Avaleht
» Filmiliigid
» Dokumentaalfilmid
Dokumentaalfilmid
Andmebaasis on avatud kirjed ligi 2500le dokumentaalfilmile. Enamiku puhul neist on esialgu tegemist osakirjetega, see tähendab, et andmebaasi on üle kantud vaid kirjalikest allikatest kättesaadavad andmed ning põhjalikumad filmiuuringud, sisukirjeldus ja märksõnastamine on veel tegemata. Toimetus kavandab dokumentaakalfilmide ulatuslikumat kirjeldamist aastatel 2016-2020. aastal.
Otsingute hõlbustamiseks on filmid jaotatud alaliikidesse, kasutada saab tähestikulist otsingut ja ajaslaiderit. Üliõpilaste tehtud dokumentaalfilme peab otsima Tudengifilmide kategooriast kas Filmiliikide alt või selle lehekülje parempoolsest otsingukastist.
Otsingutulemused
Eemalda filtrid
-
1975
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Harry Karro
Katkendid Lia Laatsi tähelepanuväärsetest lavarollidest.
Katkendid Lia Laatsi lavarollidest "Vanemuise" teatri laval. Maria Sergejevna - O. Lutsu "Tagahoovis", Helen - S. Delaney "Mee maik", ema Courage - B. Brecht "Ema Courage ja tema lapsed". Lavapartneriteks Raivo Adlas, Kais Adlas, Helend Peep, Tõnu Tepandi jt
-
1958
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Vladimir Parvel
Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene teatrite kolmas kohtumine Tallinnas, stseene külalisteatrite lavastustest.
III Balti liiduvabariikide ja Valgevene NSV teatrikevad toimus Tallinnas 1958. aasta juunis, osalesid teatrid Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest.
-
1968
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Vladimir Parvel
Vladimir Parveli dokumentaalfilm Eesti NSV kahe muusikateatri - Estonia ja Vanemuise lavastustest.
NSV Liidu kesktelevisiooni tellimusel valminud filmis antakse ülevaade muusikateatrite Estonia ja Vanemuine lavastustest ja tutvustatakse tollaseid nimekaid ooperi– ja balletiartiste ning lavastajaid. Ekraanil Juta Lehiste, Juris Žigurs, Tiit Kuusik, Hendrik Krumm, Neeme Järvi, Endel Ani, Mare Puusepp, Einari Koppel, Erich Kõlar, Kaarel Ird, Ülo Vilimaa, Regina Tõško, Jelena Poznjak, Arvo Pärt, Mai Murdmaa,Tiiu Randviir jt.
-
1982
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Toivo Elme
Film vabariigi teedeehitajate tööst Lääne-Siberis Tjumeni oblasti naftaväljadel.
NSV Liidu moodustamise 60. aastapäevale pühendatud film vabariigi teedeehitajate tööst Lääne-Siberis Tjumeni oblasti naftaväljadel. Film on pühendatud Eestimaalt pärit meeste tee-ehitusele Lääne-Siberis Surgutis. Ehitatakse teed naftamaardlate juurde, ehitatakse elamuid ja olmehooneid.
-
-
1949
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Nikolai Dolinski, Vladimir Parvel
Propagandistlik film loomakasvatuse edusammudest eesti majandites sotsialistliku korra tingimustes.
Maaelu kõige suurem nõukogudeaegne ümberkorraldus oli maareform ja kollektiviseerimine sõjajärgsetel aastatel. Maareform viidi üldjoontes lõpule 1945. aasta kevadeks, kuid parandusi ja täiendusi tehti veel 1947. aasta suveni. 1948. aasta lõpuni hakkasid talupojad kangekaelselt ja üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu; vastupanu murtigi küüditamisega järgmise aasta märtsis. Kaasnenud hirmuõhkkonnas saavutati talupoegade massiline „vabatahtlik“ astumine kolhoosidesse. 1950. aasta alguseks oli ligi 80% Eesti taludest kollektiviseeritud ja põllumajandus suuresti laostatud. Film annab moonutatud lakeeritud pildi Eesti maaelust.
