi-aastatele, ongi pühendatud see dokumentaalfilm.
-
1975
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Andres Sööt
Purilennud
Läbi aegade on inimene eneses kandnud soovi lennata. Tõusta vaba linnuna kõrgele maa kohale ja lennata, lennata, kuhu süda kutsub...
Filmis tutvustatakse rahvusvahelise klassi meistersportlasi purilendureid Illar Linki ja Eda Laant.
-
1994
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Vallo Kepp
Portreefilm Eesti Telefilmi staažikast monteerijast Salme Kõrvemanist.
Filmistuudio Eesti Telefilm monteerija Salme Kõrvemann töötas sel ametikohal 35 aastat. Ta on Eesti filmiloo elav ajalugu. Jutupõimikus katkendeid tema poolt monteeritud filmidest.
-
-
1968
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Vladimir Parvel
Eesti Töörahva Kommuuni 50. aastapäeva tähistav film.
Eesti Töörahva Kommuuni 50. aastapäeva tähistav film annab loengu vormis ülevaate rahvusvahelisest ja sisepoliitilisest olukorrast 1918–1919, mil sai võimalikuks Eesti töörahva kommuuni asutamine, väljakuulutamine ja tegevus. Teksti illustreerivad fotod ja filmikaadrid revolutsioonilistest sündmustest ning ajaloolistest isikutest nende sündmuste keerises, samuti hulk arhiividokumente ja ajaleheväljavõtteid. Filmis on kasutatud ORRKA, Riikliku Ajaloomuuseumi ja EKP KK Partei Ajaloo Instituudi arhiivi materjale.
-
1969
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Semjon Školnikov
Eesti NSV vabastamise 25. aastapäevale pühendatud film.
ENSV vabastamise 25. aastapäeva tähistav film põhineb suuresti arhiivimaterjalil, taustal diktoritekst. Kaadrid Suure Isamaasõja lahingutest, Tartu ja Tallinna vabastamisest, Narva lahingutest, Lääne-Eesti saarte vabastamislahingutest, Stalingradi taastamistöödest, Eesti Laskurkorpuse vastuvõtust Tallinnas. Arhiivikaadrid Klooga koonduslaagrist ja sõjajärgsetest taastamistöödest Tallinnas. Sõjaveteranide paraad Võidu väljakul ja miiting lauluväljakul Tallinnas.
-
2006
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Mark Soosaar
Film jutustab kolme Vabadussõjast osavõtnud vabatahtliku saatusest. Need on soomlanna Aino Mälkonen, rootslane Einar Lundborg ja taanlane Søren Opffer.
Eesti Vabadussõjast on väga vähe ülesvõtteid. Lahingute vaheaegadel tehtud juhuslikele fotodele lisandub vaid paarkümmend minutit tummfilmi, mis vändatud taani vabatahtliku kinomehe Asbjorn Bech'i poolt. Võttes aluseks need must-valged kaadrid, jutustab film kolme Vabadussõjast osavõtnud vabatahtliku saatusest. Need on soomlanna Aino Mälkonen, rootslane Einar Lundborg ja taanlane Søren Opffer'i. Viimasest jäid pärast langemist Petseri all järele väga tundlikud kirjad emale. Oma viimases lahingueelses kirjas aimab Søren surma ette ning see on kirjutatud värsivormis. Luuletus trükiti ära taani pressis ning muutus rahva hulgas hästi populaarseks. Seda lauldi vene rahvalaulu "Stenka Razin" viisil… Einar Lundborg oli soomusauto “Kalevipoeg” komandöriks ning sai kuulsaks hulljulgete ...
-
2012
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
| Režissöör:
Manfred Vainokivi
Manfred Vainokivi heidab pilgu vaeste kirjanike igapäevaellu ühes lagunevas ja trööstitus Tallinna majas, kus töötud kirjanikud elavad oma tõusude ja mõõnadega boheemielu.
