Avaleht
» Filmiliigid
» Dokumentaalfilmid
Dokumentaalfilmid
Andmebaasis on avatud kirjed ligi 2500le dokumentaalfilmile. Enamiku puhul neist on esialgu tegemist osakirjetega, see tähendab, et andmebaasi on üle kantud vaid kirjalikest allikatest kättesaadavad andmed ning põhjalikumad filmiuuringud, sisukirjeldus ja märksõnastamine on veel tegemata. Toimetus kavandab dokumentaakalfilmide ulatuslikumat kirjeldamist aastatel 2016-2020. aastal.
Otsingute hõlbustamiseks on filmid jaotatud alaliikidesse, kasutada saab tähestikulist otsingut ja ajaslaiderit. Üliõpilaste tehtud dokumentaalfilme peab otsima Tudengifilmide kategooriast kas Filmiliikide alt või selle lehekülje parempoolsest otsingukastist.
Otsingutulemused
Eemalda filtrid
-
1977
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
| Režissöör:
Harry Karro
Kalade, lindude ja jäneste vaikeluline filmietüüd.
-
2013
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm, Tudengifilmid
| Režissöör:
Liis Nimik
Sõrve poolsaare viimane taidluskollektiiv, 85-aastastest meestest koosnev lauluansambel Torgu Poisid, kelle read aastatega üha hõredamaks jäänud, otsustab korraldada viimase kontserdi.
Torgu meesansambel on Sõrve poolsaare peal viimane kooskäiv punt, kelle ridasid aga aeg halastamatult hõrendab: viimaste aastatega on maetud neli laulukaaslast. Kolmteist aastat tagasi loodud kaheksaliikmelisest ansamblist on alles kolm vaprat vanahärrat – Peeter, Leo ja Endel, kes ei taha elule alla vanduda. Aga kuidas laulda kolmekesi neljahäälset meestelaulu? Lahkunud juhendaja asemel on prooviruumis hääletult seisev akordion, vajalikku pillisaatjat saare pealt ei leia. Ei ole muud, kui tuleb hakata ette valmistama ansambli lõppakordi. Mehed otsustavad korraldada oma viimase kontserdi.
-
1970
|
Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm
| Režissöör:
Lennart Meri
Lennart Meri režissööridebüüt jäädvustab sõnas, pildis ja muusikas soomeugri ja samojeedi rahvaste traditsioonilist kultuuri, mille keskseks motiiviks on müütiline veelind.
Soomeugri ja samojeedi rahvaste ühisjuuri ning rännuteid otsivas-avastavas dokumentaalfilmis püütakse tungida Uurali keelkonna läteteni, jälgida soome-ugri ja samojeedi hõimude etnograafiat, folkloori ja igapäevaelu, taastada nende tuhandeaastaseid rännuteid oletatavast algkodust Siberist Läänemere ja Doonau äärde. Kamassi, neenetsi, handi, komi, mari ja karjala keele kõnelejaid on jäädvustatud nende igapäevases elukeskkonnas 1969-1970. aastail Neenetsimaal, Handi-Mansimaal, Usbekistanis, Komis, Marimaal, Karjalas ja Eestis. Filmi koondatud ja emotsionaalselt mõtestatud aines on igihaljas ning selle ajaloolis-kultuuriline väärtus vaid suureneb ajas.
-
1998
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Peeter Simm
Metsast mõtisklevad selles filmis kõige erinevamad inimesed; nende arusaamad on vastandlikud, kuid kõigi jaoks on metsa midagi väga olulist.
Ei ole meil kõrgeid mägesid ega pimedaid orge, nii on mets saanud päästjaks vallutajate, taudide või ka teiste inimeste eest. Paljudele on mets tuluallikaks, teistele midagi pühakoja- või hoopis kliiniku sarnast. Kahel korral ajaloos on ta olnud toeks rahvuslikule valuutale.
Metsast mõtisklevad selles filmis kõige erinevamad inimesed; nende arusaamad on vastandlikud, kuid kõigi jaoks on metsa midagi väga olulist.
-
-
2018
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Jaan Tootsen
Jaan Tootseni lugu vembumehest ja preestrist, kes teeb ettevalmistusi sellest maailmast lahkumiseks.
