Vabadussõjas langenute mälestussamba avamine Raplas 30.09.1923 (1923)

Rapla vabadussammas

Täna avatakse Raplas mälestussammas sõjas langenuile. Sammas, mis kujur Jaan Koorti poolt valmistatud, on vist üks maitserikkamatest  mälestusmärkidest, mis seni  sõjaohvrite mälestuste austamiseks püstitatud. Sammas, mida õieti kapitelliks peame nimetama, on 21 jalga kõrge, valmistatud Saaremaa kivist, missugune  materjal nüüd õnnelikult  meie  mälestussammaste  ehitamisel on tarvitusele tulnud. Kapitelli  ülemine osa kujutab sarkofaagi, millele on asetatud  vanamoeline rist, missuguse vormilisi veel mõnes igivanas matusepaigas võib leida.  Kapitelli külgedele on paigutatud neli maski, kaks nooremehe, kaks vanamehe oma. Samba alumiste osasse on raiutud sajaviitekümne langenu nimed.
Mälestussammas sõjas langenuile Raplas.  Avamine täna (1923). Päevaleht, 30. sept, lk 3.

Samba avas pidulikult 30. septembril 1923 piiskop J. Kukk.  Pärgi pandi samba jalale Riigikogu esimehe (J.Tõnisson), siseministri (K. Einbund), sõjaministri jt poolt.

Sambasse on raiutud 142 sõduri nimed, kes ilmasõja algusest kuni Vabadussõja lõpuni Rapla kihelkonnast kas langenud, haavadesse surnud või jäljetult kadunud on. Mälestussammas maksis 300 000 marka. Samba ümbruse ilustamise ja korras hoidmise on enese peale võtnud Rapla koguduse nõukogu. Samba valmistamiseks toodi 32 000 kg kivi Saaremaalt Kaarma murrust.  Samba ehitamine algas koha peal viie Saaremaa kiviraiuja poolt 19. augustil 1923 ja kestis 29. septembrini 1923. Mälestussamba komitee asutati Raplas 9. oktoobril 1921 kohalike seltskonnategelaste poolt. Kavandite võistlust ei olnud. Samba kavandi ja mälestussamba valmistas kujur J. Koort.
Rapla Kihelkonna langenute mälestussammas (1928). Rmt: Ahas, E. Vabadussõja kangelaste mälestussambad. Tartu.

1940 sammas lõhuti ja taasavati 23. juunil 1989. aastal.
2009. aastal sai mälestussammas uue risti

Rapla Vabadussammas sai uue risti (2009). Rapla Teataja, 16. okt, http://www.rapla.ee/index.php?page=254&action=article&article_id=603  (08.08.2011).

Isikud

Jakob Kukk (9.09.1870 Ilmatsalu v. – 25.07.1933 Tallinn) - kirikutegelane.
Lõpetas 1895 Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Oli 1900-1902 Rõuge, 1902-1904 Peterburi Jaani koguduse ja 1904-1905 Tartu Maarja koguduse abiõpetaja, 1906-1921 Keilas pastor, Vabadussõja ajal ühtlasi sõjaväevaimulik. 1919 ajutine piiskop, 1920-1933 EELK piiskop (selles ametis esimene eestlane).
Eesti entsüklopeedia (2000). 14 .kd:  Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk.191.