Mõtisklus koos preester Vello Saloga inimeseks olemisest, palvest ja jumalateenimisest.
Katoliku preester Vello Salo tutvustab birgitiinide ordusse astumist – katseaja läbinud ja nunnatõotuse andnud õed on ülejäänud elu abielus Jeesuse Kristusega ning elavad kloostris karsket ja kasinat elu. Lagle Parek jutustab ordu rajajast, kaheksa last üles kasvatanud aadlidaamist ja mõisavalitsejast Birgitta Birgersdotterist ehk pühast Birgittast. Pirita klooster oli omataoliste hulgas üks esimesi, valmides veidi aega pärast emakloostri ehitamist Rootsis Vadstenas. Ehituslikult valmis Pirita klooster eriti suuremõõtmelisena. Kuigi 16. sajandil klooster suures osas hävines, on tänu arheoloogilistele väljakaevamistele ja müüride konserveerimisele ülevaade kloostri mõõtmetest, ruumide paigutusest ja erinevatest ehitustehnilistest eripäradest. Lagle Parek tutvustab abtissi ruume, kapiitlisaali, hüpokaustahje, kivist kaartreppe ja kõverat ristikäiku.
Nunn ema Riccarda meenutab endas selgusele jõudmist enne kloostriga liitumist ja toob välja peamise – et kloostrisse tulla, peab olema kutse, tõeline kutse, mitte põgenemine argielu probleemide eest. Orduga ühinev inimene peab olema tõeliselt vaba, kummutades sellega müüdi, et klootrisse tullakse purunenud lootuste või õnnetu armastuse tõttu. Kloostris elamise ja olemise mõte on ennekõike palves ning Jumala ülistamises. See elu on õnnelik ja pühitsetud elu, kinnitab ema Riccarda. Pärast kloostrisse asumist võivad nunnad oma kunagise tegevusalaga omamoodi jätkata. Näiteks õpetab Indiast pärit õde Creszenzia, kunagine india tantsutäht, nüüd eesti tüdrukuid. Isa Vello Salo mõtestab lahti palve olemuse ja räägib inimeseks olemisest.
Vaata lisainfot selle filmi kohta