See on film vanaks saamise ilust. Lugu ühest vanast ja targast mehest, kes teeb ettevalmistusi sellest maailmast lahkumiseks. Palju väga isiklikke ja tundlikke küsimusi – kuidas viimsel tunnil mitte kaotada oma usku. Miks just kõige suuremaid pannakse vaimses maailmas nõnda raskelt proovile? Vello Salo on inimlik vaimulik. Mees, kellel on omad kiiksud ja vigurid, elukogemust ja avarat vaimu, tarkust, mida ta on kogunud ja hoidnud, meie aega välja vedanud. Peale Eestist lahkumist 1944. aastal läbi terve maailma: oli sõdurina Soomes ja aednikuna Roomas, õppis Šveitsis ja Hollandis matemaatikat ja füüsikat ning Itaalias teoloogiat, Saksamaal pühitseti aga preestriks. Nii on ta ...
-
2013
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
| Režissöör:
Jaan Tootsen
Jaan Tootsen uurib jalgrattaga sõitmist kui mõtlemise ja maailma tunnetamise erilist viisi ning süveneb velosoofia saladustesse.
Eestis tegutsev liikumine Tour d'ÖÖ koondab jalgrattaaktiviste, kes korra kuus vallutavad linnaruumi. Suures grupis geriljarännak mööda Tallinna õhtuseid tänavaid loob sõitjatele üleva meeleolu. Metsateel kulgeva filosoofi jaoks on jalgratas kui tajuinstrument, teadvuse avardaja. „Kui jalgratta oleksid leiutanud tiibeti mungad, oleksid nad seda eelkõige kasutanud kui meditatsioonivahendit,“ ütleb kirjanik ja semiootik Valdur Mikita. Jalgratas kui mõtlemise vahend on oluline erinevatele loojatele. Jalgratturite eneseteadvuse kasv on suurenenud ülemaailmselt. Homo pedalis – need on inimesed, kes vaatlevad maailma jalgrattasadulast. Nende kõigi jaoks on ratas igapäevane tarbeese. Ja siis midagi veel. Võimalus olla vaba. Nad on väga erinevad inimesed, kuid jalgratas ühendab neid.
-
1967
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Vladimir Parvel
Nõukogude Eesti kunsti- ja kultuuripäevad Moskvas ja Uljanovskis.
Ülevaade 1967. aastal toimunud Eesti NSV kunsti ja kultuuripäevadest Uljanovskis ja Moskvas. Uljanovskis jälgitakse Tallinna pioneeride palee lastekoori esinemisi, külaskäike Lenini majamuuseumi ja kooli. Moskvas tutvuvad Eesti delegatsiooni liikmed linna vaatamisväärsuste ja ettevõtetega. Antakse kaleidoskoopiline ülevaade mitmetest kultuurisündmustest ja -kohtumistest.
-
1994
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Heini Drui
Film Eestis elavate venelaste muredest ja probleemidest, mis tekkinud riigikorra vahetuse tõttu.
Kord nädalas koguneb Ohvitseride Maja (Vene Kultuurikeskus) keldrisse, pommivarjendisse, pensioniealiste meeste ja naiste lõbus seltskond, et harjutada pillimängu. Oskused pole just kiita, aga entusiasm on tugev. Filmis vaadeldakse Eestis elavate venelaste - just peamiselt selle seltskonna - muresid ja probleeme, mis tekkinud riigikorra vahetusest.
-
1993
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Rein Kotov, Artur Talvik
Artur Talviku ja Rein Kotovi dokumentaalfilm vene metalli salakaubaveost läbi Eesti.
Dokumentaalfilm vene metalli salakaubaveost läbi Eesti käsitleb teravat teemat – tulusat, kuid ohtlikku metalliäri Eesti Vabariigi algusaastail, mil metallist saab ühtäkki ülikiire rikastumise allikas ja heaolu sümbol. Samas jäävad riigil illegaalse äri tõttu saamata miljonid dollarid. Valgustatakse metalli salaimporti Eesti idapiiril ning näidatakse pisikesi mutreid suures mängus – prügimäe „metalliste“ ja vaseotsijad, samuti kuritegeliku äriga seotud maffiajõukude ja politsei vastasseise.
-
2014
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Taavi Arus
Kaks venda Pärnumaalt võitlevad igal suvel ohtliku võõrliigi karuputkega.
Pärnumaalt, Läti piiri lähedasest Jäärja külast pärit vennad Mihkel ja Madis osalevad juba kuuendat aastat eurorahade toel toimuva „Karuputke võõrliikide ohjamiskava“ hangetel ja teevad järjest suuremates piirkondades ohtliku karuputke tõrjet. 2014. aasta jooksul jälgitakse loodusliku võõrliigi tõrjumisega elatist teenivate vendade tegemisi. Fookuses on peategelaste värvikad karakterid ja omavahelised suhted. Ühe putkehooaja vältel, kevadest sügiseni, teevad vennad äärmiselt rasket ja spetsiifilist tööd. Lugu meestest ja taimedest, tööst ja armastusest.