-
-
1999
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Helle Karis
Film on pühendatud Eesti luuletajale ja tõlkijale Rein Sepale, kes oma elutöö tulemusena on vahendanud eesti rahvale paremiku Põhja-Germaani ja muinaspõhja mütoloogiast.
Film on pühendatud Eesti luuletajale ja tõlkijale Rein Sepale, kes oma elutöö tulemusena on vahendanud eesti rahvale paremiku Põhja-Germaani ja muinaspõhja mütoloogiast: "Parzival", "Beowulf", "Niebelungide laul", "Vanem Edda", "Noorem Edda", "Anglosaksi kroonika" jt.
Filmi eriliseks omapäraks on see, et film on kokku pandud koolilaste poolt jäädvustatud kaadritest, mis on filmitud külaskäikudel Rein Sepa kodutallu, kus nad käisid harjutamas kaameraga filmimist ja "Vanema Edda" värsirütmide lugemist.
Käeharjutustest sündinud koolilaste nägemus on ainuke tõeliselt ehe dokument sellest erandlikust loojaisiksusest ja tema mütoloogilise tunnetusega kujundatud elukeskkonnast.
-
2011
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Riho Västrik
Rännakufilm Ararati mäe esmavallutaja Friedrich Parroti jälgedes 180 aastat hiljem.
Dokumentaalse filmirännaku keskmes on pühaks peetud Ararati mägi. Filmigrupp liigub Parroti jälgedes ümber Ararati, otsib jälgi Parrotist ja Noa laevast, tutvub piirkonna kultuuri ja ajalooga ning vallutab Ararati tipu just nagu Parrot 180 aastat tagasi. Eestist pärit baltisakslane Friedrich Parrot (1791-1841) tõusis koos viie kaaslasega 1829. aastal esimese lääne inimesena Ararati (5137 m) tippu. Tema rühmas oli ka Hatšhatur Abovjan, kes pärast mäevallutusele järgnenud õpinguid Tartu Ülikoolis pani aluse Armeenia moderniseerimisele.
-
1980
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Peeter Tooming
Peeter Toominga portreefilm Rakvere metsamajandi direktorist ja teenekast metsakasvatajast Simo Nõmmest.
Simo Nõmme (20. 02. 1925–10. 01. 1996) oli Rakvere kandis tuntud metsamees, kes oli kolmkümmend aastat Rakvere metsamajandi direktor. Metsamajand arenes tema juhtimise ajal väga kiiresti suurejooneliseks ettevõtteks. Rõhku pandi metsade paremale majandamisele, töötajate heaolu tõusule, asutati mitmed lisatootmisharud (saun-suvilate tootmine, kasvatati roose, kala, mesilasi, töötas konservitsehh, olid ka jahikoerte-, metssigade-, kodujäneste- ja tõuhobusekasvandused). Simo Nõmme südameasjaks oli ka Sagadi mõisa taastamine. Sagadit pidas ta ka ise oma elutööks.
-
1983
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Peeter Tooming
Peeter Toominga film oma vennast, näitlejast ja lavastajast Jaan Toomingast.
Lühifilmis oma vennast, näitlejast ja lavastajast Jaan Toomingast, viib Peeter ta teatridekoratsioonide vahelt loodusesse, külatänavasse, põllule, metsa, kose juurde, kaljusele merekaldale. Näitleja Jaan Tooming kannab ette oma hingeseisundiga haakuvaid mõtteid näidendeist: „Inimese tragöödia“, „Musta mandri kasupoeg“, „Põhjas“ ja „Pühamast püham“. Vendade sõnutsi väljendab film budistliku filosoofia järgi inimese kannatusrikast teed tõe juurde.
-
2004
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Peeter Urbla
Peeter Urbla portreefilm Prantsusmaal elavast eesti kunstnikust Rein Tammikust.
