Arabella, mereröövli tütar (1982)

Sünopsiseid

Tallinnfilm: Film "Arabella, mereröövli tütar" on tehtud kirjanik Aino Perviku samanimelise lastemuinasjutu motiividel. Põhiline selles muinasjutus on mereröövli tütre lugu, kes läbi pika piinarikka tee jõuab arusaamisele õiglusest ja headusest. Filmis on kaks vastandlikku maailma, kaks maailmanägemust ja nendevahelises kokkupõrkes, milles seisneb ka filmi põhiline konflikt, avaldub võitlus hea ja kurja vahel, ahnuse ja aususe vahel, inimliku õigluse nimel, mille tulemusel muutvadki Arabella väärtushinnangud elule.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 242.

Artis: Aastal 1982 valminud „Arabella, mereröövli tütar“ on seiklusfilm lastele ja seetõttu kuulub film küllaltki haruldasse žanrisse Eesti filmimaastikul. Režissöör Peeter Simm on hoolitsenud selle eest, et täiskasvanuidki film külmaks ei jätaks. Arabella on tüdruk, kes on lapsepõlves kaotanud ema ning seilab mööda merd koos isaga. Arabella isa on karm mereröövel, kõigi merede hirm Taaniel Tina. See ei vähenda aga tüdruku kiindumust isasse. Arabella usub, et kui ta isal silma peal hoiab, siis ei saa isaga midagi halba juhtuda. Isa elab ohtlikku elu, röövides rikkaid kaubalaevu ning olles võitluses oma vastase, mereröövel Raudpatsiga. Karmide mereröövlite vastandiks filmis on rändaja Aadu, kelle elu Arabella päästab. Aadu õpetab Arabellale headuse keelt. Sääraste vastanduste kaudu püüabki film edasi anda mõtet headusest, kuid mitte liiga lihtsustatult. Headuseni peab Arabella ise jõudma ning õppima vahet tegema, mis on päriselt aus, mis on õige ja õiglane.
Artis, http://www.kino.ee/Event/1693/ (12.12.2011).

Filmi kirjanduslik aines

Film tugineb Aino Perviku 1982. aastal raamatuna ilmunud lastejutustusele "Arabella, mereröövli tütar" (kordustrükid 2000 ja 2008). Raamat on tõlgitud inglise, saksa, soome, tšehhi, läti ja vene keelde.
Arabella, mereröövli tütar, http://et.wikipedia.org/wiki/Arabella,_merer%C3%B6%C3%B6vli_t%C3%BCtar (16.10.2012).

Erineb algmaterjalist

Ilona Martson: „Tõtt-öelda on Taaniel ja ta tütar ka ainukesed tegelased, kelle tegevusloogika lähtub Aino Perviku romaanist – kõik ülejäänu on tõepoolest teinud läbi totaalse muutumise, miskipärast pole kirjanikku usaldatud. Eriti kahju on raamatu salapärasest rännumehest Hassanist, kellest filmis on Urmas Kibuspuu kehastuses saanud Jaan Tatika mõõtu Aadu. Kibuspuu mastaapi näitleja võinuks teha hoopis mitmeplaanilisema rolli.“
Martson, I. (2012). „Arabella”: meie päris oma piraadilugu. Eesti Päevaleht, 12. okt, lk 20.

Filmi saamisloost

Filmi tootmine kestis 1.04.1982-16.07.1983. Vene keelde dubleeriti 1983. aasta I kvartalis.

Osatäitjatest

Film oli debüüdiks järgmistele näitlejatele: Rafail Beltšikov, Gea Sibola, Georg Jansen, Priit Pärn, Heino Seljamaa, Arno Saar, Leelo Spirka, Inga-Kai Puskar.
Arabella osatäitja valiti 200 tüdruku hulgast, Inga-Kai oli siis 11-aastane. Arabella osa luges filmile Siiri Sisask.
Arabella, mereröövli tütar, http://et.wikipedia.org/wiki/Arabella,_merer%C3%B6%C3%B6vli_t%C3%BCtar (16.10.2012).

Näitlejaproovid:

Taaniel Tina: V. Tomkus, T. Maiste, Rein Aren, Mikk Mikiver
Aadu: Raivo Trass, Lembit Ulfsak, Heino Seljamaa, Jüri Krjukov
Adalbert: Ilmar Tammur, Ain Lutsepp
Manuel: Peeter Jakobi, Paul Poom
Halleluuja: Arvo Kukumägi, Urmas Kibuspuu, Sulev Luik
Puujalg: Tõnu Kark, Jaan Kiho
Rosita: Raine Loo

ERA.R-1707.1.2084, lk 150.

Tallinnfilmi Kunstinõukogu koosolek 21.05.1982: näitlejate kinnitamine filmi

Heino Kiik: Röövlijõuk  tasemel. Peaprobleem: selles lõbusas seltskonnas peab režissöör säilitama tõsise joone.

Enn Rekkor: Simmi näitlejaproovid on alati tasemel olnud. Proovid tuleb säilitada, ühele lindile viia. Tegemata jäi dokumentaalfilm sellest, kuidas valiti tüdrukut. Otsiti teda ju üle vabariigi, kandidaate oli palju.
Realistlik sajandialguse mereröövlite lugu see ei ole ega tule. Soovitan leida tinglikkus, mis võimaldaks maksimaalset mänguruumi.
ERA.R-1707.1.2076, lk 42-43.

Filmivõtted Eestis ja Ukrainas

Filmivõteteks renditi Hiiu kalurilt kalatraaler STB-7287. Pärnus tehti laevale taglastus, mustad purjed ja piraadilipp. Taglastus- ja purjestustööde konsultant oli Taavi Tiits, tööd teostas tööd meister Riho Prints. 
"Skorpionil" teostavate taglastus- ja purjestustööde loetelu sisaldab 40 eraldi kirjeldatud töölõiku, alla kirjutanud peelestiku, seisev-jooksev taglase ja purjestuse meister R. Prints. Arhitekt Avraam Hašin konsulteeris filmigruppi "Skorpioni" ümberehitusel, et laev vastaks mereregistri nõuetele. Laev "Skorpion" purjetas võteteks Nõva randa. Nõva asus siis piiritsoonis, sõiduks sinna vajati lube. Võtted kestsid Nõval 30 päeva. Laeva eest hoolitses meeskond, kuhu kuulusid kapten, vanemmehaanik, II mehaanik ja madrused. Abipersonal filmigrupi majutuskohas koosnes kokast, köögitöölisest, puhvetipidajast ja koristajast. Peeter Vohu hoolitses vajalike ohutus- ja päästevahendite olemasolu eest "Skorpionil" filmimise ajal.
ERA.R-1707.1.2084

Tallinnas kasutati  filmimiseks laeva "Verhojansk", mis seisis Paljassaare sadama juures. Kalju Raamat aitas filmigrupil valida võttekohti ja juhendas ettevalmistusi võteteks laeva pardal. Laeva ümberehitamist juhendas Taavi Tiits. Suur osa objekti Laev võtteid tehti "Verhojanski" trümmis ja masinaruumis, laevale juurdepääs oli ilmastikust olenevalt aga raske. Korduvalt tuli võttetehnikat ja  rekvisiite transportida edasi-tagasi laevale.
ERA.R-1707.1.2086, lk 32-34.

Purjelaeval "Vega" filmiti olulised objektid nagu kaubalaev "Matilda", sõjalaev "Loreida" ja Raudpatsi laev. "Vegat" aitas võteteks ümber ehitada samuti Taavi Tiits. Võtete käigus viidi laev uude baasi Pirita Olümpia Purjespordikeskuse juurde. See pikendas jällegi võtteperioodi. Ants Pärna oli konsultandiks laeval filmimisel. Tõnu Vahter andis head nõu, kuidas filmida liikuval laeval, purjespordivõistluste ja treeningute ajal.
ERA.R-1707.1.2086.

Lihtsamad kombineeritud võtted tehti Eestis. Mereröövlid jäämägede vahel filmiti külmhoones, ümberringi kunstjäämäed, nn. kuiv lumi. Keerulisemad kombineeritud võtted tehti Krimmis Odessas. Appi tulid ka Moskvast Gorki-stuudio töötajad. Filmiti ühes Odessa basseinis, mis asus pargis. Selleks, et taustal avaneks puhas silmapiir, tuli pargist mõned kasvavad puud maha võtta. Osa võtteid tehti laevamakettidega basseinis - tulekahju laeval, plahvatus laeval, laevahukk, pooleksmurdunud aurik. Maketid saadi Tallinnast, Moskvast ja Kiievist ning transporditi Tallinnfilmi väikebussiga Odessasse.
Filmis tegid trikke kaskadöörid.
Nukumeister Viktor Ivanov Moskvast valmistas jalgratta maketi ning nukud Arabella ja Aadu. Spetsiaalse lendava aparaadi konstrueeris metallist oma jooniste järgi treial Uno Taumann. Kunstkäe, metallist põlve- ja küünarnukikaitsed ning kiivri meisterdas lukksepp Endel Grensmann.
Algul oli plaanis valmistada 1:10 mõõdus õhupalli makett, mis kannaks jalgrattaga lendavaid nukke, hiljem asendati üks suur mitme väikese palliga.
ERA.R-1707.1.2084.
ERA.R-1707.1.2084, lk 10, 12-14.

