Etüüd palvest (2009)

Isa Vello Salo palvest

"Palve on nagu rääkimine oma vanematega, isaga, emaga. See ei ole tarvilik, kui inimene ei räägi oma isaga või emaga, ega ta sellepärast ära ei sure. Tal jääb palju puudu. Ristiusu põhiline palve ongi Meie Isa palve.
/---/
Me oleme kõik kuskilt tulnud. Kust täpselt, ei oska keegi veenvalt öelda. Ristiusk õpetab, et me oleme Jumala loodud. Me oleme loodud loojateks. Ja igaüks loobki oma universumi ja toimetab seal nii, nagu ta ise tahab - meile on palju vabadust antud. Me võime selle eest tänada, me võime selle eest ka tänamata olla. Kes elu üle järele mõtleb, leiab, et ta oleks võinud paljusid asju paremini teha. Kui me siia Pirita kloostrisse jumalateenistusele koguneme, siis on esimene asi patutunnistus. Tunnistada, et me oleme abi vajajad, puudust kannatajad, aga ka, et me ei ole oma kohust täitnud - ei ole armastanud jumalat üle kõige ega ligimest nagu iseennast."
Allikas: EFI andmekogu    

Birgitta õed saavad uue kloostri ja reliikvia

Mittetulundusühingu Caritas juht Lagle Parek näitab uue Pirita kloostri rõdult, et vana kloostri varemed jäävad kõigest paarikümne meetri kaugusele. Sajandite eest Ivan Julma hävitatud Pirita kloostri varemete kõrvale kerkinud Püha Birgitta Ordu klooster alustab uut ajajärku nii ordu kui ka Eesti kloostrite ajaloos. «Püha Birgitta Ordu pole hetkekski unustanud, et meil oli klooster Eestis. Õdede jaoks oli auasi see taastada,» ütles Tallinna kloostri ülem ema Teresa.

Kloostri valmimise üle tunneb heameelt ka õdedega lähedalt seotud endine Eesti siseminister Lagle Parek. «Üheksakümnendate alguses Eestisse saabunud Püha Birgitta Ordu õed on lõpuks jõudnud oma kloostrini. Kindlasti on see nende jaoks viimaste aastate suursündmus, sest kloostri valmimisega saabub Eestis asuvate Püha Birgitta Ordu õdede jaoks uus ajajärk, kuid sellel on sümboolne tähendus ka eesti kultuuriloos,» sõnas Lagle Parek.
/---/
Kloostri loomine võttis konkreetse ilme 1997. aastal, mil asuti hoonet projekteerima. Kuid möödunud aasta oktoobris paigaldati vana Pirita kloostri kõrvale nurgakivi ja asuti hoonet ehitama.  Maailmas unikaalse projekti järgi ehitatav klooster on modernse arhitektuuri musternäidis. «Kogu see kloostri projekt on üks suur õnnestumine. Ta on meeldivalt supermoodne,» arvas Parek.

Kes oli Birgitta

Püha Birgitta oli Rootsi kuningliku printsi tütar, oma vanematelt päris ta suure armastuse Issanda vastu. 15-aastaselt abiellus ta prints Ulfoga ning neil oli kaheksa last. Hiljem otsustasid Ulfo ja Birgitta enam Jumalale pühenduda ning Ulfo liitus tsistertslaste kloostriga. Peale oma mehe surma, aastal 1344 ehitas Birgitta Wasteini suure kloostri, millest sai alguse birgitiinide ordu.
Ordu loodi Rootsimaal Vadstenas ja selle esimene ülemabtiss oli Birgitta tütar Katarina. Birgitta ise elas tol ajal juba Roomas, kuid võttis kirjavahetuse teel aktiivselt osa ordu loomisest. Roomas ta ka suri, nii et oma ordut ta ei näinudki.
/---/
Vahepeal unarusse jäänud ordu tegevuse taastas selle sajandi algul rootslanna Elizabeth Hasselblad. Üle maailma, sealhulgas Tallinnas, teenib birgitiinide esindustes umbes nelisada nunna. Roomas asub ordu keskus ja suurim klooster. Ordu ülemabtiss on ema M. Tekla Famiglietti.

