Avaleht
» Filmiliigid
» Dokumentaalfilmid
Dokumentaalfilmid
Andmebaasis on avatud kirjed ligi 2500le dokumentaalfilmile. Enamiku puhul neist on esialgu tegemist osakirjetega, see tähendab, et andmebaasi on üle kantud vaid kirjalikest allikatest kättesaadavad andmed ning põhjalikumad filmiuuringud, sisukirjeldus ja märksõnastamine on veel tegemata. Toimetus kavandab dokumentaakalfilmide ulatuslikumat kirjeldamist aastatel 2016-2020. aastal.
Otsingute hõlbustamiseks on filmid jaotatud alaliikidesse, kasutada saab tähestikulist otsingut ja ajaslaiderit. Üliõpilaste tehtud dokumentaalfilme peab otsima Tudengifilmide kategooriast kas Filmiliikide alt või selle lehekülje parempoolsest otsingukastist.
Otsingutulemused
Eemalda filtrid
-
-
1982
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
| Režissöör:
Enn Putnik
Talvepuhkus Pühajärve mail
Puhkamisvõimalused Eesti ainsana aastaringi töötavas puhkekodus Pühajärvel. Talvemõnud ja talisport.
-
1940-1941
|
Dokumentaalfilmid, Vaatefilm
Suusatamist propageeriv film, mille ülesvõtteid on tehtud Tallinna vanalinnas, Nõmmel, Otepääl, Viljandis ja Võrumaal talvel 1940/1941.
Vaated Tallinna vanalinnale puhkepäeva hommikul. Suuskadega noored kõnnivad tänavail ja astuvad bussi, mis sõidutab nad loodusesse. Suusatatakse lumise Nõmme metsa all. Efektsed hüpped ja laskumised Lõuna-Eesti küngastelt. Jälistussõit “rebasejaht”, kus grupp püüab tabada esisõitjat, kel värvli vahel rebase saba.
-
1997
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Laila Pakalniņa
Põlistamm Lätimaal Seja külas
Ei eksisteeri ebaolulisi sündmusi ega inimesi. Juba 500 aastat jälgib Seja küla tamm - üks Lätimaa põlistammedest.
-
1998
|
Dokumentaalfilmid, Vaatefilm
| Režissöör:
Rein Raamat
-
2015
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Alice Järvet
Film võtab kokku nukra tõe Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi ja sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri "mängudest" noateral.
Film võtab kokku nukra tõe Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi ja sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri “mängudest” noateral. Dokumentaalfilm vaatleb nende tegevust nii sisepoliitikas kui ka suhetes Nõukogude Liiduga, mis lõppesid nii mõlemale mehele kui ka Eesti rahvale väga õnnetult.
Filmi autor Viktor Siilats on öelnud: "Ikkagi see Pätsi kreedo, et kui vaja, siis tantsin ka vanakuradi vanaemaga, võib viia põrgusse. Kes loovutab kolm tilka verd, sellele võidakse järele tulla."
-
1975
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Ülo Tambek
Kontsert-ballettfilmis on jäädvustatud balletiartist Tiit Härmi repertuaari paremik ja tema loomebiograafilisi momente.
Eesti balletiartist, ballettmeister ja koreograaf Tiit Härm oli aastatel 1966–1990 Estonia teatri esitantsija, luues rohkelt silmapaistvaid klassikalisi ja moderntantsurolle. Ta oli sagedane esineja ka Leningradi Kirovi-nimelises teatris (Peterburi Maria Teater) ja Moskva Suures Teatris ning osales paljudel välisturneedel. Hilisem edukas karjäär ballettmeistri, repetiitori ja koreograafina on viinud ta Itaaliasse, Suurbritanniasse jm. NSVL riikliku televisiooni- ja raadiokomitee tellimusfilm jäädvustab kunstniku repertuaari paremiku 1975. aastal.