Ühes Tallinna troostistus ja lagunevas puumajas elavad kirjanikud, kes ise ei hooli millestki ega kellestki, ka iseendast mitte. Kirjanikele on odav öömaja pelgupaik, aga võib muutuda ka lõksuks, millest on kahju lahkuda. Vaeste kirjanike maja on soodne ja boheemlik loomepaik. Siin otsitakse varjupaika keset mäslevat elutormi, õigustust oma eksistentsile kunstnikuna, sellega kaasnevale kannatusele, heidetakse selle üle nalja, aga paljastatakse ka oma varjatumaid, isiklikke ja valusaid tundeid - traagilisemat poolt, mis kunstniku narrimütsi alt ehk kohe väljagi ei paista.
-
1975
|
Muud liigitused, Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Tellimusfilm
| Režissöör:
Reet Kasesalu
Portreteeritavaks on künnimeister ja mehhanisaator Kustas Lund.
Eesti NSV põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud dokumentaalfilm väsimatust töömehest, teenelisest künnimeistrist ja mehhanisaatorist Kustas Lundist. Töökas, kuldsete kätega põllumees elab ja töötab Rapla rajooni Tasuja kolhoosis. Film pajatab Kustas Lundi töökogemustest, tema leiutistest põllumajandustehnika täiustamisel ja kohandamisel kohalikele tingimustele, temast kui vabariigi künnivõistluste viiekordsest võitjast.
-
1982
|
Dokumentaalfilmid, Muusikadokumentaal
| Režissöör:
Irene Lään
Koloratuursopran Anu Kaal ning mägimatkaja Anu Kaal oma mäetippu vallutamas.
Haruldane lauluhääl, mitmekülgne ja särav näitlejameisterlikkus – nii tunneme RAT Estonia solisti, koloratuursopran Anu Kaalu.
Kui Anu Kaal koos abikaasa ja tütrega veedab puhkust, vallutades mõnd kõrgemat mäetippu, võime vaevalt temas ära tunda ooperiteatri primadonnat. Anu Kaalu olemisest mägedes – suhtlemisest looduse ja inimestega, vapruse ja huumoriga ületada teekonna raskusi – on ikka seda sädelevat ja nakatavat Anu Kaalu, keda oleme teatrilaval näinud.
Jäädvustatud on 1982. aasta suvematk Põhja-Kaukaasia mägedesse ja stseenid ooperitest.
-
2004
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Peeter Brambat
Kuidas tuleb setu rahvas toime kahe riigi veere pääl: kas esivanemate hingejõud aitab neil olla ja jääda rahvaks ka tulevikus?
1945. aasta jaanuaris tõmbas Stalin kaardi peale joone – uue Vene Föderatsiooni ja Eesti NSV piiri, mis võttis Eestilt osa maad ning poolitas setu rahva ajaloolise kodumaa. 2004. aasta 1. mail sai sellest pliaatsijoonest Euroopa Liidu idapiir. Peeter Brambati film otsib vastuseid küsimustele, kuidas tuleb setu rahvas toime kahe riigi veere pääl. Kas esivanemate hingejõud aitab neil olla ja elada ning jääda rahvaks ka tulevikus? Filmi aluseks on aastatel 2001-2004 Eesti Televisioonile toodetud 15-osalise dokumentaalse saatesarja "Veere pääl" lood, mis on filmitud nii Eestis kui ka Vene Föderatsioonis Petserimaal.
-
1986
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Valeria Anderson
Teadlase Ants Ergi poolt väljatöötatud loomse kuivvalgu vaevarikkast teest tootmisse.
Teadlase Ants Ergi poolt väljatöötatud loomse kuivvalgu vaevarikkast teest tootmisse.
-
2006
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Kersti Uibo
Jaanilinnas elava abielupaari keeruline ja kirglik suhe ehk kaksikportree mehest ja naisest, kunstnikust ja tema muusast.
