Otsingutulemused

Artistliku natuuriga kirjanik ja kirjandusteadlane Valmar Adams (1899 -1993) on täitnud väga olulist osa vene kirjanduse ja kultuuri vahendajana, töötades Tartu Ülikoolis vene keele ja kirjanduse õppetoolis vaheaegadega 1931 – 1974. Esimesed vene- ja saksakeelsed luuletused ilmusid trükis juba alates 1915. aastast, samuti oli Adams Tartus ilmunud venekeelse almanahhi "Via Sacra" kaasautor. Esimesed eestikeelsed luuletused ilmusid 1920. aastatel, mil tal oli oluline roll eesti ja Tartu kirjanduselu elavdajana – tema temperamentne kirjanduslik tegevus põhjustas mitmeidki skandaale. 87-aastane härra Adamsiga vestlevad Trivimi Velliste, Rein Veidemann ja Linnar Priimägi.

Film jaguneb mõtteliselt kolme ossa. Esimene peatükk on pühendatud iidsetele mälukandjatele, nagu Karjala kaljujoonised, Kalevala-värss, hantide karupeied. Ringkäik minevikus on põimitud müütilise muinasajalooga, kuid tõmbab paralleele tänapäevaga. Teises osas jutustab Lennart Meri soome rahvaluulekoguja Elias Lönnroti külaskäigust Eestisse ja tema kohtumistest Eesti vaimuinimestega 1844. aastal. Huvi eesti keele vastu ja sõprus Faehlmanniga vihjab vastastikusele mõjule meeste töös “Kalevala” ja “Kalevipoja” koostamisel. Kolmandas osas taaselustatakse Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Tõnu Kaljustega Veljo Tormise kooriteose „Raua needmine“ filmiettekandes muistne rauasulatus- ja sepistamisrituaal.

"Taimed on ühed väga erilised olevused. Nad elavad ja nad tunnevad. Tuul lehtedes nõustub minuga," sõnab Fred Jüssi sissejuhatuseks Vallo Kepi autorifilmis, mis viib vaataja Tartu ja Tallinna botaanikaaedadesse.

Inimesed oma töökeskkonnas. Ekraanil on Rakvere rajooni Viru kolhoosi autojuht Raivo Reinike, peaenergeetik Andres Järve, seemnekasvatuse agronoom Andres Loigo, tööline Arvo Altman, Tartu aparaaditehase tööline Pavel Gorjunov, kaevur Endel Paap, juurdelõikajad Elvi Reinsalu ja Olga Telešova, teadur Ilmar Müürsepp, kangur Ljudmila Silkina, kalur Helmut Arme ja traktorist Albert Voitk.

Akadeemiku, mitme ülikooli audoktori, fennougristika Tartu koolkonna rajaja, professor Paul Ariste suhtlusmaailm. Vaatamata eale on ta endiselt aktiivne, sotsiaalselt äärmiselt avatud ja osavõtlik inimene.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu tellitud dokumentaalfilm Eesti NSV 45. ja Suure Isamaasõja võidu 40. aastapäevale pühendatud XX üldlaulu- ja tantsupeost. Emotsionaalsed hetked laulupeo ettevalmistustest üle kogu maa, värvikast rongkäigust ja peost endast, koori-ja tantsujuhtide austamistseremooniast jpm. Ekraanil mõtiskleb maestro Gustav Ernesaks meie laulupeo fenomenist.

Kümnevõistejate treener Fred Kudu meenutab oma tulekut sporti, Tartu Ülikooli kehakultuurikateedri moodustamist, Kääriku spordibaasi ehitamist, oma kasvandikke Heino Lippu, Rein Auna ja Nikolai Avilovit. Kõnelevad ka Arnold Green ja Müncheni olümpiavõitja Nikolai Avilov. Hetked 1984. aasta suvel toimunud mitmevõistlustelt.

Üliõpilaspidu, mille traditsioonile 1956.aastal Tartus algus pandud, toimus seekord Tallinnas. Meeleolude ja sündmuste kaleidoskoop tudengite peolt laulukaare all ja tantsustaadionil, kohtumisõhtutel ning vabaõhukontserditel. Peost räägib dirigent Richard Ritsing.

Tartu on tuntud tööstuslinnana vaid aastakümneid. Probleemfilm tutvustab Tartu Aparaaditehast ja Tartu Autoremondi Katsetehast. Mida tehakse neis tehastes tööviljakuse tõstmiseks, toodangu omahinna alandamiseks? Ja kes selle eest vastutab?

Mark Soosaar pani elupildid filmikiirendusega liikuma. Kiirluubis inimeste sebimine vaheldub samuti kiirluubis, ent tunduvalt rahulikumate ja hästi jälgitavate loodusvõtetega. Sellise vastandamisega saab inimest ja igikestvat loodust lahutav kuristik selgelt tajutavaks. Loodus muutub ülevaks, inimene sipelgaks. Inimene sipelgaks, ent tema looming monumentaalseks. Aeg seisab ja jääb. Aeg kiirustab meist mööda, meie kiirustame ajast läbi.