-
2010
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Jaak Lõhmus
Filmiloolane Jaak Lõhmus võtab kokku Eesti presidendi Lennart Meri filmirännakud soome-ugri hõimude juurde ja portreteerib teda kui filmiloojat – 60ndate lõpul alanud uurimisretkede eestvedajat, eestlastest ja hõimurahvastest jutustavate dokumentaalfilmide stsenaristi ja režissööri.
Kahekümne viie aasta kestel oli Lennart Meri elu ja looming tihedalt seotud Eesti filmindusega. Film kirjeldab tema soome-ugri rahvastest jutustavate antropoloogiliste dokumentaalfilmide “Veelinnurahvas” (1970), “Linnutee tuuled” (1977), “Kaleva hääled” (1986), “Toorumi pojad” (1989) ning “Šamaan” (1997) valmimislugu. Kasutatud on filmiekspeditsioonidel võetud fotosid, katkendeid raadio- ja telesaadetest Lennart Meri intervjuudega, tema enda videokaameraga salvestatud kaadreid, omal ajal filmidest välja jäetud lõike, kirjavahetust ja arhiividokumente. Kõnelevad Lennart Meri filmide kaasteelised, kolleegid ja sõbrad.
-
2016
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Ken Saan
Film kujutab endast rännakut eurobürokraatia hämarasse ja mõnikord ka absurdsesse maailma, mille käigus portreteeritakse selles vallas tegutsevaid inimesi.
Arlin on just lõpetamas Räpina aianduskooli ja tahtmist täis luua omaenda väikeettevõte ning seda justnimelt maal. Iga kord kooli õppesessioonilt naastes räägib ta imelugusid, kuidas keegi kursusekaaslastest on saanud jälle mõne põneva eurotoetuse. Arlin ei taha enam pelgalt kõrvaltvaataja rolli jääda, vaid otsustab pöörduda ekspertide poole, et oma unistused teoks teha. Tal on väike maalapp, mis seisab kasutult ja ta on otsustanud küsida sellele kõikvõimalikke toetusi väikeettevõtluse arendamiseks. Me asume seda teekonda jälgima ja näeme järgnevat tema subjektiivse pilgu läbi. Filmi peategelaseks ongi Arlin ja teejuhtideks selles eurotaotluste maailmas pole mitte ainult professionaalsed projektinõustajad, vaid ka edukaimad rahataotlejad nii Harju- ...
-
2015
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Nikolai Šarubin, Ella Agranovskaja
Dokumentaalfilm "Tarkovski. Eesti süžee" on viimaseks filmiks Ella Agranovskaja ja Nikolai Šarubini dokumentaaltriloogiast, mis räägib selle kodumaata jäänud kunstiinimese saatusest.
Dokumentaalfilm "Tarkovski. Eesti süžee" on viimaseks filmiks Ella Agranovskaja ja Nikolai Šarubini dokumentaaltriloogiast, mis räägib selle kodumaata jäänud kunstiinimese saatusest. Film räägib dramaatilise loo sellest, kuidas jäi sündimata Tarkovski planeeritud film "Hoffmanniana". Tarkovski süžeeliin lõimub saksa kirjaniku, kunstniku ja helilooja E. T. A. Hoffmanni saatusega. Filmis saavad sõna PÖFFi direktor Tiina Lokk, režissöörid Peeter Simm ja Valeria Anderson ning kunstnik Mihhail Šemjakin.
-
2012
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Ella Agranovskaja, Nikolai Šarubin
Kuulsast vene režissöörist Andrei Tarkovkist valminud dokumentaaltriloogia esimene film "Tarkovski. Ristumised" võtab luubi alla 1980. aastate keskpaiga, mil Tarkovski oli sunnitud lahkuma oma kodumaalt Rootsi, et jätkata loomingulist tegevust.
Kuulsast vene režissöörist Andrei Tarkovkist valminud dokumentaaltriloogia esimene film "Tarkovski. Ristumised" võtab luubi alla 1980. aastate keskpaiga, mil Tarkovski oli sunnitud lahkuma oma kodumaalt Rootsi, et jätkata loomingulist tegevust. Seal vändatud "Ohverdus" jäigi Tarkovski viimaseks filmiks. Filmis astuvad üles Layla Alexander-Garrett, kes oli "Ohverduse" võtetel Tarkovski tõlk ja assistent, režissöör Ilmar Taska ja dokumentalist Ella Agranovskaja.
