Siin me oleme (1978)

Filmi kirjanduslikust ainesest

Kuigi nii filmi tiitrid kui muud teabeallikad kinnitavad üksmeelselt, et „Siin me oleme” põhineb Juhan Smuuli Muhu monoloogil „Suvitajad”, pole see kaugeltki nii.
Kogu Liina, Timmu ja Mardi liin ja enamik nende tekstist pärineb monoloogist „Tuulevaikuse lugu”. Selle olulise vahega, et monoloogis peab hoopis Timmu Liinast suu puhtaks pühkima. Ka ekslik arvamus, et löömine muudab olemise kergemaks, pärineb sealt. Ehkki erinevalt filmist raamatus tegudeni ei jõuta.
Kuldse kuu mõtleb naine oma kallimale Nisu Villemile alias Wilhelm Weizenile selga monoloogis „Kuidas sündis laul „Hallipüksi hiidlasest””.
Kitsad rangid ajab oma abikaasale kaela ja teeb selle karakterist endale pooltallad Mare Tüürimees monoloogis „Mare Tüürimees ja tema abikaasa Konstantin”.
Märka, V. (2012). Me oleme Tallinnast ja me ei maksa teile kopikatki! Eesti Päevaleht, 29. juuni, lk 20.

Filmi saamisloost

Film kasvas välja 1977. aasta septembris Estonias lavale tulnud Ülo Vinteri külamuusikalist, millele olid libreto kirjutanud Sulev Nõmmik ja Enn Vetemaa, aineseks Juhan Smuuli „Suvitajad“ ja teised „Muhu monoloogid“. Lavastaja Nõmmik pälvis kiidusõnu, eriti just heade osatäitjate leidmise eest, kellest Lia Laats ja Karl Kalkun kolisid kõige täiega hiljem ka filmi. Publik võttis etenduse soojalt vastu.

Juba sama aasta 6. detsembril sõlmis Eesti Telefilm Sulev Nõmmiku ja Enn Vetemaaga stsenaariumilepingu filmile tööpealkirjaga „Tulen aga jälle“. Filmi venekeelne pealkiri on sedaaegu „A vot i ja...“, mis on lähedane filmi hilisemale nimele „Siin me oleme“.

Autorid võtsid kohustuse stsenaarium üle anda 15. jaanuariks 1978. Tähtaeg oli lühike, aga kuna teatrivariant oli juba olemas, tuli see tõenäoliselt lihtsalt filmilikumaks kõpitseda.

Edasi hakkasid aga asjad takerduma erinevate kunstiliste arusaamade taha. 2011. aastal ilmunud Sulev Nõmmiku elulooraamatus on filmi keerulist saamislugu kirjeldatud läbi erinevate toimetuskolleegiumi protokollide, kus kiresid vaka all ei hoita ja eelkõige žanrist tulenevalt saab stsenaariumile osaks küllaltki negatiivne tähelepanu. Filmivõtetest Muhumaal on aga toonastel noortel näitlejatel Kadri Jäätmal (Liina), Lauri Nebelil (Timmu) ja Väino Puural (Mart) ainult väga head mälestused.
Loe täpsemalt:
Kordemets, G., Tuuling, A. (2011). Siin me oleme. Rmt: Sulev Nõmmik: „Kui näeme, siis teretame!“. Tallinn: Tänapäev, lk 160-162, 248-267.

Filmi vastuvõtust

Peale telefilmi läbivaatust toimunud Eesti Telefilmi toimetuse kolleegiumil sai film tugeva kriitika osaliseks. Mainiti, et:
-ekraanil on kokkuvõtteks suur labasus. Näitlejad teevad seda, mis pähe tuleb. /---/ oli piinlik vaadata ekraanile.
- Eriti osale  Eesti auditooriumist peaks film vastuvõetav olema. Film on niivõrd tühi, et mingit kahju ta peale maitsevääratuste publikule teha ei saa. On kindlaks tehtud, et Eestis ja Lätis on suhteliselt kõige rohkem alghariduse ja psüühiliste häiretega inimesi. Koht ETV ja KTV ekraanil võib sel filmil olla, arvestades üldist taset.
TK kolleegiumi väljavõttest 15.12.1978;
F1, nim7, sü 560.

Maksekomisjon määras filmile III grupi – 10 hääletajast 2 olid II grupi poolt, 7 III grupi poolt. Hiljem peeti seda siiski liiga madalaks, normaalne olnuks II grupp, aga nii jäi.

Film dubleeritakse ikkagi ka vene keelde ja 9. juulil 1979 näidati seda Kesktelevisiooni vastuvõtukomisjonile. Suhtumine oli üldiselt sõbralik, kuid palju pretensioone oli robustsele tekstile ja kohatisele maitselagedusele ning KTVs otsustati filmi mitte näidata.

Kuluaarides oli lisatud ametlikule arvamusele, et vene inimesed peavad väga lugu Tallinnast, tallinlaste kultuurist ja intelligentsusest ning soolased naljad selle arvel olid neile üllatuseks ning isegi arusaamatud.
Kordemets, G., Tuuling, A. (2011). Siin me oleme. Rmt: Sulev Nõmmik: „Kui näeme, siis teretame!“. Tallinn: Tänapäev, lk 254.

Praeguseks kultusfilmi staatusesse jõudnud linateos ei olnud seega oma nooruses kuigi populaarne, Sulev Nõmmik võttis esilinastusejärgset leiget ja isegi negatiivset tagasisidet väga südamesse. Ka mitmed filmis olnud näitlejad ei olnud oma rollide üle just kuigi uhked: teosele heideti ette liigset operetilikkust. Kõigele vaatamata on tegu Eesti ühe populaarseima komöödiaga − Enn Vetemaa ja Sulev Nõmmiku stsenaariumist on pärit nii palju kilde, et kogu filmi tekst justkui olekski üks pikk tsitaat.
Eesti filmiklassika, http://eestifilm.epl.ee/film/11 (22.11.2012).

Eesti filmiklassika

21. aprillil 2012 alustas ilmumist Eesti Päevalehe DVD-sari „Eesti filmiklassika“! See filmisari on eesti filmi sajanda sünnipäeva vääriline sündmus, mida on oodatud juba aastaid. DVD-plaatidele jõuab 45 palavalt armastatud mängufilmi, millest moodustuv sari koondab endas meie kultuuripärandi tähtsamaid tüvitekste mängufilmi valdkonnas. Tulemuseks on filmikollektsioon, mis kuulub aukohale igas Eesti kodus!

„Siin me oleme“ on filmiklassika-sarja 11. film, ilmunud 30.06.2012.