Arutelu Tallinnfilmi Kunstinõukogus 18.12.1982:

Aino Pervik: Tulin siia vaatama iseseisvat filmi ja see meeldis. Film on tehtud suure fantaasiaga. Kuid ma ei pääse paralleelidest raamatuga. Raamatus on räägitud heast ja kurjast. Filmis seda vastuolu ei ole. Filmis on vastuolu maailma tsirkuse ja halluse vahel. Aadu ütleb, et röövlite elu on vaene. Kuid igav see elu küll ei ole. Ja üllatav, et Arabella tahab saada näitlejaks selles maailma tsirkuses. Mulle ei meeldinud see raam. Kas see oli kellegi nõue? Fantaasia esitamine unenäona lastele ei meeldi. Film on lastele veidi keeruline, filmi väärtus on milleski muus.

Rein Karemäe: Õnnitlen Simmi ja töögruppi, Tallinnfilmi ja kõiki nõukogude lapsi. Nad on saanud üle hulga aja filmi, milles on näidatud, kuidas see hea ja kurja probleem muutub millekski muuks. Selles kurjuse keskkonnas on ka midagi leida. ... Ja see mõte, et iga tüdruk tahab saada näitlejaks. Lastefilm peabki olema selline, kus kõik otsad ei peagi olema selged. Arabella mängis hästi, kuid oleks olnud toredam, kui see oleks olnud üks kirglik tüdruk. Ta on staatiline.

Lembit Rattus: Hea meel on näha Aino Perviku raamatu põhiväärtuste - headuse ja kurjuse võitlust ja seda, milleni viib ahnus, kuld, raha, ülekandumist ekraanile....

Peeter Urbla: Heast meelest õnnitlen stuudiot toreda filmi puhul. Kena asi. Seda enam, et tegemist on situatsiooniga, kus oleks kergesti võinud jääda papjeemašee hõng kogu loole. Kunstnikutöö on tõstnud selle uuele tasandile. Ja inimesed, kes siin mängivad, on lisanud midagi enamat. Kõigele. Seikluslikkus ja põnevus, asja vormiline külg on korras. Sentimentaalsed momendid isadest ja lastest on omal kohal ja annavad juurde.

Olav Neuland: Olen meeldivalt üllatunud. See on ikkagi film headusest ja kurjuseski on kübeke headust. See on tore film. /---/ Tundub, et film ei ole ühtlane, on seismajäämisi, on rida pilte, kus on ainult seisund. On rida pilte ja küllaltki kommertslik ja halb muusika selle taga. Film kannab ise ja see tundub liigsena.

Leida Laius: ... Kuskilt poole filmi pealt hakkasin Kibuspuud vastu võtma. Ka tüdruk tundus alguses tuim. Sealt, kus Arabella elas üle kapteni tapmise, sealt algas juba midagi. Õnnelikult on leitud selle materjali paigutus, need lühendid, mis võimaldasid stsenaarset materjali näidata. Filmi eest aitäh ja soovin edaspidi Simmile oskust kübemete väljarookimiseks.

Tatjana Elmanovitš: ...Niipalju fantaasiat ei ole üheski eesti filmis. Kui kurjus ära uputati, hakkas mul kahju ja ma ei tahtnud argipäeva tagasi tulla. Siis sain aru, et film on välja tulnud. Terviku taju sooviksin Simmile edaspidiseks.

Olav Neuland: Filmi algus on väga ratsionaalselt kokku monteeritud. Pärast sain aru, et mind viiakse kuhugi unenäomaale. P. Simm sai kätte selle inimliku püüdmatuse. Kahju, et tal oli vähe aega ja palju nõuandjaid. /---/ Operaatoritöös hakkab tehnika kohati haledalt välja paistma.

Enn Rekkor: On öeldud, et esimene film räägib looja andest, teine vigadest, otsustab alles kolmas film. Kahjuks, filmis on segi peamine ja kõrvaline. /---/ See atraktiivne, julm, pealetükkivalt värvirikas kurjuse maailm on huvitavam kui Aadu maailm. Me ei oska headust nii näidata, et tal oleks fooniks mingi jõud, veendumus.

Peeter Urbla: Mulle muusika meeldib. Laulu tekst annab veel ühe tasapinna. Operaatoritöö ei ole siin nagu "Karges meres", kus operaatoritöö ja kunstnikutöö tapsid filmi ära. Siin on tehtud kõik kindlas ja plaanipärases suunas, ettevalmistus nö "luuavarre pauguks". Samas võtmes tegutseb ka operaator.