Edukas kunstnik Rein Tammik elab juba 10 aastat Prantsusmaal ja on otsustanud siirduda La Manche'i äärsest provintsilinnast Eu'st maalima kunstimetropoli Pariisi valgusse. Rein elab oma perega 17. sajandi tellismajas, kus tal on kunstnikust naise Nikaga väike galerii "Tammik-Stenberg". Andeka ja tööka maalijana on Tammik suutnud prantsuse ärahellitatud kunstiturul läbi lüüa. Film kasutab Tammikute kolimist nii tegevusliku kui sümboolse raamina – elu ühest etapist teise jõudmisena, et vaadata Eesti ühe edukama ja omanäolisema kunstniku loomingu tagamaadele ning kuulata tema arutlusi edukusest, suhetest rahaga ja paljust muust.
-
2015
|
Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm
| Režissöör:
Liivo Niglas, Priit Tender
Animatsiooni sugemetega antropoloogiline road-movie, milles võetakse ette retk tõlgendamaks ühe kauge rahva veidrat muinasjuttu.
Animatsiooni sugemetega antropoloogiline road-movie minategelaseks on animafilmitegija Priit Tender, kellel käsil tšuktši muinasjutu “Ussinuumaja” ainetel joonisfilmi tegemine. Priitu intrigeerib miski muinasjutu sürreaalses sisus. Režissööride duo Priit Tender ja antropoloog Liivo Niglas viivad vaataja läbi mitmete rännakute otse maailma lõppu, kargele ja maalilisele ning kohati täiesti sürrealistlike arusaamadega maale, et leida jälgi Ussinuumajast. Püütakse mõista maailma, mis on loonud niivõrd kummalisi narratiive ja leida see maailm iseeneses, kohtudes millegi või kellegi väga teistsugusega.
-
1977
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Valeria Anderson
Valeria Andersoni poeetiline filmimõtisklus rongireisijaid jälgides.
Lüüriline reportaaž reisijatest Tallinna lähirongis. Mõtisklusfilm eluteest, põlvkondade vaheldumisest ja elulistest väärtustest, mis sünnib rongireisijaid jälgides. Režissöör Valeria Anderson jätkab loomingulisi otsinguid, millega tegi algust filmis „Tartu – kevad 1974“, leides, et kõrvuti sünkroonse, sotsiaalselt problemaatilise filmipublitsistika kõrval on vaja arendada ka poeetilist filmikeelt. Rongi aknast avanev kevadine maastik, hooned ja loosungid segunevad assotsiatiivselt vagunis toimuvaga. Filmis kõlavale Tõnu Naissoo muusikale on kirjutanud sõnad Paul-Eerik Rummo, laulab Urmas Alender.
-
1995
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Peep Puks
Ajal, mil Euroopa Liidus otsiti edasisi arenguteid ja -võimalusi, vaadeldi meil, kummale poole vaekauss langeb.
Ajal, mil Euroopa Liidus otsitakse edasisi arenguteid ja võimalusi, jätkuvad Eestis meie võimaliku liitumisega seonduvate kasude ja kahjude kaalumised.
Filmid autorid püüavad ajaloost ning kohtumistel Euroopa erinevates riikides otsida vastuseid liidu tugevatele ja nõrkadele külgedele.
Meie probleeme aitavad avada ka Eesti teadlased ning ühiskonna ja kultuuritegelased.
-
2020
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Carl Olsson
Me ei lahku elavate seast enne, kui mõningad praktilised küsimused on lahendatud. Dokumentaalfilm uurib inimese suhet surmaga tegelaste näitel, kelle jaoks surm on osaks igapäevaelust.
Me ei lahku elavate seast enne, kui mõningad praktilised küsimused on lahendatud.
Dokumentaalfilm käsitleb elu lõpp-peatust ümbritsevat maailma, nn surmatööstust, kus eksistentsiaalsed küsimused põrkuvad argipäevastega ja pühadus kohtub labasusega. Filmi keskne tegelane on Sugulane, kes valmistub oma ema ära saatma. Olukordade kollaažina üles ehitatud film uurib ühelt poolt surma kui ideed oma eksistentsiaalsuse ja pühadusega ning teiselt poolt surma kui tööd oma igapäevaelu rutiini ning harjumuspärase tegevusega.
