Otsingutulemused

Sürrealistlik nukufilm põhineb nuku- ja mängufilmi väljendusvahendite, inimsuuruste nukkude ja näitlejate kontseptuaalselt põhjendatud sümbioosil. Reaalsuse-irreaalsuse piiril olevast filmimaterjalist organiseeritakse selle maailma monotoonsust ja illusoorsust paljastavad formaalsed maskid. Näiliselt piiratud ruum rõhutab egoismile rajatud elu välist suursugusust, mis kasvab üldistuseks Euroopa jõuetust ja põhustunud tsivilisatsioonist.

1949. aasta 25. märtsi öö, täiskuu Eestimaa kohal. Tuhandeid veel oma kodudes magavaid peresid ootavad jaamades pikad loomavagunite ešelonid. Stalinliku režiimi masinavärk on valmis töötlema inimesi nagu loomakarja, neid vägivallale allutades. Kuid inimesed pole loomad. Nagu ütleb kellamees Mõistuse Jaan - neil on hing ja see saab haiget. Millised jõud vallanduvad sel ööl, ei loe küüditajad oma nimekirjadest välja. Seal ei seisa Väärikus ja Alistumatus, mida linnast tulnud, Meheks ja Naiseks maskeerunud uue inimese konstrueerijad ei oska oodata. Seal ei seisa ka Hirm ja Hullus, mis ei jäta puutuma nende kannupoisse ega neid endidki.

Keskeale lähenevad heal järjel abielupaarid Pille ja Tõnu ning Silva ja Hubert on jõudnud äratundmisele, et nendega ei ole kõik korras. Mis nimelt, see peab selguma kuulsa ravitseja Niguli juures Võrumaal. Nad asuvad teele läbi suvise Eesti, võttes seltsi ka Helena, kes on paremini kursis esoteeriliste tarkustega. Teel hoiatatakse neid, et Niguliga pole kõik nii lihtne, et lähed longates sinna ja tuled tantsides tagasi, kuid üllatust, mis neil sihile jõudes ees seisab, ei oska keegi oodata.

Dmitri Kabalevski ooperi "Colas Breugnon" ainetel valminud lavastuslikus ooperifilmis kehastab ja laulab nimiosa Georg Ots. Clamecy puunikerdaja Colas Breugnon alustab oma meenutusi ajal, kui ta on elus palju kaotanud – naise, maja, nooruse, ta on üle elanud sõja ja katku, tema kunstiteosed on hävitatud. Colas meenutab oma noorusaja esimest armastust, aednikuneiu Céline’d ja jutustab oma naisest Jacquelinest, hetsog d’Asnois’t ja tema sõdurite röövretkedest, rahva ristikäigust ja katkust. Colas’ jutustused on kord riukalikud, kord tundelised. Tal on tulnud läbi elada raskeid katsumusi, ent alati jääb Colas’d saatma tema külluslik elujõud ja imepärane helgus.

Mahajäetud tootmiskompleksis veedab suve viiepealine lastekamp kuni ohutuse tõttu keelatakse neil seal viibimine ära. Eesotsas kamba liidri Kristjaniga (10) otsustavad Ariel, Laura, Mia-Margot ja Siim keelust üle astuda ning suunduvad salaja tagasi kompleksi territooriumile. Kui kompleksi valvur Elmar märkab, et kompleksi on kaasa toodud ka Laura 3-aastane õde, otsustab lapsed kompleksist minema ajada. Elmar saab varemetes uitava Lisandra kätte ja lukustab turvalisuse huvides valvuriputkasse. Lapsed otsustavad Lisandra vabastada ning algab tagaajamine, mille käigus kukub Elmar krundil olevasse sügavasse auku. Esimese hooga ehmatavad lapsed väga, kuid mõistavad õige pea, et Elmar omal jõul august välja ei pääse ja seeläbi ei ohusta ...

Lauri Randla debüütfilm on komöödia ingeri-soome Tarkkinenide pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel. Johannes sünnib eriskummalisse ingerisoome perre. Kui tema ema otsustab Soome tööle minna, jääb poiss Sillamäele vanavanemate kasvatada. Johannesel tuleb hakata üksinda elu tōsiasju avastama. Ta armub kōrvuni kooliõde Verasse, kakleb, riskib, saab karistada… ja taustal laguneb kurjuse impeerium, mida peeti igaveseks. Aga Leninid langevad, peale tungivad värvilised barbid ja reklaamid, taanduvad krokodill geenad ja tossavad moskvitšid… ja uksed läände lüüakse valla!

Triloogia viimane osa on filmisaaga pöörane lõppsirge, kus häbenemiseks pole aega ning risti ei lööda ette mitte millegi ees. Kolm parimat sõpra -Mart, Andres ja Toomas, tulevad tagasi. Nagu ikka, on neil on pakkuda geniaalne lahendus nii oma eluprobleemidele, kui filmisõbra vabale ajale.Kui vaataja kuldse kolmikuga viimati kohtus, olid meeste murepilved lahtumas ja naistejamad rahuldavalt lahenenud –Toomas jõudis tanu alla, Mart leidis tagasitee abikaasa rüppe ning Andres saanud lõpuks ühe kohtingust huvitatud neiu telefoninumbri. Loo viimase peatüki alguses aga leiame kolm klassivenda olukorrast, kus kuri saatus on kõige hullemini asunud Andrest väntsutama. Alustades eksnaise Anne uuest imalalt sulnist pereidüllist koos ...

Eri aegadel kulgeva kolme loo peaosalisteks on mässumeelsed naised, kes tahavad ise oma saatuse üle otsustada. „Mehetapja“ tegevus toimub 19. sajandi lõpus, mil inimelu vormivad veel patriarhaalsed kombed. Vägisi mehele sunnitud Maara üritab meeleheitlikult oma saatuse eest põgeneda. „Süütu“ tegevus leiab aset 1949. aasta kevadel. Ingerimaalt Eestisse küüditatud Elina elab uues küüditamishirmus ja üritab oma elu päästa vastumeelse abieluga. „Vari“ kulgeb kaasajas, justkui piiramatu vabaduse ajastul, kus hinge täitva tühjuse eest üritab põgeneda Luna Lee. Kolmes filminovellis kehastab nii Maarat, Elinat kui ka Luna Leed näitleja Rea Lest.

Kaks vana pätti Markus (Tõnu Kark) ja Eduard (Sergei Makovetski), kes on enamuse oma elust trellide taga veetnud, saavad lõppude lõpuks vabadusse. Maailm on muutunud aga meeste pikaaegsed unistused ja plaanid sunnivad neid kiiresti kohanema. Kuid kõik nendega toimuv, uus reaalsus, takistused ja absurdselt koomilised situatsioonid millesse nad satuvad, pööravad nende illusioonid pea peale. Neid pole kellelegi vaja, nad "rikuvad pildi ära" ning ei kohane ühiskonna normidega. Nad on üleliigsed.

Film räägib noorest tütarlapsest Rahelist, kelle elu mõjutavad pidevalt asjad, mida ta ise kontrollida ei saa. Mis saab Rahelist, kui ta üritab murda enda ohvrirolli ja kas alkohol on maailma kõige kurja juur on küsimused, millega film tegeleb.