Hotell E (1992)

Priit Pärn:

1990ndate alguses aeti Tallinnfilm laiali ja selle varemetele tekkis suur hulk ühemehestuudioid, Nukufilm ja Joonisfilm aga ei lagunenud, vaid säilitasid tootmisstruktuuri. Raske öelda, kas selle taga oli tarkus või laiskus, kuid selle tulemusena oli Eesti animatsioon kogu idablokis ainus, mis ei kukkunud vabaduse koites kauakestvasse musta auku.

„Hotell E“ produtsent oli Olav Osolin, kes leidis oma Reklaamfilmi-aegseid sidemeid kasutades Soomest tootmisraha. „Hotell E“ oli Joonisfilmile see sild, mis aitas ületada tühimiku, kui Eestis peaaegu puudus raha filmitegemiseks.

Film on struktuurilt üsna lihtne: kaks poolt, vastandlikud maailmad, üks mustvalge ja teine värviline. Nende kahe maailma vahel pendeldab tüüp, kes on pärit mustvalgelt poolelt ja üritab leida endale kohta teisel pool.

Meie taotlus oli teha kaks täiesti erinevat maailma nii joonistuslikult, värvilt kui ka animeerimise laadilt. Meil oli ideaalne tiim. „Hotell E“ on kindlasti Miljardi täielik meistriteos ning operaator Janno Põldma näitas end tõelise Edisonina.

„Hotell E“ valmimisest on möödas peaaegu 25 aastat. Tundub uskumatu, et teema on siiani sama aktuaalne. Me ei teadnud siis vaid, et läbi seina tuleva musta massi tingnimi on „poola torumees“.

Teede, A. (2017). Lihtsad konstruktsioonid ja keerukas huumor [Priit Pärn meenutab oma filmide saamislugusid]. Sirp, 17. veebr, lk 30-31.