Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Seal, kus lõpeb luule (2009)

Sisukokkuvõte

Operaator Arko Okk portreteerib Eestit aastal 2008 ja kõnetab Eesti Vabariigi lipupäevadel kaasaegseid, jälgib inimesi ja elu.

Eesti Vabariigi lugu kulgeb erineva pikkuse ja omavahel seostamata filmilõikudena. Episoodid „Jaan Krossi mälestuspäev”, „Tartu rahu aastapäev”, „Eesti Vabariigi aastapäev”, „Üleriigiline prügikoristuspäev „Teeme ära”” ja „Taasiseseisvuspäev” kujutavad endast kiirendusega demonstreeritud staatilisi kaadreid erinevaist Eesti paigust. Esimene episood „Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev” näitab filmigrupi külaskäiku Merivälja pansionaadis resideeruva kunstniku Evald Okase juurde. Vanameister saab võimaluse tutvustada oma töid, mis hooldekodu ruumides eksponeeritud ja räägib, kuidas Eesti Vabariigis kunstnikuna läbi lüüa, rõhutades eluaegse õppimise vajadust. „Emakeelepäeva” episoodis jälgib kaamera Rahvusraamatukogu teenindaja tööd, saateks raadiodiktori tekst emakeelepäeva tegemistest ja sündmustest. „Euroopa päeval” on kaamera reisilennuki Boeing 737-300 pardal, tehakse kaasa sõit liinil Tallinn – Rooma. „Emadepäev” on üks pikk autosõit Eestimaa tolmustel külavaheteedel Kiisale, külla operaatori emale. „Lipupäeval” on võttegrupp Tallinna Lipuvabriku õmblustsehhis. Tallinna Prantsuse Lütseumi direktorit Lauri Leesit on filmitud episoodis „Leinapäev” koolimaja ette lilli istutamas. Küüditamise teemal sõna võttes toonitab Leesi, et võimu juurde ei tohiks lasta harimata inimesi, hoidmaks ära selliste sündmuste kordumist. Episoodis „Võidupüha” ollakse Leo Kunnase kodus. Sõjamees kõneleb, et asjad ja sündmused, mis praegu toimuvad, mida praegu teeme, loovad meie tuleviku 20-30 aasta pärast. „Teadmistepäeval” intervjueeritakse Endel Lippmaad tema töökabinetis. Teadmistest tulenev mõistmine ongi teaduse siht, tõdeb akadeemik. Teadmised ise on vaid eeldus. „„Estonia” huku aastapäeva” episoodis selgitab helilooja Veljo Tormis oma nägemust heli ja sõna vahekorrast loomingus. Tema jaoks pole heli eraldi väärtus, vaid vajalik selleks, et sõnu iseloomustada. Koos kuulatakse Tormise „Raua needmist”. Helilooja vastab provokatiivsele küsimusele sõnade kadumise kohta teose uustõlgendusest: muusika dünaamiline ülesehitus on põhjus, miks osa koorilauljate tekstist jääb solistide partii varju, sõnad on aga alles.