Suflöör (1993)

Kaljo Kiisa viimane film on pühendatud teatrile ja inimestele teatris.

Noor lavastaja Robert (Elmo Nüganen) on ajahädas ühe Platoni näidendi proovidega. Lisaks on lavastaja ja peaosatäitja Martini (Jaan Tätte) vahel isiklikku laadi pinged, mis etendusse üle kanduvad. Nimelt on Roberti suhted oma abikaasa Melissaga (Epp Eespäev) jahenemas, kuid kaunist naisest on võlutud nii teatri esinäitleja Martin, noor näitleja Karl (Marko Matvere) kui ka kunstnik (Ando Keskküla), kellelt Robert on tellinud oma naise  portree. Omavahelistes suhetes põimub dramaatiliselt läbi lava- ja päriselu, teatritekstid kanduvad mõistukõnedena väljapoole lava, lõpunirääkimata jutud jäävad õhku.
"Näiliselt rahulikus õhkkonnas kujuneb välja väga mitu kihistust, kus me räägime oma tööeetikast, oma kutsumusest töö vastu. Kus me puudutame inimeste omavahelisi seoseid - kui palju me armastame teineteist". (Kaljo Kiisk)

Märksõnad: avaliku elu tegelased | bastionid | ekstsentriline naiskunstnik | esietendus | fotograaf | keskaegse muusika ansambel | kontsert vanalinnahoovis | kunstniku ateljee | kõhklemine | lavastaja | lavatagused ruumid | lavatöölised | linnakorter | loomingulised ambitsioonid | maa-alused salakäigud | maakodu | maalid ateljees | mustkunstnik | mustkunstniku trikid | näidendi proov | näitlejad | paljutähenduslikkus | pinnapealsus | pöidlaküüdiga reisimine  | suflöör | suflööriruum | suhted abikaasade vahel | teater | teatri interjöör | teatrikostüümid | teatrikriitik | teatrilava | teatrirekvisiidid | teatrirituaalid | teatritudengid | Vaata kõiki »