Kinoteatri eksperimendil rajaneva dokumentaalfilmi aluseks on idee palgata tööle võhikust teatrivaataja, kelle ülesandeks on kõiki 2018. aastal Eestis esietendunud lavastusi külastada ja pärast etendust koheselt blogis kirjalikult retsenseerida. Sadade kandidaatide videoavalduste seast valib Kinoteatri rahvas välja 21-aastase Alissija, kes vaatab ja arvustab aasta jooksul üle 200 lavaloo. Koos venna ja emaga Valgas elav naine tutvustab kodust igapäevaelu, räägib avameelselt isiklikest üleelamistest ja hingelistest kriisidest. Romgide, busside, laevade ja pöidlaküüdiga telk seljas mööda Eestit mängupaikade vahel rännates tuleb ette ootamatuid kohtumisi ja ebatavalisi ööbimiskohti. Filmis näeb ühtlasi katkendeid 37-st erinevast lavastusest ja hetki kümnete etetnduskunstnike loomingutest.
Filmi lõpus teatrikriitikutega kohtudes väidab Alissia, et pole kunagi kirjutanud teatrist läbi enda, vaid ainult endast läbi teatri ning samuti räägib ka Marta Pulga käe all valminud film pigem noore inimese eneseotsingutest teatriraamistiku impulsside mõjusfääris.
Vaata lisainfot selle filmi kohta