Kunstnik Vladimir Titov ja tema naine Natalja on emotsionaalsed inimesed, kes oma pika kooselu jooksul on läbi tülitsemiste teineteisega kohanenud ja iseendas selgusele jõudnud. Nad on selline paar, kes ei suuda kaua koos elada, kuid ei saa hakkama ka teineteiseta. Kaks last üles kasvatanud Vladimir ja Natalja räägivad loo oma visiitabielust ausalt ja ilustamata. "Mu naine on nagu graniit. Mina teda ei murra," ütleb kunagi ideaalset armastust otsinud Vladimir oma naise kohta. Natalja, kes ei oota enam printsi valgel hobusel, vastab samaga: "Volodja on tugev kui raud, teda ei saa painutada."
-
2015
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Madli Lääne
Kurtidest nelipühilased Margit, Vitali, Raivo ja Riho levitavad maailmas oma saatusekaaslastele jumala sõnumit.
Margit, Vitali, Raivo ja Riho on kurdid ja veendunud nelipühilased. Olles ise kord tundnud Jeesuse puudutust, on neil nüüd eesmärk seda sõnumit levitada. Kurdilt kurdile. Tööpõld on lai ja neliku plaan maailmavallutuslik, sest üle ilma elab umbes 346 miljonit vaegkuuljat. Nad rändavad mööda maakera kõige kaugemaid ja eksootilisemaid nurki – Kasahstanist Kreekasse, Venemaalt Hiinasse. Missugune on inimese elu, kui ta ei kuule liiklusmüra, koera haukumist, muusikat, linnulaulu... Kas tema maailm on lihtsalt sajaprotsendiline vaikus? Kas tema vaimne ruum, mis ei ole täis pidevaid häirijaid, on seega spirituaalselt vastuvõtlikum, näiteks altim kuulmaks Jumala häält?
-
-
2021
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Eluloofilm
| Režissöör:
Rainer Sarnet
Kui suurim piin on armastus, kas päästab sellest kunst või mäng? Rainer Sarneti lavastuslik dokumentaalfilm kirjanik Vaino Vahingust.
Vaino Vahing pidas aastatel 1968-1984 päevaraamatut, kus on kirjas reaalsed sündmused ja isikud Vahingu enda subjektiivses interpretatsioonis. Seal kajastatakse Tartu kultuurielu, armuseiklusi, boheemlikke olenguid ja vaimseid otsinguid. Vahingut huvitas piirsituatsioon, piirideületamine. Kunsti ja elu vahel Vahing selget piiri ei tõmmanud. Ta provotseeris inimesi, et nad kaotaks maski, kontrolli enda üle. Sellist provotseerimist nimetas Vahing Spieliks ehk mänguks. Me näeme loojat, kes on teinud disharmooniast endale inspiratsiooniallika, kes "tunneb armastuses suurimat piina". Hirmu end armastuses kaotada. Inimest, kes tajub armastuse suurt jõudu ja vastab sellele alateadlikult disharmooniga. Vahingu päevaraamatu läbivaks teemaks on elu ohverdamine kunsti nimel. Elu, kus põleb ära olme, ...
-
2003
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Rein Raamat
Pallase haridusega eesti vanima tegevkunstniku Valdemar Väli enda tellimusel valminud kataloogfilm avab maalikunstniku loomingu ja isiksuse enam kui viiekümne aasta panoraamse ülevaatena.
Maalikunstnik Valdemar Väli (1909 – 2007) elulooülevaade ja üksikasjalik tutvustus tema rikkalikust portreeloomingust, millega ta on ennast jäädvustanud eesti kunsti ajalukku. Samuti antakse ülevaade maastikest, linnavaadetest ja kompositsioonidest kogu loomingu ulatuses. Valdemar Väli loomingut analüüsivad kunstiteadlased Mai Levin ja Leo Gens.
-
1984
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Ants Paju
Valga-Valka kaksiklinn ja tema inimesed
Film Eesti kõige lõunapoolsemast, omapärasest kaksiklinnast Valga-Valkast. Linna inimesed, majandus ja kultuurielu. Lähemalt saame tuttavaks kahe põlise Valga perekonnaga - eestlastest Lindegrönidega ja lätlastest Treietsitega. Ants Paju režissööridebüüt
-
2001
|
Dokumentaalfilmid, Probleemfilm
| Režissöör:
Andres Arro, Aivo Spitsonok
27-aastane Andres asub otsima oma tundmatut kaksikvenda, kes nagu ta isegi lapsendati lahku erinevatesse peredesse.