-
1985
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Andres Sööt
Kümnevõistlejast Valter Külvetist ja kümnevõistluse momendiseisust treener Fred Kudu vahendusel.
Kümnevõistleja Valter Külveti treeningutest, võistlustest ja kümnevõistluse momendiseisust teenelise treeneri Fred Kudu vahendusel.
-
-
-
2021
|
Dokumentaalfilmid, Muud liigitused, Tellimusfilm
| Režissöör:
Madis Ligema
Lühike dokumentaalfilm Eesti vereteenistuse kaheksakümne aasta pikkusest ajaloost.
Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas. Lühike dokumentaalfilm jutustab Eesti vereteenistuse kaheksakümne aasta pikkusest põnevast ajaloost; see on lugu vereloovutamise headest ja kasulikest omadustest ning selle elupäästvast vajadusest. Vaatame, kuidas on muutunud vereloovutuse tehnoloogiad, milliseid lugusid räägivad staažikamad töötajad? Milliseid lugusid räägivad staažikamad doonorid ning millised lugusid räägib arhiiv?
-
2013
|
Dokumentaalfilmid, Tudengifilmid
| Režissöör:
Leeni Linna
Leeni Linna täispikk dokumentaalfilm Afganistanis sõdivatest eesti poistest ja sellest, mis sunnib noori ja elujõulisi mehi lahkuma oma perede juurest kaugele tundmatusse korda looma.
Avaneb kauge ja tundmatu argipäev Helmandi provintsis Afganistanis, kus eesti poisid elavad missioonist missioonini, trotsides päevast kõrbepalavust ja öist külma, alalist stressi ja painavaid hirme. Kaks aastat tagasi missioonil jala kaotanud Andrei pingutab kogu hingest, et oma verevendadega sõjatandril taas ühineda. Ühe mehe vankumatu tahe vastandub Afganistanis teenivate sõdurite pingelise töö ja inimliku hirmuga endagi jalast ilma jääda. Mis viib noori mehi Afganistani tagasi, juba neljandat või viiendat korda eluga riskima? Lugu sõduri vastutusest oma rahva, omaste, relvakaaslaste, afgaanide ja iseenda ees.
-
2013
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Toomas Lepp
Omandireformi käigus asendus üks ebaõiglus teisega.
-
2012
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Vahur Laiapea
Vana Võrumaa veskimees Aleksander Zupsmann ja tema veski-maailm.
Võrumaal Kütiorus on pikki aastaid pidanud veskimehe ametit Aleksander Zupsmann. Oru põhjas voolaval Iskna oja ääres töötas vanasti tosin veskit, praegu on töökorras neist veel Küti Mäeveski. 96-aastane veskimees meenutab möödunud aegu ja näitab ette, kuidas 150-aasta vanune veski töötab. Kunagi oli veskiõu viljavankreid täis, nüüd on ümberkaudsed põllud võsastunud ja talud tühjad. Aleksander unistab, et ehk tuleb kunagi aeg, kas 20 või 50 aasta pärast, mil põllud jälle üles haritakse ja Kütiorgu elu tagasi tuleb.
-
2023
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Mirjam Matiisen
Soomaa metsade vahel üksi elav ja hobuseid kasvatav Ulvi ei heitu keerulistest olmetingimustest ega kevadisest suurveest. Ta jätkab eluviisiga, mis tema enda jaoks ainuvõimalik on.
Ulvi on peaaegu terve oma elu elanud Soomaa rahvuspargis keset sügavat metsa ja ürgset loodust. Ehkki jõgi tema maja kõrval tuleb kalda vajumise tõttu iga aastaga majale järjest lähemale ning kodused olmetingimused lähevad järjest keerulisemaks, ei kavatse Ulvi oma lapsepõlvekodust kuhugi lahkuda. Teda hoiavad siin kinni Tori hobused, keda ta aastakümneid kasvatanud on ja eluviis, mis naise jaoks ainuvõimalik tundub.
-
2022
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Anu Aun
Dokumentaalfilm naiseks olemisest jutustatuna läbi Eesti armastatuima ja rahvusvaheliselt tuntuima kaasaegse poetessi Kristiina Ehini kogemuste ja loomingu.
