Roosa kübar (1963)

Purustatud linna jõuavad vene väed. Kaks operatiivgrupi naist, üks üsna nooruke (Eneken Aksel), teine vanem (Herta Elviste), ekslevad suitsevate varemete vahel. Nende tee viib läbi surnuaia, kus elustuvad kurvad mälestused, läbi pargi, mille puuhiiglased on pommitabamustest murdunud. Lõpuks leiavad nad end mahajäetud villast. Allesjäänud asjade seas on roosa kübar, mille lummav ilu vangistab tütarlapse. See paneb ta unistama ja igatsema. Järgmine hommik, täis petlikku rahu, saadab nad taas teele. Kuid kübara lummus ei lase tütarlast ikka veel vabaks, vaid sunnib hetkeks tagasi pöörduma. 

Märksõnad: ahastus | ajastu traagika | ema surm | emalik hoolitsus | ilu sümbol | ilujanu | kahetsus | kaotusevalu | mahajäetud maja | mõtisklused | neiu hukkumine | noore ja vana naise suhted | pommitabamus | rindesõprus | siiras vestlus | silmapilgu õud | surnuaed | sõja ebainimlikkus | sõjaaeg | sõjapurustused | unelmad | unistus ilusast elust (kodust) | viha | väikeste asjade ilu | Vaata kõiki »