-
-
2022
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Jaak Kilmi, Aleksandr Heifets
Aastal 2007 sündis ühe eesti maailmaparandajast sportlase peas lihtne ja ilus mõte - meie planeet on prügi täis, hakkame koduõuest pihta ja koristame selle ära! Meie film jälgib esmapilgul utoopilist projekti ideetasandist teostuseni, inimkäte tööst rahvusvahelise poliitikani - ning alati jalus oleva ajalooni.
Lugu sellest, kuidas ühes väikeses Euroopa riigis korraldatud prügikoristusaktsioonist kasvas välja ambitsioonikas ülemaailmne keskkonnaliikumine.
Nagu kulutuli levis prügikoristamistalgute idee riigist riiki ja lõi lehvima kodanikuühiskonna lipu. Kuni ühel hetkel selgus, et head algatused ei lähe siin maailmas libedalt. Aga tähtis on, et usk ei kaoks. Kümne aasta jooksul filmitud lugu räägib kirest maailma muuta ja sellest, kuidas algatused rohujuuretasandil toimida võivad – et seejärel hanguda. Ja kuidas ambitsioonikad lahendused läbi kukuvad, et veel ambitsioonikamad õnnestuda võiksid.
-
1970
|
Dokumentaalfilmid, Muud liigitused, Tellimusfilm
| Režissöör:
Reet Kasesalu
Konkreetseid restoranikultuuri töövõtteid ja soovitavaid käitumismalle demonstreeriv õppefilm.
Tellitud õppefilm lauakatmisest, teenindajate käitumisest, jookide serveerimise järjekorrast ja teeninduskultuurist 1970ndate NSV Liidus.
-
2000
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
| Režissöör:
Heini Drui
Ülevaatefilm teede ehituse ja hoolduse ettevõtte AS TREV2 töödest ja tegemistest.
AS Teede REV2 on välja kasvanud 1961. aastal moodustatud riiklikust ettevõttest Teedeehituse Valitsus nr 2 (TEV-2). Nelikümmend aastat põhiliselt teede ehitusega tegelenud ettevõte on üks juhtivamaid sel alal Eestis.
-
1978
|
Dokumentaalfilmid, Tellimusfilm, Muud liigitused
| Režissöör:
Mihhail Dorovatovski
Tellimusfilm ettevõttesisese transpordi ohutustehnika nõuetest.
Tellimusfilm ettevõttesisese transpordi ohutustehnika nõuetest.
-
2008
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Epp Kubu
Filmi autor Epp Kubu kardab ühistranspordi piletikontrolle, ta otsustab oma hirmule silma vaadata ja asub tööle otse hirmupessa piletikontrolörina.
Epp Kubu kardab ühistranspordi piletikontrolle. Ehkki see sai alguse konkreetsest juhtumist, on Epu hirm kasvanud põhjendamatuks, ta kardab kontrolöre ka siis, kui sõidupilet on komposteeritud: äkki ta on kontrolöri tulekuks pileti ära kaotanud; äkki see pilet enam ei kehti; äkki tema piletit lihtsalt ei aktsepteerita? Epp otsustab oma hirmule silma vaadata ja asub tööle otse hirmupessa piletikontrolörina, saades ametiriietusega kaasneva võimu olla ise hirmu tekitaja.
-
2002
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Urmas Eero Liiv
Portree Arnold Oksmaast, kes sattus laiema avalikkuse tähelepanuorbiiti 2000.aasta sügisel, mil ta esindas Eestit puuetega inimeste Eurovisiooni lauluvõistlusel Tamperes.
Välise siira kesta all on Arnoldis inimene, kelle eesmärk on saada kuulsaks. Kuigi sellel võistlusel anti välja üks esikoht ja ülejäänud lauljad said teise koha, arvas Arnold ometi, et Eesti riik peaks teda selle eest premeerima. Et tõmmata endale tähelepanu ja sedasi raha kätte saada, asus ta pommitama meediat ja prominentseid poliitikuid. Filmi seob tervikuks raamat, mille Arnold on oma elust kirjutanud.
-
1960
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Nikolai Dolinski
Laste elu ja õppetöö internaatkoolides.
Filmis antakse ülevaade laste õppetööst ja vaba aja tegemistest Rakvere Internaatkoolis, Narva 1. Internaat-keskkoolis ja Riisipere Internaatkoolis.
