Lurich (1983)

Tõnu Lume: “Lootsin, et leitakse teine osatäitja!”

Enda Lurichi osasse sattumist meenutas Tõnu Lume 19. aprillil 1998. aastal Kuku raadios Tiit Karuksile antud intervjuus.

Tõnu Lume: “Stsenaristid Eduard Tinn ja Valentin Kuik pakkusid mu välja. Tehti proovivõtted. Tõsiseid paralleelkandidaate minu teada ei proovitud. Ma lootsin, et ehk leitakse kusagilt natuke professionaalsem osatäitja. Aga kui nii ei juhtunud, siis olin ma piisavalt hull, et tundmatus kohas vette hüpata.”

Kuidas sa ennast kaamera ees tundsid?
“Sellega on lugu nii, et teatrinäitleja elab rolli sisse. Filmitegemine käib mosaiiksete tükkide kaupa ja sa pead selle lõigukese atmosfääri ja tundesse sisse elama. Selle taga peab olema terviklik rollikäsitlus. Aga küllap see juhtub, kui tutvud tegelase ja loo taustaga. Sisseelamine läks küllaltki kergelt.”

Kui sa Lurichit mängisid, kui palju sa uurisid tema ütlemisi, kombeid, elulugu ja iseloomu?
“Loomulikult lugesin ma kõik materjalid läbi, mis olid kättesaadavad. Ja suutsin natuke ka omalt poolt sellesse rolli anda, muutes mõningaid lahendusi, mis olid käsikirjas välja pakutud. Ma ütlesin, et nii ei saanud Lurich käituda või reageerida. Aga valdavalt määrab filmiloo sünni käsikiri. Raske on hakata seal üksikuid lõike muutma, sest tekivad ebaloogilised asjad. Meil oli mõnus loominguline õhkkond. Polnud mingit raamidesse seadmist a la lõuad pidada ja edasi teenida.“

Millise kogemuse see roll andis?
“Ma olen ka pärast seda osalenud kaheksas või üheksas filmis. Kogu see tegevus andis rikastava kogemuse. Eriti muidugi filmikunsti mõistmist. Heas linateoses on kõik detailid nii paigas, et selle tunneb viie sekundiga ära.”
Viivik, A. (2003). Kes oleks vääriline mängima Lurichit? SL Õhtuleht, 19. apr, lk 12-13.