-
1983
|
Dokumentaalfilmid, Vaatefilm
| Režissöör:
Heini Drui
Meeleolufilm Tartust, kus vana ja noor, iidne ja uus kõrvuti elavad.
Mosaiiklik pildirida Tartust ja tartlastest pole mõeldud andma olustikulist infot, küll aga looma atmosfääri ja esile kutsuma assotsiatsioone.
-
1912
|
Dokumentaalfilmid, Vaatefilm
Vaatefilm Tartust ja selle lähiümbrusest. Toomkiriku varemed, Vanemuise teatrihoone, Barclay de Tolly ausammas, Raekoja plats, Rüütli ja Promenaadi tänav. Raadi mõisa hooned ja Emajõgi.
-
1983
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Raul Tammet
Rada, korraldus, heitlus - kolm olulist osa Tartu suusamaratonist 1983. Režissöör Raul Tammet, operaatorid Enn Putnik, Maido Madisson, Peeter Ülevain ja Dorian Supin.
Mis vägi see on, mis toob iga talve kõige külmemal kuul tuhanded inimesed Matu väljadele, et läbida suuskadel ligi 60 kilomeetrit? Sunnib enne seda sadu kilomeetreid treeninguil maha sõitma? Näeme vaatemängu, mille algus pakatab vägevast sõidutahtest ning lõpp laseb aimata väsimuse tagant peegelduvat eneseteostuse rõõmu. Näeme inimesi, kelle töö läbi talvine suusasõprade suursündmus teoks saab. Näeme, kuidas nad seda teevad.
-
-
1952
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Nikolai Dolinski
Film on pühendatud Tartu ülikooli 150. aastapäevale.
Aastal 1952 - stalinismi kõrgajal - tähistati Tartu ülikooli rajamise 150. aastapäeva, võttes aluseks 1802. a Aleksander I poolt kinnitatud asutamisakti. Tegelikult loeb Tartu Ülikool oma asutamise alguseks Rootsi kuninga Gustav II Adolfi 1632. aastal kinnitatud asutamisürikut, mille nõukogude võim arvestamata jättis. Film tutvustab Tartu ülikooliga seotud teadlasi ning eesrindlikku õppetööd nõukogudeaegses marksismi-leninismi vaadete järgi joondunud ülikoolis.
-
2000
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Rein Raamat
Rein Raamatu dokumentaalportree Tartu sõjajärgse põlvkonna kunstnikest ja nende truudusest Pallase ideaalidele.
Sarmikas dokumentaal sõjajärgsetel aastakümnetel Ülo Soosteri ümber koondunud Tartu kunstnikerühmast. Valve Janov, Kaja Kärner, Silvia Jõgever, Lembit Saarts ja Heldur Viires olid esimene generatsioon Pallase vaimsusest välja kasvanud kunstnikkonnast, kel tavapärane enesetäiendusvõimalus Pariisis jäi alanud teise maailmasõja tõttu kogemata. Selle asemel veetsid Saarts, Viires ja Sooster aastad 1949 – 1956 Nõukogude vangilaagrites. Väga erinevaist isiksustest kujunenud sõpruskonna lugu joonistub välja pikkadest rahulikest monoloogidest. Eakate kunstnike mälestuskildudest kujuneb terviklik lugu ühe kunstipõlvkonna saatusest.
-
1914
|
Dokumentaalfilmid
Tartu linna tuletõrje 50. aasta juubelipidustused Raeplatsil 21.-24.06.1914 (ukj. 04.-07.07.1914).
Ülesrivistatud tuletõrjujad Raekoja platsil, lippude õnnistamine ja jutlus, pealtvaatajad, tuletõrjujate paraad, kustutustööde demonstreerimine, saluteerimine veejugadega, tuletõrjujate autasustamine, külalised peolauas.
