Ruhno (1931)

1. osa:  Ruhnu saare loodus ja inimesed

Film algab Ruhnu saare asukoha kindlaksmääramisega: maakaardil punktiir Pärnust Ruhnu. Ligipääs Kuressaarest postipaadiga või Pärnust eramootorpaadiga. Lainetav meri. Tuletorn ja saare administratiivhoone. Puitkõnnitee viib võimsa majaka juurde. Vaade tuletornist alla. Paistavad põllulapid ja kuusetukad. Ruhnu garnison koosneb kohalikest väeteenistuse alla kuuluvatest meestest.
Ruhnu küla. Õlgkatusega elumaja. Maja ümbritseb roigasaed, mis on tehtud põllukividest vundamendile. Aial istuvad kolm väikest tüdrukut. Sealaut ja puutaraga piiratud sigade jooksuaed. Aias emis ja kolm kesikut. Noor mees kerib võrgunööri. Vana mees näitab poisile meekärge. Rahvariietes naine tuleb põllult, hiiglasuur reha õlal. Teine, uuem elumaja. Maja ees on kooguga kaev. Vanem naine koos väikese lapsega. Naisel on vardad käes, koob püsti seistes sukka.
Vilja veetakse kahe hobusega korvvankrites. Mehed võtavad vankrist vihke maha ja viskavad rehe alla. Ruhnu hobused on väikesed ja arad ning võõrastavad inimesi, kes ei ole rahvariietes.
Pikk maja, katus üsna läbi. Viletsa viljasaagi tõttu käivad veskid harva. Üldplaan kuuest tuulikust.
Saare kolmkümmend kolm kaitseliitlast on üles rivistatud. Kaitseliitlased marsivad, koerad jooksevad järele.
Saare kirikuõpetaja viib läbi leeritundi. Pingil istuvad kaks rahvariietes tütarlast ja kolm valgetes vammustes noormeest, kõigil pastlad jalas.
Ruhnlane on usklik ja käib pühapäeviti kirikus. Näeme väikese ruhnlase ristseid. Hulk rahvariietes naisi teel kirikusse. Peas on neil omalaadsed teravatipulised tanud. Ruhnu Maarja Magdaleena vana kirik on ehitatud 1644, parandatud 1851. Eriline on kiriku puutorn.

2. osa:  Ruhnu pulm

Ruhnu naisel on kirikusse minnes kaasas valgest villasest riidest kirikutekk. Tekk kaitseb rahvariideid vihmasaju korral. Rahvas väljub uuest, maakivist seintega kirikust. Vihma sajab, valged tekid on ümber võetud.
Vahekiri: "Ruhnul elab 283 elanikku, kes omavahel enam-vähem sugulussidemeis." Rahvariietes noor naine kahe tütrega. Inimeste näoplaanid on sarnased.
Vahekiri " Üheks tähtsamaks sündmuseks saarel osutub pulm, mille osavõtjateks on suurem osa saare elanikke. Pulmalised seavad end piduehtesse ja koguvad pulmamajja. Laupäeva õhtul viiakse pruudi "kaasavara" suure lärmi, püssipaukude ja koerte haukumise saatel peigmehe talusse." Kaks uhkete kübaratega meest tõstavad veimevaka (kolm kirstu) vankrile. Rahvas vaatab pealt.
Pühapäevahommikul ootab pruut ühes n.n. pruudi emadega peigmeest. Peigmees tuleb ja koos minnakse kirikusse. Pulmalised lähevad pruudi kodust peigmehe koju.
Vahekiri: "Kõiki oma sugulasi ja neid, keda ruhnlane eriliselt austada tahab, kutsub ta oma pulma kokaks. Selle tõttu on pulmas kokkasid harilikult 30-40 ümber." Ruhnlaste kuulus kokkade tants. Üks paar tantsib ees, naised suurte kulpidega kahekaupa järel. Liiguvad ringiratast ühtpidi ja teistpidi. Viiul mängib. Peigmehe ja pruudi tants kahe viiuldaja saatel. Peigmees ja kaks peiupoissi tulevad tantsuplatsile ja valivad paarilised. Kõige ees tantsivad kaks pruutneitsit, kuid neilegi tulevad varsti noormehed kõrvale. Lõpuks tantsivad kõik tihedas ringis kätest kinni hoides, ikka päripäeva ja siis jälle vastupäeva.
Pärast pulmi jätkub igapäevane elu. Veetakse korvvankritega vilja. Tore plaan noorest ruhnu naisest.

Märksõnad: aguli argielu | kaitseliitlased | kirikud | kirikuõpetaja | kokkade tants | leeritund | peigmees | pruut | pulmad | ristimine kirikus | viiuldajad | ühistants | Vaata kõiki »