Avaleht » Filmitegijad » Kirjandusliku alusteose autor
Töötas Tallinnfilmis 1964–1995, algul kassapidaja, 1960ndate lõpust monteerijana.
Ave Taavet (s 1988, Tartu) on vabakutseline animaator ja karikaturist. Ta on lõpetanud Tartu Ülikoolis etnoloogia (BA, 2011) ja Eesti Kunstiakadeemias animatsiooni eriala (MA, 2015). Avaldanud ka proosat, esseistikat ja kultuurikriitikat mitmetes väljaannetes. Lisaks lühifilmidele teinud muusikavideoid, reklaame ja illustratsioone.
Filmirežissöör ja -produtsent Ilmar Taska on sündinud 21. mail 1953 Kirovis väljasaadetute perekonnas. 1971 lõpetas Tallinna 22. Keskkooli (Jakob Westholmi Gümnaasium) ja 1976 Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi filmiteadlasena. Teinud Rootsi Filmiinstituudi juures läbi kursused filmiteaduse ja massikommunikatsiooni alal ning täiendanud end Hollywoodis. 1976–1978 oli Tallinnfilmi stsenaariumide toimetuskolleegiumi liige, tegeles filmidega "Hukkunud Alpinisti hotell", "Navigaator Pirx" ja "Tuulte pesa". 1978–1985 elas Rootsis, tutvustas regulaarselt eesti kultuuri, filmi ja kunsti Rootsi TV saatesarjas "Grannland Estland" ("Naabermaa Eesti", 1986–87) ning töötas teatritruppidega Remote Control Productions ja Nordstjärna.
Režissöör Vallo Toomla on sündinud 8. aprillil 1983. Õppinud Tartu Ülikoolis teoloogiat ning mänginud Tartu Üliõpilasteatris. 2008–2012 õppis filmirežiid Balti Filmi- ja Meediakoolis, Jüri Sillarti õpilane. Toomla esimene tudengifilm "Koolja" (2009) valiti Pimedate Ööde Filmifestivali alafestivali Sleepwalkers programmi ja võitis auhinna Eesti parima lühifilmi eest. Tema tudengifilme on näidatud Eesti Rahvusringhäälingus ning lühifilm "Saatana Vodevill" (2010) linastus ka Eesti kinodes. 2013. aastal valmis tal stuudios Nukufilm animafilm „Limonaadi lugu“. Oma täispika mängufilmi debüüdi tegi filmiga „Teesklejad“, mis esilinastus 2016. aastal San Sebastiani rahvusvahelisel filmifestivalil. 2019. aastal valmis dokumentaalfilm „Marju Lepajõe. Päevade sõnad“, s. o portreefilm religiooniloolasest, klassikalisest filoloogist ning tõlkijast, Tartu ülikooli õppejõust Marju Lepajõest. Film pälvis Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia ning selle autoreid tunnustati riikliku kultuuri aastapreemiaga.
Intervjuu Vallo Toomlaga: Inimene peab õppima ennast tundma. Intervjuu Vallo Toomlaga ...
Teleprodutsent Maarek Toompere on sündinud 24. septembril 1966 Raplas. Lõpetas 1984 Kohila Keskkooli ning 1991 Tallinna Tehnikaülikoolis aparaadiehituse eriala insener-konstruktorina. 1988 asus ETVs tööle videomonteerijana. 1996–2005 töötas OÜs Tri Angel, oli Eesti esimene videomontaažisüsteemi Avid monteerija. 2005–07 pidas Tallinna Ülikoolis videomontaaži aluste teemal loenguid (montaaž filmi- ja videotöötluse tarkvara Avid Media Composer abil). 2006. aastast tootnud telesaateid produktsioonifirmas OÜ Thors Films.
Tema teletöö ja loomingu kohta loe juurde teleteaduse ja teleajaloo andmebaasist Telekraat: https://telekraat.ee/biograafiad/maarek-toompere/
23.11.1936 – 27.06.2022
Kirjanik, tõlkija, dramaturg ja stsenarist Mats Traat sündis 23. novembil 1936 Kuudse talus (praegu suusabaas) Meema külas Palupera vallas Otepää kihelkonnas Tartumaal. Õppis Arula, Vana-Otepää ja Nõuni koolis, seitsmenda klassi lõpetas 1951. aastal Rannus, misjärel töötas Kureküla sovhoosis. Õppis 1952–1953 Tartu Kunstliku Vedelkütuse Tehnikumis ja 1953–1954 kaugõppes Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumis. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi tehnik-mehaaniku kvalifikatsiooniga. 1957–1958 töötas Rõngu MTJ-s normeerijana ja 1958–1959 põllumajandustehnika riikliku järelevalve insener-inspektorina Hiiumaal. Lõpetas 1964 Moskvas Maksim Gorki nimelise Kirjandusinstituudi, 1965–1968 töötas stsenaristide toimetuskolleegiumi liikme ja filmitoimetajana Tallinnfilmis. 1968–1969 õppis Moskvas kaheaastastel kõrgematel stsenaristide ja filmirežissööride kursustel.