Valgas elav varajastes kolmekümnendates eluaastates Andres on saanud ootamatult teada, et on üles kasvanud kasuvanemate juures. Vähe sellest: kuskil elab tema vend ja mitte niisama vend, vaid kaksikvend. Veri on paksem kui vesi ning tõsine ja loomult tundlik Andres otsustab venna üles otsida. See ei olegi aga niisama lihtne. Vend elab Tallinnas ja on ootamatult välja ilmunud lähisugulase pärast tõtt-öelda heitunud. Emotsionaalsel Andresel on väga raske mõista, et temast ei taheta midagi kuulda.
-
-
1976
|
Dokumentaalfilmid, Probleemfilm
| Režissöör:
Arnold Altmäe
Dokumentaalfilm alkoholi kuritarvitamise hukutavatest tagajärgedest.
Alkoholikurat on inimese vaenlane, nagu selgub viinapoes, kaineris, lastekodus ja jaanitulel. 1976. aastal kulub iga täiskasvanud tallinlase kohta pudel viina nädalas. Pedagoogilise šokivõttena on sisse toodud ka lapsed.
-
2003
|
Dokumentaalfilmid, Probleemfilm
| Režissöör:
Mart Taevere
Mart Taevere dokumentaalfilm uimastite salakaubaveost Kesk-Aasiast läbi Venemaa Eestisse ja Põhjamaadesse.
Valget Teed mööda liigub raha ja surm, sel teel kulgevad narkootikumid Kesk-Aasiast Euroopasse. Film kirjeldab ja näitab, kuidas toimib Afganistanist alguse saav Valge Tee, liikudes Kesk-Aasias, Venemaal, Eestis ja Soomes. Filmitud on piiriületuskohti, raudteejaamu, lennujaamu, sadamaid, erinevate riikide tolliametnike tööd. Sel teel kohtab seadusandluse puudulikkust, eneseõigustamist ja teiste süüdistamist. Tegelikku ja tõhusat riikidevahelist koostööd ei ole ja Valge Tee toimib üha jõudsamalt, leides uusi ohvreid. Ohvrid on narkomaanid, narkomaanidest kurjategijate ohvrid ja leinavad vanemad, kelle lapsed on viinud Valge Tee.
-
1993
|
Dokumentaalfilmid, Loodusfilm
| Režissöör:
Arvo Vilu
Filmi peategelane on musta-valgekirju hani ning põhiprobleemiks seni haruldase linnu ühtäkki arvukaks muutumine.
Igal kevadel ja sügisel peatub Lääne-Eestis kümneid tuhandeid valgepõsk-laglesid. Eriti kevadel, aprillis ja mais, on nad Lääne-Eesti rannikule iseloomulikud. Film räägib, kust lagled tulevad ja kuhu lähevad, miks nad peatuvad ja kus. Uurimise all on valgepõsk-laglede poolt tekitatud põllumajanduskahjustused ja pakutakse välja nende vältimise viise. Tõstatatakse mõlemad, nii eetiline kui majandusküsimus, sest mõlemal, nii valgepõsk-lagledel kui inimestel on võrdsed õigused selles piirkonnas elamiseks. Selle probleemi lahendus nõuab mõistlikku kompromissi. See film on probleem-dokumentaal loodusest.
-
1990
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Toivo Elme
Dokumentaalfilm 1990. aastal toimunud XXI üldlaulupeost ja XIV üldtantsupeost.
Veel hoiab lagunev impeerium väikest Eesti riiki jonnakalt oma raudses haardes, ent juba on esimesed koidukiired tunginud ööpimedusse. Tuhanded kodu- ja väliseestlased kogunevad sinimustvalgete lippude alla, et taas laulda omi laule, et taas tunda end ühe rahvana. 29. juuni—1. juuli 1990 toimub XXI üldlaulupidu ja XIV -tantsupidu.