Hääletati: I tasustamigrupi poolt 11 häält, II tasustamisgrupi poolt 2 häält.
ERA.R-1707.1.2076, lk 65-70.

Linastusluba MB-11371 välja antud 22.12.1982 filmile Arabella, mereröövli tütar,  lubatud näidata ENSV kinovõrgus tähtajatult .
Linastusluba MB-11372 välja antud 22.12.1982 reklaamrullile, lubatud näidata ENSV kinovõrgus kuni 31.12.1983.

Filmile tagasivaatavalt

Ilona Martson: „Eelkõige on „Arabella” nauditav Lembit Petersoni võimsa rolli tõttu. Piraadilaeva kapten Taaniel Tina on intelligentne, kaval, julm ja ühtlasi romantiline mees, tark ja kõrk, tundlik ja tugev karakter. Erinevalt ülejäänud bandest pole Taaniel ilmselgelt rahasse kiindunud – ta on pigem adrenaliinisõltlane, kes piraadi jaoks igapäevasest elu ja surma mängust oma „laksu” kätte saab. Keegi on kusagil juba varem märkinud, et õieti ei peaks film kandma pealkirja „Arabella, mereröövli tütar”, vaid „Taaniel Tina, mereröövel”, sest meie ees rullub lahti kurja poole üle läinud traagilise tegelase elu lõppvaatus. Kõik ülejäänud, kaasa arvatud Inga-Kai Puskari mängitud Arabella, jäävad selles draamas vaid statistideks.“
Martson, I. (2012). „Arabella”: meie päris oma piraadilugu. Eesti Päevaleht, 12. okt, lk 20.

Palju aastaid enne Johnny Deppi

„Selge see, et „Arabella” pole mingi stiilipuhas lastefilm. Pigem muinasjutt täiskasvanutele, kes mõtlevad lapsemeelselt.

See hinnang on napp, kuid täpne kokkuvõte Peeter Simmi linaloost, mis režissööri enda väiteil on kindlasti tema enim vaadatud film. Raamatust „Peeter Simm – eesti filmi partisan” (Menu Kirjastus, 2011) selgub, et Nõukogude Liidus olevat sellel olnud üheksa miljonit vaatajat! „Paljudesse välisriikidesse „Arabella” ei läinud, sest lastefilmis ei tohi olla tapmist suures plaanis, aga Taaniel Tina kihutab ühele laevakaptenile kuuli keresse,” meenutab Simm. „Mina seda enne ei teadnud. Filmil oli palju toimetajaid, nemad oleksid võinud teada.”

Jah, tõepoolest: oli 1980-ndate algus, Johnny Depp alles poisike, Hollywoodis loodud „Kariibi mere piraadid” polnud toonasesse lastekultuuri veel jõudnud. Või tont teab – ehk poleks ka „Kariibi mere piraadid” toonaste arusaamade kohaselt lastefilm? Igal juhul on lastele ja täiskasvanutele mõeldud kultuuri piir tänapäeva maailmas üsna hägune, kuid toona, kolmkümmend aastat tagasi, veel mitte eriti. Igal juhul on „Arabella” maailm tume ja põhitegijad – mereröövlid – hoopis tõsiseltvõetavamad tegelased kui mingid Olle Hellbomi Pipi-filmide Verised Jonted ja Noa-Jocked. Kuid mis kõige tähtsam: nii Perviku romaan kui ka Simmi film ei keskendu ainult põnevatele röövliseiklustele, vaid vaeb inimeseks olemise sügavamaid probleeme. „Arabella” lugu annab mõista, et piir hea ja kurja vahel on õhkõhuke – ja kes on läinud üle kurjuse poolele, sellel pole paraku enam tagasiteed.
Martson, I. (2012). Palju aastaid enne Johnny Deppi. Eesti Päevaleht, 12. okt, lk 20.

Eesti filmiklassika

21. aprillil 2012 alustas ilmumist Eesti Päevalehe DVD-sari „Eesti filmiklassika“! See filmisari on eesti filmi sajanda sünnipäeva vääriline sündmus, mida on oodatud juba aastaid. DVD-plaatidele jõuab 45 palavalt armastatud mängufilmi, millest moodustuv sari koondab endas meie kultuuripärandi tähtsamaid tüvitekste mängufilmi valdkonnas. Tulemuseks on filmikollektsioon, mis kuulub aukohale igas Eesti kodus!

„Arabella, mereröövli tütar“ on filmiklassika-sarja 26. film, ilmunud 13.10.2012.

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

„Arabella, mereröövli tütar“ on sarja 17. film, ilmunud 23.01.2014.