Kirjanik, stsenarist, libretist ja tõlkija Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947 Tallinnas kooliõpetajate perekonnas. Lõpetas 1962 Ruila 8-klassilise kooli, 1965 Tallinna 42. Keskkooli ja 1972 Tartu ülikooli eesti filoloogina. Töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana (1972–1975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (1981–1984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (1994–1996) ning ajakirja Hea Laps peatoimetajana (1994–2018). MTÜ Hea Laps juhatuse esimees. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu.
Näitleja, muusik ja näitekirjanik Jaan Tätte on sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis. Lõpetas 1982 Viljandi 1. Keskkooli, õppis 1982–84 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 1985–86 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist, lõpetas 1990 Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Olnud 1990–2003 Tallinna Linnateatri näitleja ja 2003–07 näitekirjanik, hiljem vabakutseline, osalenud 1988–91 ka Pirgu Arenduskeskuse näitetrupis.
Stsenarist ja kirjanik Mihkel Ulman on sündinud 8. juulil 1956 Valgevenes. Kirjutamisega alustas 1970. aastate alguses. 1999. aastast olnud põhikohaga stsenarist ja näitekirjanik. Kuulub OÜ Reimerlo juhatusse.
Tema teletöö ja loomingu kohta loe teleteaduse ja teleajaloo andmebaasist Telekraat: https://telekraat.ee/biograafiad/mihkel-ulman/
Tema tütar Livia Ulman on filmi- ja telestsenarist, poeg Hans Ulman teleoperaator.
1.01.1944–22.08.2005
Kirjanik ja lavastaja Mati Unt sündis 1. jaanuaril 1944 Voore vallas Tartumaal. Lõpetas 1962 Tartu 8. Keskkooli ja 1967 ajakirjanduse erialal Tartu Riikliku Ülikooli. Oli 1966–72 Vanemuise ja 1975–81 Noorsooteatri kirjandusala juhataja (tegi ka lavastusi), 1981–92 Noorsooteatri ja 1992–2003 Draamateatri lavastaja, vahepeal ja hiljem vabakutseline.
7.03.1936–08.05.2007
ajaloolane, sotsioloog ja kirjanik
Lõpetas 1959 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal. Töötas 1959–1962 samas NLKP ajaloo kateedri assistendina ja jätkas siis õpinguid aspirantuuris Moskvas. Tema töökohaks sai NSV Liidu Teaduste Akadeemia, kus ta oli tegev algul filosoofia instituudi nooremteadurina ja hiljem sotsioloogia instituudi vanemteadurina. 1970. aastate alguses taandus süveneva stagnatsiooni tõttu teadusest ja alustas 1974. aastal tööd Eesti Televisiooni lepingulise stsenaristina.
Kunstnik Silver Vahtre on sündinud 13. märtsil 1953. aastal Tartus. Ta lõpetas 1977. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi disaini erialal ning on disaineriameti kõrval ka hinnatud õppejõud, graafik, stsenograaf ja filmikunstnik.
Kodanikunimi Peeter Pedajas
Kirjanik ja stsenarist Aidi Vallik on sündinud 11. mail 1971. aastal. Ta lõpetas 1996. aastal Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal. Töötanud kunstnikuna Haapsalu Kultuurimajas ja Haapsalu KEK-is ning 1996–2004 õpetajana Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis. Alates 2004. aastast vabakutseline kirjanik. Teinud kolumnistina kaastööd ajalehtedele. MTÜ Lugu-Loo asutajaliige ja liige.
21.09.1929–04.03.2006
Edgar Valter tegutses maalikunstniku, graafiku ja karikaturistina, tegi plakateid, filmi- ja lavakujundusi, illustreeris ajakirju ja mitusada raamatut, nii ilu-, aime- kui ka tarbekirjandust, enamasti aga lasteraamatuid. Sipsiku, Krõlli, naksitrallide, Kunksmoori, Aatomiku ja veel mitme eesti lastekirjanduse klassikaks saanud tegelaskuju juurde kuulub Edgar Valteri loodud visuaalne kujutis sedavõrd lahutamatu osana, et võiks rääkida isegi kaasautorlusest tegelaskuju väljamõtlejaga.
Temast täpsemalt: Võrumaa Keskraamatukogu, https://lib.werro.ee/edgar-valter
Vaata ka Arvo Vallikivi
Kirjanik Arvo Valton (kodanikunimega Arvo Vallikivi) on sündinud 14. detsembril 1935 Märjamaal. Keskkooli lõpetas Susumanis Magadani oblastis Venemaal. 1959 lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi mäeinsenerina ja 1967 Moskvas Üleliidulise Kinoinstituudi filmidramaturgina. Töötas 1959–1961 Maardu Keemiakombinaadis mäeinsenerina, 1961–1968 Tallinna Mõõduriistade Tehases insener-tehnoloogina, 1975–1988 Tallinnfilmis toimetuskolleegiumi liikmena, 1988–1989 Kultuurikomitees filmiametnikuna, 1989–1992 Eesti Kirjanike Liidu aseesimees. Oli 1992–1995 riigikogu liige, 1999–2002 Tallinna volikogu liige.
pseudonüüm