Vetelkõndija on keegi, kes ostsib siin elus kahte asja – armastust ja tõde. See on keegi, kes ikka veel usub imedesse ja on ka ise võimeline neid korda saatma. Keegi, kes julgeb olla igal hetkel uus, kes esitab endale väljakutseid ja võtab neid vastu... See on Kristiina ise. See on film Eesti armastatuimast ja rahvusvaheliselt tuntuimast kaasaegsest poetessist Kristiina Ehinist. Kuid mitte ainult. See ei ole klassikaline portreefilm. Pigem on see elufilossoofia film, mis saab edasi antud läbi ühe erakordse inimese ja kirjaniku kogemuste ning loomingu. Omamoodi on see ka film naiseks olemisest.
-
-
1992
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Ants Vist
-
2016
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Marianne Kõrver, Jaan Tootsen
19. augustil 2015. aastal läks meie hulgast ära ravitseja ja šamaan Vigala Sass, päris nimega Aleksander Heintalu. Olles ligi pool sajandit aidanud oma teadmistega ravimtaimedest ja meditsiinist tuhandeid inimesi, kirjutanud hulga raamatuid ning andnud sadu pikki intervjuusid, jäi tema päris olemus ometi pea kõigi eest varjatuks. Pärast 11 aasta pikkust võitlust vähiga ehk aasta enne surma otsustas ta kaamera ees ära rääkida kõik selle, mis tal seni ütlemata jäänud. Teise inimese elu saladuseni ei jõua kunagi, kuid iga katse on tegemist väärt.
-
2012
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Elo Selirand
Juba kuusteist aastat Eestis elav Tšiilist pärit ärimees Henton Figueroa usub, et pühakuks võib saada ka mozzarella juustu tehes või saunasid kokku pannes.
Tšiilist pärit, Kivi-Vigalas ja Reolas elav-tegutsev ärimees Henton Figueroa tõestab, et kõik, millest inimene unistab, võib saada tõeks. Tema tegevus hoiab elus maanurga piimatööstust, kasvatab noori mõtlema ettevõtlikult ja tõestab, et ülikalleid saunasid, mis on läbi ja lõhki Eestis tehtud, võib müüa kogu maailmas. Tundub, et ta ei märkagi enda ümber valitsevat umbusku, kibestumist ja võõraviha. Päikselise huumorimeelega sööstab ta järgmistele väljakutsetele vastu, justkui juhiks teda mingi salajane motivaator.
-
1983
|
Dokumentaalfilmid, Vaatefilm
| Režissöör:
Tiina Mägi
Kaleidoskoop Tallinna vanalinna päevadest 1983. aastal
Kaleidoskoop Tallinna vanalinnapäevadest, mis kestsid 27. juunist 3. juulini 1983. Meeleolud ja sündmuste virvarr rongkäikude, jooksuvõistluste, kauplemiste ja teatrietendustega. Stsenarist ja režissöör Tiina Mägi, operaator Kristjan Svirgsden.
-
-
2007
|
Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm
| Režissöör:
Liivo Niglas, Frode Storaas
Liivo Niglase dokumentaalfilm Mosambiigis elava Tširara hõimuliidu vihmarituaalist.
Vumba mäed Mosambiigi keskosas, Zimbabwe piiri lähedal on mambo (pealik) Chirara kuningriik. Mambo positsiooni juhina tunnustab ka valitsus. Chiara kuningriigi kõige põhjapoolsemas kohas elab šamaan Mbuya Gondo, üle seitsmekümneaastane naine, kes peab tihti tseremooniaid tuntud kaljujooniste kohas. Pealik Chirara ei ole vana naise tegevusega rahul. Tema arvates tegutseb Mbuya Gondo liiga isesesisvalt ja nõuab tseremooniate eest liiga palju raha. Jälgitakse kahte rivaalitsevat autoriteeti ja väikese kogukonna suhteid iga-aastase vihmakutsumise tseremoonia ajal. Esiplaanil on rituaalid, mis segunevad ratsionaalsuse, imporditud ja kohalike usunditega.
-
-
1976
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
| Režissöör:
Harry Karro
Eesti Õpilasmaleva Martna rühma töösuvi
Eesti Õpilasmaleva Martna rühma töösuvest, komandör Rein Sikk
-
2016
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Liis Lepik
Liis Lepiku dokumentaallugu väikese Kasari algkooli viimasest aastast.
Väike Kristo õpib Kasari algkooli esimeses klassis. Nädala sees elab ta sealses juba koduseks saanud õpilaskodus koos kahe õe ja vennaga. Laste ja õpetajate-kasvatajate vahel on tekkinud soojad suhted. Koolis õpib ainult üheksa last, seepärast on otsustatud kevadeks see Lihula vallas asuv väike kool ja õpilaskodu sulgeda.