-
1981
|
Dokumentaalfilmid, Probleemfilm, Vaatefilm
| Režissöör:
Leo Ilves
Tartu 950. sünnipäevaks valminud ülevaatefilm linna elust ja olust aastal 1980.
Tartut on kirjalikes allikates esimest korda mainitud 1030. aasta paiku, 1980. aastal tähistati linna 950. aastapäeva. Ülevaatefilm Tartust, tartlastest ja linna sotsiaalmajanduslikest probleemidest aastal 1980. Pildile saab Tartu, nii nagu ta on – auklike teede, lagunevate majade ja pikkade kauplusejärjekordadega. Kaks kõrgkooli, TRÜ ja EPA kujundavad linna näo, rõõmu teevad uued ühiselamud, õpppekorpused, raamatukogu. Põgus sissevaade ülikooliellu, Vanemuise tegemistesse, tehastesse ja linna spordiasutustesse.
-
2015
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Peeter Rebane
Noore munga eneseotsingud rännakul läbi Tiibeti.
Tashi on üks pealtnäha tavaline 17-aastane Tiibeti poiss. Talle meeldib mängida jalgpalli ja korvpalli ning kuulata lääne popmuusikat. Tashi on samas ka Tiibeti Sakya budistliku koolkonna munk. Tashil seisab 18-aastaseks saades ees elu tähtsaim otsus: kas pühendada oma elu mungana budismi, Mustangi kultuuri ja traditsioonide edasikandmisele või lahkuda kloostrist ja proovida tavaelu? Jälgime Tashit tema teekonnal kloostrist koju isa juurde läbi Himaalaja mäestiku. Näeme Tashi silmade kaudu Tiibeti kultuuri olevikku, minevikku ja tulevikku. Õpime tundma tema perekonda. Millise otsuse Tashi langetab?
-
1973
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Hans Roosipuu
Pilguheit olümpiavõitja Jüri Tarmaku olümpiajärgse hooaja sportlikele otsingutele.
1972. aasta suveolümpial Münchenis võitis kõrgushüppaja Jüri Tarmak kuldmedali. Võidule järgneval hooajal otsib Tarmak uusi ideid treeninguteks, et endiselt tippvormis püsida. Sprotlane käib harjutamas isegi kõrgmäestikus. Ehkki on käsil tavaline hooaeg ja suuri sihte pole selleks aastaks seatud, ei vaibu Tarmaku loominguline ind ja sportlik vaim.
-
1978
|
Dokumentaalfilmid, Loodusfilm
| Režissöör:
Rein Maran
Rästik Eestimaa looduses
Unikaalsed kaadrid Eestimaa tavalisest rästikust.
-
2004
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Liivo Niglas
Dokumentaalfilm viie noormehe rattamatkast Mongooliast Nepaali, et proovida järele, kas seiklustel on koht täiskasvanute asjalikus maailmas.
Dokumentaalfilm viie noormehe rattamatkast Mongooliast Nepaali, et proovida järele, kas seiklustel on koht täiskasvanute asjalikus maailmas. Läbitav maastik on äärmiselt mitmekesine ja tingimused karmid. Ratturid puutuvad kokku põnevate kultuuride ja inimestega: Mongoolia rändkarjakasvatajate, budistlike palverändurite, Himaalaja jakikasvatajatega. Rändurid on iseloomult väga erinevad ja see kajastub ka grupisisestes suhetes. Palju enam kui igapäevased raskused mõjutavad matkajaid teated kodust.
-
-
1989
|
Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm
| Režissöör:
Valentin Kuik
Valentin Kuigi dokumentaalfilm hantide elu-olust nõukogulikus tänapäevas ja väikese põlisrahva väljasuretamisest Lääne-Siberis.