Pirita klooster 1407-1577

Birgitta ordu nunnakloostrina rajatud Pirita klooster oli suurim nunnaklooster Vana-Liivimaal, mida hakati ehitama 1407. aastal, mil praegusi varemeid ümbritsev maa-ala oli vee all. Kloostri monumentaalseim ehitis oli kirik, mis oli oma 1360-ruutmeetrise pind-alaga suurim kirikuhoone keskaegses Tallinnas. Lõplikult valmis kloostrikirik 1436. aastal, misjärel Pirita klooster ka pühitseti. Kirikust põhja pool asetses kahekorruseline nunnade klausuur, mille seinu ääristasid ristikäigud. Klausuuri põhjatiiva esimesel korrusel paiknesid kahelöövilised esindusruumid: kapiitlisaal, söögisaalid ning külalistesaal, teisel korrusel aga nunnade magamisruumid. Klausuuri ühekorruselises idatiivas paiknesid aga majandusruumid, nagu köök, tööruum, toidukelder jms. Kiriku edelaosas paiknes veel väike kabel.
Kloostri rüüstasid ja põletasid maha Liivi sõjas 1577 Ivan Julma juhitud Vene väed.

Kloostri varemete restaureerimis-konserveerimistöödega alustati 20. sajandi alguses ning tööd on läbi viidud mitmes järgus. Viimati lõpetati need 1980. aastal. 1998. aastal alustati aga taas põhjalikke konserveerimis-restaureerimistöid. 1992. aastal saatis Birgitta ordu ülemabtiss ema Tekla Eesti valitsusele kirja sooviga rentida Pirita kloostri varemed.
Ojakivi, M. (2001). Pirita klooster [kloostri ajaloost, pühak Birgittast, kloostri uuest hoonest, sisseõnnistamisest 15. sept. 2001]. Postimees, 13. juuli, lk 24.

Birgitiinid Pirital

Nurgakivi uuele kloostrihoonele pandi 2000. aasta sügisel ja 15. septembril 2001 õnnistati uus kaunis pühapaik sisse. Aastail 2001–2004 juhtis kloostri tööd ema Patrizia, aastast 2004 ema Riccarda. Mehhikost pärit ema Riccarda külastas koos teiste õdedega Eestit esmakordselt juba 1990. aastal. Enne Eestisse kolimist elas ta 14 aastat Soomes – kuus aastat Helsingis ning kaheksa aastat Turu linnas.

Pirita kloostris Tallinnas elab praegusel ajal kaheksa nunna, kes on sündinud Mehhikos ja Indias. Neist põhjamaalaste jaoks küllap üsnagi eksootilistest riikidest pärit nunnad on õppinud Tallinnas õpetaja abiga ka eesti keelt ja eesti keeles laulavad nunnad ka jumalateenistustel.
Birgitiinid Pirital, http://www.piritaklooster.ee/index.php?id=10577 (24.01.2014).

Püha Birgitta ideed ja Pirita klooster

Birgitta kloostriordu reeglistik

Birgitta Gudmarssoni eluloost võib saada ülevaate Aron Anderssoni raamatust “Birgitta – pühak ja prohvet” (e. k. 1995). Kogu tema vaimne pärand on kirja pandud ilmutusraamatute kujul, milles Kristus, Neitsi Maarja või mõni teine annab talle nõu, kuidas elus edasi toimida. Birgitta ise on kirjeldanud oma taevast saadetud visioone, mis need on lisatud nende ilmutuste juurde, mis käsitlevad Pühima Lunastaja ordu reeglistikku. Üks tema varasemaid ja mahukamaid ilmutusi käsitlebki kloostri asutamist, kus peab elama Kristuse enda dikteeritud uue reegli järgi. Selle esimene peatükk kõlab nõnda: “Selle ordu tahan ma asutada oma väga armastatud ema auks ja eelkõige naiste tarvis. Nüüd tahan ma omaenda suu läbi täielikult seletust anda selle ülesehituse ja eeskirjade kohta”. Ning järgnevalt kirjeldataksegi 13 peatükis elu uues kloostris, selle organisatsiooni, vendade ja õdede vastuvõtmise korda ja isegi seda, kuidas Birgitta reegel loodi ja kuidas saadi sellele paavsti sanktsioon. /---/
Tamm, J. (2002). Püha Birgitta ideed ja Pirita klooster. Sirp, 23. aug, lk 15.

Filmi eesti ja ingliskeelne tutvustus: filmtower, http://www.filmtower.com/ (25.01.2014).