Avaleht » Filmitegijad » Kirjandusliku alusteose autor
16.02.1922 Petseri – 16.02.2007 Tallinn
Kirjanik ja ajakirjanik Lilli Promet sündis 16. veebruaril 1922 Petseris maalikunstnik Aleksander Prometi peres. Lõpetanud Tallinna 18. algkooli, asus ta 1935. aastal Riigi Kunsttööstuskoolis õppima keraamikat, mille lõpetas 1940. aasta kevadel. Pärast Eesti annekteerimist NSV Liitu läks ta sügisel 1940 tööle Noorte Hääle toimetusse. Nõukogude–Saksa sõja puhkedes evakueerus Nõukogude tagalasse Tatari ANSV-sse. 1943. aasta suvel lähetati ta tööle Leningradi eestikeelsete raadiosaadete toimetusse. Aastatel 1944–1951 töötas ajakirjanikuna Tallinnas: 1944–1945 Rahva Hääle kaastööline Leningradis ja Tallinnas, Fotolehe toimetaja ning ajakirja Pilt ja Sõna toimetuse vastutav sekretär. Seejärel oli kutseline kirjanik Tallinnas.
ps. Mart Kalda
15.02.1928–09.07.1996
Kirjanik Eno Raud sündis 15. veebruaril 1928 Tartus. Õppis mitmes Tallinna ja Tartu koolis ning Tallinna Õpetajate Seminaris, 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötas 1952–1956 Tallinnas Kreutzwaldi-nimelises Riiklikus Raamatukogus ning 1956–1965 kirjastuses Eesti Raamat lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutseline kirjanik. Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Talt on ilmunud üle 50 lasteraamatu, millest paljude ainetel on tehtud filme, samuti on ta kirjutanud mängu- ja animafilmide stsenaariume („Naksitrallid”, „Tuli öös” jt).
Kirjanik ja stsenarist Toomas Raudam on sündinud 21. juulil 1947 Paides. Lõpetas 1966 Paides keskkooli ning 1973 Tartu Riikliku Ülikooli inglise filoloogina. Lõpetamise järel töötas Tartu ülikooli raamatukogus, 1977–85 Tallinnfilmis mängufilmide toimetajana, 1993–94 Eesti Draamateatris kirjanduskonsultandina, 1994–1997 Postimehe kultuuritoimetuses. Alates 1997. aastast vabakutseline kirjanik.
Kirjanik Olavi Ruitlane on sündinud 1. juulil 1969. aastal Tartus, üles kasvanud Võrus. Ta lõpetas Võru I 8-klassilise kooli ja käis kolm aastat Võru Tööstustehnikumis. Lõpetas Võru kaugõppekeskkooli. Töötanud mitmetel ametikohtadel: ehitusmaalrina, treialina, autojuhina, katlakütjana, valvurina, turvamehena jne. Alates 2002. aastast vabakutseline kirjanik, tegeleb arvutigraafikaga, hooldab Uma Lehe võrguversiooni. Kirjutab nii võru kui eesti keeles luulet, proosat, näidendeid, artikleid, arvustusi, laulutekste jm. On avaldanud luulekogusid, romaane, näidendeid. Kirjutanud stsenaariume (telesari „Tupiktänava mehed“ koos Ove Mustinguga, 2012; mängufilm „Johannes Pääsukese tõeline elu“ koos Hardi Volmeriga, 2019). 2020. aastal valmis Peeter Simmil Ruitlase romaani „Vee peal“ (2015) ainetel täispikk mängufilm, mille stsenaariumi autor ta samuti on. Kirjanike Liidu liige.
Kalju Saaber on sündinud 11. oktoobril 1944 Küti vallas Lääne-Virumaal. Ta õppis Paide ja Rakvere keskkoolis, töötas seejärel Rakvere metsakombinaadis ning lõpetas 1963. aastal Rakvere 1. töölisnoorte keskkooli. Õppis 1964–1967 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu, raske haigus katkestas aga õpingud. Alates 1968. aastast kutseline kirjanik, Kirjanike Liidu liige aastast 1979.
Mart Sander (Martin Laurent Sander) on sündinud 10. augustil 1967 Tallinnas. Õppinud viiulit Tallinna Muusikakoolis ning koorijuhtimist Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis, ajalugu Eesti Humanitaarinstituudis ning inglise ja saksa keelt Tallinna Pedagoogikaülikoolis. 2018. aastal sai magistrikraadi telerežii erialal Balti Filmi- ja Meediakoolist ning jätkab samas doktorantuuris audiovisuaalkunstide ja meediauuringute erialal. Sander on töötanud Estonia teatri koorilaulja, ansambli Modern Fox solisti ja telesaatejuhina, osalenud laulja ja näitlejana nii muusika- kui ka sõnalavastustes ja filmides, olnud lavastaja, režissöör ja teatrikunstnik, kirjutanud näidendeid, romaane ja filmistsenaariume ning astunud üles maalinäitustega.
Kirjanik, näitleja ja tõlkija Peeter Sauter lõpetas 1980 Tallinna 7. keskkooli ja 1984 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XI lennu (kursuse juhendaja Mikk Mikiver). Töötas 1984–1985 Viljandis Ugala teatris näitlejana. Osalenud ka mitmes filmis, näiteks Manfred Vainokivi filmides "Valli baar" (2008) ja "Vaeste kirjanike maja" (2012), töötanud reklaamiagentuuris, samuti valvuri ja vabakutselise ajakirjanikuna. Sai kirjanikuna tuntuks kohe pärast oma esikromaani „Indigo“ (1990) ilmumist. Pälvinud arvukalt kirjanduspreemiaid.
18.02.1922–13.04.1971
Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul) sündis 18. veebruaril 1922 Koguva külas Muhumaal. Õppis 1930–1936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Sõja järel tahtis ta realiseerida oma kauaaegset unistust ning astuda merekooli, kuid sinna teda ei võetud. Siis töötas lühemat aega Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast vabakutseline kirjanik.