Otsingutulemused

Noored elluastujad avaldavad oma mõtteid elust ja armastusest. Keskkooli lõputunnistuste pidulik kätteandmine ja intervjuud lõpetajate ja õpetajaga.

Režissöör Ülo Tambeki sõnutsi on film pühendatud Teises maailmasõjas 1941. aasta hilissügisel Nõukogude aarmee ridades võidelnud sõduritele, kes kaitsesid Hiiumaad saksa vägede eest. Filmi sissejuhatav tekst: "1941. aasta hilissügis. Orjol on loovutatud, Harkov langenud, Leningrad on rõngas, Himki jõevaksalis on saksa väed. Sügaval vaenlase tagalas, Eesti saartel, kust rinde eelservani oli 400 kilomeetrit, võitlesid sõdurid ja madrused ilma igasuguse lootuseta pääsemisele. Nad teadsid, et Leningradi ja Moskva võti on nende käes. Tuhandeist jäid alles vähesed. Me ei tea isegi enamiku nimesid." Filmis on kasutatud filmiarhiivide materjale.

Kaua oli mets võimsam kui inimene, sõltumatu ja iseseisev. Täna on suhted muutunud. Filmitegijad jälgivad metsavahti hoole ja armastusega metsas toimetamas. Kaadritaguses dialoogis vastab ta Fred Jüssi küsimustele, arutleb inimese ja keskkonna seoste üle ning räägib inimese vastutusest metsa ees. Mets on suur väärtus ja metsavaht ise peab end üheks lüliks ahelas selle kaitsmisel.

Sead avakarjamaal. Peekonsead, filmitud erinevaid isendeid. Eesti valget tõugu kult. Eesti valget tõugu emised. Tõusigade mõõtmine. Zootehnik Mari Aasma. Andmete kandmine tõudokumentidesse. Sööda ettevalmistamine. Sigadele toidu etteandmine. Emised põrsastega. Põrsaste märgistamine pesakonna numbriga. Põrsaste kaalumine. Kehtna kontroll-katsejaam. Põrsaste kaalumine. Sööda ettevalmistamine. Tõufarm “Rahu” kolhoosis. Komisjon hindab tõusigade omadusi. “Rahu” kolhoosi esimees M Jegonjan. Pärnu tõulava direktor Kaarma. Tõuaretusnõukogu koosolek. Parimate tõuaretajate premeerimine.

Lembit on 18-aastane kurjategija, kes istub vanglas. Klaus Mikko küsitleb noormeest, tema ema, isa ja õpetajat, et aimu saada, kuidas ja miks poiss eluga pahuksisse läks. Neli ehedat intervjuud võtab kokku ema ja poja kohtumine vanglas.

Telefoniraamat on nii huvitav raamat, et selle põhjal võib teha reportaaži. Mitu Tamme, Kaske, Seppa on seal kirjas? Nimed on samad, aga inimesed erinevad. Mida võib näiteks leida Sepa nime tagant? Seda uuris reporter Rein Karemäe.

Lühike vaatefilm Peipsi järvest ja lähikonna ümbrusest, jõgedest ja asulatest. Andres Söödi tundlik kaamerasilm on jäädvustanud etnograafilise väärtusega kaadreid 1960ndate Peipsi ümbruse aladest ja inimestest, kaluritest, sibulakasvatajatest ja vanausulistest.

ENSV põllumajandusministeeriumi tellitud venekeelses filmis tutvustatakse tõupullide ja veiste kasvatamist. Tähelepanu pööratakse pullide järglastele ja nende tõuomadustele.

Viiulikunstniku ja revolutsionääri Eduard Sõrmuse (1878–1940) elu ja tegevust portreteeritakse paljude fotode, arhiivikaadrite ja mälestuste abil. Eduard Sõrmus oli eestlane, keda sünnimaal rohkem põlati, kui armastati. Ta esines Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalias jpm ja muidugi Nõukogude Liidus. Tal oli taskus Nõukogude pass ja ta esindas Nõukogudemaa huve. Ta oli ideeline bolševik, Punane Viiuldaja. Viiuliloomingut Sõrmuse repertuaarist esitab Jossif Šagal.

Eesti tööstust ja selle toodangut tutvustav optimistlik ülevaatefilm on valminud ENSV Ministrite Nõukogu teaduslike uurimistööde koordinatsioonikomitee tellimusel. Montaažfilmis on kasutatud ringvaadete "Nõukogude Eesti" materjale. Diktoritekst vene keeles.