Lääne-Siber, kus handid elavad, on kuulus oma suurte põdrakarjade, kalarikaste jõgede ja karusloomade poolest. Aga ka nafta poolest, mille kiirendatud tootmine tõi neile aladele uued inimesed. Handi rahvusringkonna elanike arv kasvas uute tulijate arvel üle kümne korra. Varasem handi linn Pim sai nimeks Ljantorsk, põhilise naftaleiukoha Ljantori järgi ja linna asustasid naftatöölised – üle Nõukogude Liidu kokkusõitnud eri rahvuste esindajad, kes on põlisrahva tõrjunud metsaaladele.
-
1969
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Vitali Gorbunov
Ülevaatefilm vilja ja kartuli sordiaretusest Eesti NSV-s.
ENSV põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud film sordiaretusest ja seemnekasvatusest. Tutvustatakse Jõgeva Sordiaretusjaama ja Saku Maaviljeluse Instituudi teadlaste tegemisi katsepõldudel ja laboratooriumis. Tähelepanu all on vilja- ja kartuliaretus.
-
2023
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Kaupo Kruusiauk
Dokumentaalfilm koroona kriisist läbi teaduspõhise ja alternatiivravi vaate.
Eesti lugu koroonakriisist. Filmi peategelased on molekulaarbioloogia haridusega Kaari Saarma, kes leiab, et koroonakriisi lahendaks ivermektiini kasutusele võtmine ja teiseks peategelaseks on PERHi intensiivravi peaarst Kairi Riigor, kes ravib igapäevaselt raskelt haigestunud koroonapatsiente. Film uurib, kuidas on Eestis tekkinud nii suur veelahe tavameditsiini ja nö vaktsiniini vastaste vahel. Kuidas tekib paralleelreaalsus, kus on ühepool inimesed, kes elavad oma igapäevast elu ja kriis neid väga ei puudutagi ja teisel pool inimesed, kes satuvad raske koroonaga haiglasse oma hirmude ja kummastavatest kohtadest info hankimise tagajärjel.
-
2008
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Peeter Brambat
Sporditeadlane Aadu Krevald usub, et just temast sõltub, kes tuleb Pekingis meeste kettaheites olümpiavõitjaks.
Aadu Krevald peab lugu maast ja loodusest. Noore mehena mängis ta mängufilmis "Hamlet" Fortinbrasi, tegutses edukalt sportlase ja teadlasena. Nüüd pensionärina on ta aastate jooksul tehtud arvutuste ja videokaadrite toel välja arvutanud optimaalsema ja parima treeningumeetodi meeste kettaheites. Ta tõestab teaduslikult näidete varal, kuidas Gerd Kanter oma saavutusi parandaks. Ees ootavad Pekingi olümpiamängud ja Krevald soovib aidata sportlast parema tulemuseni. Kanteri treener Vésteinn Hafsteinsson ei ole Krevaldi teooriatega nõus. Kanter võidab siiski olümpiakulla ja tema võidurõõmu jagab ka teleülekannet vaatav Aadu.
-
1996
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Peeter Simm
Mineviku ja tuleviku teemadel vestlevad Eesti Draamateatri kõige kogenumad ja kõige nooremad.
Elu kui teater ja teater kui ainus reaalsus.
Mineviku ja tuleviku teemadel vestlevad Eesti Draamateatri kõige kogenumad ja kõige nooremad. Arhiivimaterjale alates 1923. aastast.
-
1975
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Virve Aruoja
Portreteeritav on lavastaja ja teatripedagoog Voldemar Panso.
Voldemar Panso (1920 – 1977) portreteerib iseennast ja teatrimaagiat, mõtiskleb elu ja teatrimaailma üle. Katkendid tema lavastustest „Kevade“, „Seitse venda“, „Hamlet“ ja „Ehitusmeister Solness“ ning lavastuse "Richard III" proovist. Filmitud üliõpilastega erialatunnis ja eksamil, teatrimehe kodus Nõmmel ja Hiiumaal, mida Panso nimetab oma "elurõõmu tankimise kohaks". Panso mõtted meie algupärasest dramaturgiast, A. H. Tammsaarest ja Juhan Smuulist draamakirjanikuna, ilusast eesti keelest.
