Otsingutulemused

Kui Covid-19 hakkas üleilmselt jõudu koguma, muutusid vestlused lähedaste vahel korraga teistmoodi laetuks. Kolm tütart, kes elasid ajutiselt New Yorgis, otsustasid kõige kiuste jääda suurlinna. Meedia maalis New Yorgist sellise pildi, et vanemad tundsid vajadust olla tütardega pidevas ühenduses. See soov oli vastastikune. Hõbe Ilusa dokumentaalfilmi on kätketud hetk, milles rändame New Yorgist Eestisse, Portugali ja Delhisse. Telefonikõnede katked on punutud ühtsesse narratiivi, mis saab selgrooks poeetilisele dokumentatsioonile sellest haprast ajast. Filmi visuaalne keel on lihtne. Vaevu liikuvad pildid tõlgete all mõjuvad kui lõuendid, mis toonivad üksteisest kaugel viibivaid hääli ning nendes kostuvat mure, julgustust ja kohalolu.

Harri on lahutatud ja näeb oma 10-aastast poega vaid koolivaheaegadel. Harri tahab kaotatud aja tasa teha ja minna saarele põnevale isa-poja talvereisile. Olles harjunud kõike kontrollima, püüab ta kamandada introvertse poisi mõistust ja südant, et taas kokku tuua isa ja poega. Närvilise püüdlikkuse tagajärjed ähvardavad aga teineteise taasleidmise igaveseks katkestada. Ääretus lumises tühjuses põrkuvad mälestused olevikuga. Jäine teekond tuletab meelde, et jalgealune, millel astume, on täis paradokse: see on kindel ja habras ühtaegu. Iga teekonna lõpus loeb see, kui palju oleme mäletanud armastada.