Soolo (1979)

Filmi aineseks olnud müstilisevõitu õhustikuga Peet Vallaku “Lodjavahi surm” (1925) on lugu lodjavahi Aatu (Aadu) naisest Minnast, kes kättemaksuks mehe varasemate pattude eest hoiab teda siis, kui mees on halvatud ja kõnevõimetu, pidevalt psüühilise vägivalla all. Aatu kallim on kahe pojaga rätsepa lesk Minna, kes elab jõe teisel kaldal ja keda praegune Minna silmaotsaski ei kannata, nii et ei vii teda isegi lastega üle jõe. Naise äraolekul külastab Minna II korra ka voodislamavat Aatu, kes silitab oma poegade pead. Kättemaksuks meelitab Minna voodisse nende majakeses elava uue parvevahi Tuunase otse Aadu silme all. Kui naine läheb nautima oma kättemaksuvilja, on Aat surnud. Vallaku novelli lõpp on selline:

“Kaks kohkunud kogu seisis nüüd ta koiku ees, hirmust halvatud. Miks suri ta just täna õhtul? Ja nägi ta kõike juhtunut?

“Aat!” hüüti väljast, hüüti samal imelikul häälel nagu äsja. “Aat, ae, Aat! Tule ometi ja vii mind üle jõe!”

See hääl oli jube, ta tuli nagu mitmest kohast korraga: teispoolt kaldalt, jõe keskelt, pööningult, akna tagant. Ta oli nõrk, kähisev, kumisev, nagu polekski see inimese oma.

“Aat, ae, Aat!”

Peet Vallak “Lodjavahi surm” (jutt aastast 1925, u 20 lk).

 

Stsenaariumi ja filmi järelevalvest nõukogude ajal

Tallinnfilmi toimetuskollegiumi otsus Tammeti kirjandusliku stsenaariumi kohta

12. mail 1979

Toimetuskollegium tutvus R. Tammeti kirjandusliku stsenaariumiga “Lodjamehe surm” ja märgib, et stsenaarium võimaldab luua huvitava psühholoogilise lühifilmi, mille dramaatiline pinge avaldub inimsuhete kaudu. Toimetuskolleegium soovitab autorile režiistsenaariumi loomisel maksimaalselt säilitada Vallaku lapidaarset stiili, hoidudes moderniseerivatest ja kinematografeerivatest võtetest, mis esitatud variantides ainult segavad karakterite ja dramaatiliselt arenevate inimsuhete esiletoomist.

Toimetuskolleegium otsustab:

1)vastu võtta Raul Tammeti stsenaarium “Lodjamehe surm ja välja maksta autorile lepinguline honorar.

2)lubada filmigrupil alustada režiistsenaariumi loomist.

Peatoimetaja E. Rekkor; Toimetaja A. Vallikivi

R 1707, sü 1780, lk 12

Tallinnfilmi toimetuskolleegiumi otsus “Lodjamehe surm” režiistsenaariumi kohta

10. juuni 1979

/…/ võrreldes kirjandusliku stsenaariumiga on režiiline filmivariant muutunud selgemaks ning dramaturgiliselt põhjendatumaks, ent nõuab võtete käigus siiski täiendavat tööd, et faabula oleks loetav ning informatsioon toimuvast jõuaks vaatajani filmivahenditega, mitte ähmaste vihjetena või ülelibisevate lausetena tegelaste suus.

Toimetuskolleegium lubab filmi “Lodjavahi surm” võtteperioodile.

Peatoimetaja E. Rekkor; Toimetaja A. Vallikivi

R 17107 sü 1780, lk 54

 Moskva arvamus filmi kohta

Kiri Tallinnfilmi direktorile K. Võsale:

Saatja: Kõrgemad stsenaristide ja režissööride 2-aastased kursused, kursuste direktor I. Kokareva, 10. august 1979:

(tõlge vene keelest)

Olles läbi vaadanud ja arutanud R. Tammeti diplomifilmi “Lodjavahi surm”, arvab kursuste nõukogu, et töö ei ole lõpetatud. On tarvis selgemaks muuta ideelis-kunstiline kontseptsioon ja süžee. Seoses sellega palume tungivalt pikendada R. Tammeti diplomifilmi montaaži-toonimise perioodi 1. septembrini s.a.

R 1707 sü 1780, lk 55