-
1984
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Heini Drui
GITIS-e Eesti stuudio lõpetanud noored kolmkümmend aastat hiljem
1953. aastal lõpetas GITISe eesti stuudio 25 noort inimest. Õpiajal kirjutatud kirjade abil meenutavad oma tollaseid suhtumisi, meeleolusid, eluolu Vello Rummo, Jaanus Orgulas, Ellu Puudist, Aasa Käsi, Olev Kitsas, Tõnis Kask, Ita Ever, Leili Bluumer, Aksel Orav ja Karin Garder. Filmis on kasutatud kroonikalõiku GITISlaste diplomietendusest ja 1983. aasta juubeliõhtult, stseene lavastustest, hetki lavastaja- ja õppejõutöös, filmivõtteplatsil, igavikuteele saatmisel.
-
1976
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Jaan Ruus
Portreefilm leiutajast-ratsionaliseerijast Harry Hoyerist
Leiutaja, tootmiskoondise Norma lukksepp Harry Hoyer, kes on loonud kolmkümmend originaalset tööpinki, täiustanud olemasolevaid seadmeid ja tehnoloogilisi protsesse ning kelle vaba aeg möödub Hiiu tähetornis.
-
1974
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Viivi Grosschmidt
Populaarteaduslik õppefilm analüüsib looduses toimunud protsesside kaudu meie ajataju suhtelisust.
Esitades looduses erinevate ajavahemike jooksul toimuvaid protsesse, nagu mandrite piirjoonte muutumine ning veepiisa eksisteerimine, analüüsib film meie ajataju suhtelisust ja sõltuvust.
-
2006
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Vahur Laiapea, Peeter Simm
Lugu kahest pidalitõvega koos elanud inimesest – leeprahaige Ülo Kirsist ja meedik Anne Sarvest.
Ülo Kirs on 60 aastat oma elust elanud leprosooriumides, ühiskonnast eraldatult ja välja heidetuna. Meedik Anne Sarv on alates 1960. aastast pühendunud leeprahaigete ravimisele. 1963. aastal viis konflikt Kuuda leprosooriumi peaarsti Arno Sarvega leeprahaige Ülo Kirsi Lätimaale Talsi leprosooriumisse. 1977. aastal surnud peaarsti abikaasa Anne Sarv ja Talsis elav Ülo Kirs meenutavad 43 aasta taguseid sündmusi täiesti erinevalt. Filmis on kasutatud ulatuslikku leepra-ainelist arhiivimaterjali.
-
2009
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm, Tudengifilmid
| Režissöör:
Jaanis Valk
Argipäev ravikindlustuseta inimeste ambulatooriumis, kus haigete eest hoolitsevad naised teevad ennastsalgavat tööd.
Eestis on 75 000 ravikindlustuseta inimese kohta vaid 25 voodikohta Ida-Tallinna keskhaigla osakonnas Magasini tänaval. Kui täna on meil tervis, pere ja kodu, siis homme võime olla unustatud. Ühe raviasutuse osakonna inimestest võib saada meie uus pere ja haiglast uus kodu. Magasini tänava tsaariaegses kivimajas aidatakse vaeseid hüljatuid, toidetakse, ravitakse ja tuntakse kaasa.
-
2003
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Liia Sakkos
Dokumentaalfilm Eesti ühest kaalukaimast rockilegendist Urmas Alenderist, eredalt vastuolulisest isiksusest, omapärasest ja äärmuslikust kunstnikust.
Urmas Alenderit (22. november 1953 – 28. september 1994) võib pidada meie rockmuusika piirikiviks, ajamärgiks ja kultuurisümboliks. Ta sai tuntuks rockansambli Ruja omapärase solisti ja heliloojana. Sõna saavad Urmas Alenderi sõbrad, kolleegid ja pereliikmed, teiste hulgas Rein Rannap, Jaanus Nõgisto, Peeter Volkonski, Ott Arder, Valdo Randpere, Yoko Alender jt, avalikkuse ette jõuavad esmakordselt mitmed unikaalsed kaadrid. Film jutustab Urmas Alenderi loo algusest lõpuni.
