Avaleht » Filmiliigid

Põgenemine (1991)

Dokumentaalfilm Kestus: 52:35

Sisukokkuvõte

Andres Söödi ja Jaak Lõhmuse ajaloodokumentaal eestlaste ja eesti-rootslaste põgenemisest Nõukogude vägede eest Rootsi ja Saksamaale aastail 1943-1944.

Suvi 1990. Mererannas leegitsevad lõkked, meenutamaks neid, kes üle mere lahkusid. Endine sõrulane Johannes Vakk räägib, kuidas ta punaväe eest väikse kaluripaadiga pages Gotlandile. Nii lahkusid tuhanded eestimaalased Teise maailmasõja ajal oma kodudest. Antakse ülevaade sündmustest, mis tõid kaasa suure põgenemislaine: Molotovi-Ribbentropi salapakti sõlmimine 1939, baaside leping, punaarmee sissemarss ja Eesti okupeerimine 1940. Ekraanil on 1941. aasta punaterrori ohvrite surnukehad. Represseeritute (mõrvatud, küüditatud, vangistatud) nimekirjad aastaist 1940-41, kokku ligi 50 tuhat Eesti elanikku. Esimesena lahkuvad siit 1939 Saksamaale baltisakslased. Järgmistena asuvad Rootsi ümber aastail 1943-44 eestirootslased. Nende lahkumine Haapsalust mootorpurjekal „Juhan“ ja saabumine Stockholmi. Minejate seas on ka nooruke Ilon Wikland. Teine osa rootslasi lahkub Eestist aga harilikel kaluripaatidel, näiteks Osmussaarelt lähevad kõik, meenutab Walter Erkas.

Kõige enam paadipõgenikke tuli Eestist Rootsi 1944. aasta sügisel, kui punavägi oli taas Eestisse sisenemas. Rootslane Fanny Hõrlin Farö saarelt meenutab, et põgenikke oli täis koolisaal ja kõik majad. Paadid olid viletsad, täis kuuliauke, rootsi päästelaev käis öösiti merel põgenikke üles korjamas. Ülevedu korraldati ka Gotlandilt. Aasta lõpuks oli Rootsi jõudnud ligi 27 000 eesti pagulast, üle terve maa oli loodud varjupaiku nende majutamiseks. Eesti mehed Rootsis metsatöödel. Sõja lõppu 1945 tähistatakse Stockholmis suure juubeldusega. Kontrastiks sellele näeme sadamas balti leegionäride dramaatilist väljaandmist Nõukogude Liidule. Kuna tulevik oli Rootsis ebakindel, otsustasid 5000 eestlast edasi rännata Kanadasse ja USAsse. Ohte trotsides seilati vanade kalalaevadega üle Atlandi. Reisi uuele kodumaale meenutavad Heljo Wompa Torontost ja Donald Koppel Miamist. Kes Rootsi ei pääsenud, neile jäi üle teekond Saksamaale, kus püüti iga hinna eest jõuda Lääne tsooni. 1944. aasta sügise üks traagilisemaid hetki oli laatsaretlaeva „Moero“ hukkumine, mis läks põhja vene pommitabamusest, pardal haavatud sõdurite kõrval tuhandeid tsiviilelanikke. Laevahukust räägib pääsenu Ülo Saar. Suvel 1990 saavad endised vormsilased esimest korda üle pika aja külastada kodusaart. Kohtutakse sugulastega, käiakse esivanemate haudadel. Ent keegi neist ei kavatse siia päriseks tagasi tulla. Film kätkeb endas palju põnevaid seiku ja mälestusi, meenutajaidki on palju, mis kõik kokku annab emotsionaalse mosaiikpildi suurest põgenikesaagast.

 

Märksõnad: balti leegionäride väljaandmine | baltisakslaste ümberasumine | ebakindel tulevik | edasiränne Kanadasse ja USAsse | eestirootslased | eestirootslaste ümberasumine | eluga riskimine | emigratsioon | enesevigastamine | hirm | kalmistu | kodumaa külastamine | kodumaaigatsus | kodurannad | kohtumine sugulastega | laeva hukkumine | lahkumine kodumaalt | meeleliigutus | meenutused | meresõit | Molotovi-Ribbentropi pakt | mälestuslõkked rannal | nostalgia | nõukogude okupatsioon | nõukogude okupatsiooni kuriteod | nõukogude repressioonide ohvrid | ohtude trotsimine | paadipõgenikud | pagulaseestlased | pagulaslaager Saksamaal | pioneeride sõjamäng | Punaarmee sissemarss Eestisse 1939 | Punaarmee sõdurid | punaterror | purunenud lootused | põgenemine Läände | põgenemine üle Atlandi | põgenikelaager Rootsis | põgenikevoorid maanteel | põgenikud metsatööl | rannarootslased | rusudes Tallinn | surnukehad | Tallinna pommitamine | Teine maailmasõda | ülekohus | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm