Siin me oleme (1978)

Imre Sooäär:      

“Mäletan, kuidas Sulev Nõmmik, ehk rohkem tuntud kui Kärna Ärni, tuli Muhu saarele ja ja hakkas küsima, kas saab siin kuskil inimesi majutada. Mina juhtusin parajasti tee ääres olema ja olin Sulev Nõmmikule teejuhiks,” meenutas Imre Sooäär.
Sooääre sõnul ei öeldud alguses mitte midagi selle kohta, mida Muhus tegema hakatakse, nimetati vaid, et käsil on üks suur projekt.
“Kui aga kuulsaid näitlejaid hakkas kohale tulema ja terve Muhumaa oli kihevil, siis varsti sai selgeks, et Sulev Nõmmik hakkab tegema Juhan Smuuli “Suvitajate“ põhjal filmi “Siin me oleme,” kirjaldas Sooäär võtete algust.
Filmivõtted toimusid peamiselt Koguvas, talus, mille peremees Nuka Ärni oligi Smuulile “Suvitajate” loo prototüübiks. “Nõmmik oleks tahtnud, et Nuka Ärni oleks selles filmis iseennast mänginud, aga kuna Ärni oli siis juba üsna vana, polnud ta nõus ja nii sai selle osa endale Karl Kalkun,” lisas Sooäär.
Võtted toimusid veel Igakülas, väina tammi juures ja osa võtteid tehti helikopterilt.
Koolipoiss Imrelgi õnnestus filmis endale pisike osa saada. “Mina, minu õde ja Ervin Abeli poeg ning tütar mängisime filmis Ärni noori sugulasi, kes suviti kodus käivad ja külalastega mängivad,” täpsustas Sooäär. 
Salong, H. (2002). Täna 25 aasta eest algasid Muhus “Siin me oleme” võtted. Meie Maa, 22. juuni, http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=9937&kat=1 (22.11.2012).

Kadri Jäätma:

„Film “Siin me oleme” filmiti 1978. aasta suvel. Olin siis 17-aastane käisin keskkooli viimases klassis. See oli üks väga värvikas, meeldejääv ja tore suvi. Võttegrupp suhtus minusse kui algajasse näitlejasse väga sõbralikult ja toetavalt. Meenuvad Lia Laatsi õpetussõnad ja Ervin Abeli lahke olek. Sulev Nõmmik oli ka väga hea inimestetundja ja lavastaja. Filmivõtete ajal sai väga palju nalja ja tööst vaba aeg sisustati ka ühiste üritustega. Mäletan, kui läksime nooremate näitlejate ja võttegrupi liikmetega Leisile tantsupeole. Filmiti päris Ärni talus, Muhus Koguva külas. Janne ja Ärni, need kes olid Juhan Smuuli jutustuse prototüübid, olid ise iga päev võtteplatsil kohal. Lauri Nebel mängis kogu aeg tola ja temast oli raske aru saada, millal ta teeb nalja, millal räägib tõsiselt. Laulmine ja mängimine sujus meil aga hästi. Laulu “Kui on meri hülhgehall” käisime Lauriga lindistamas Tallinnas, telemaja stuudios. Koos laulda ega proove teha me üldse ei saanud. Kohe pidime linti laulma. Mina olin Muhus enda osa veidi harjutanud. Käisin Estonia koori kontsertmeistriga Liiva koolimajas klaveri saatel laulu õppimas. Mikrofoni ei olnud ma kunagi laulnud veel vähem stuudios lindistanud. Sulev Nõmmik lohutas, et ärge muretsege, see on kõigest “must” lindistus filmimise jaoks, küll pärast lindistame uuesti. Kuid uut lindistust ei tehtud, ju siis saime Lauriga juba esimesel korral laulmisega hakkama. Väga huvitav osa oli ka filmi helindamine. Mul oli see õnn, et helindamisel lugesin teksti ise peale. Punapead mängis filmis Estonia koori laulja Renate Karhu, kuid tema teksti luges sisse Maria Klenskaja, mitte tema ise. Filmi tegemise ajal ei osanud me keegi arvata, et film ajale vastu peab ja naerutab rahvast ka aastaid hiljem.“
Küsib Hillar Kohv, vastab Kadri Jäätma (2008). Kaldad. Tori valla leht, dets, lk 9. http://torivald.ee/uploads/kaldad/Kaldad_12_2008_low.pdf (22.11.2012).

Kati Murutar:

„Mind isiklikult on see laul [Kui on meri hülgehall - toim] alati - isegi mingite nilbtöötluste kiuste - natukene nutma ajanud. Sellepärast, et seal on abstraktne nostalgia ja igatsus ja unistus. Sellepärast, et külgetõmbe seadus ja kosmiline märgisüsteem on lasknud sel lool alati just siis autoraadios kõlada, kui hingepidet on vaja. Sellepärast, et filmis "Siin me oleme" laulab seda minu vend. Filmis on kaader, kus väike poiss ajab mullikaid ja kenitleb Liia Laatsiga. See on koolieelikust Lauri Vasar. Praegune maailma tasemel ooperibariton. Raadiofonoteegis olevas duetis laulabki kaks Laurit. Lauri Nebel ja Lauri Vasar. Eksikombel tutvustatakse esitajaks alati Kadri Jäätmaad, kes filmis Liinat mängis. Ju siis karbil sedasi seisab. Aga võiks ometi ära parandada.“
Murutar, K. Nukutoad sujuvad sügisesse.  http://www.horsemarket.ee/index/index.php?page=articles&aID=1155&lang=est (22.11.2012).