Otsingutulemused

Tänapäeva Eesti üks tunnustatuimast ja andekamaist kirjanikest, Viivi Luik, on alati valutanud südant oma maa ning rahva saatuse pärast. Erilise tunnustuse tõi talle põlvkonnaromaan "Seitsmes rahukevad". Poetessina hoiab ta oma luule kaudu imet, lihtsat ja inimlikku. Olgu see siis lilla hüatsint kivilinna määrdunud aknaruudus, taevaste tuul puhumas laiali eluvaevade tusapilvi või maa ja isamaa kestmise tume talvejää. Viivi Luik on terve põlvkonna ajalaulikuna luulekeelde ümber sulatanud ränkade aegade hingevalu, masenduse ja lootuse. Hetki aja liikumisest mõtestavad Viivi Luik ja Jaan Kaplinski.

Läbilõige Eesti laulupidude ajaloost. Igal rahval on oma traditsioonid, mis harva ulatuvad kogu rahvast ühendava ühisloominguni. Laul on olnud eestlaste rahvusliku eneseteostuse väljendajaks, sest sajandeid on Läänemere äärsel maalapikesel keelanud ja käskinud võõras võim. Maailma suurim ühendkoor ainult miljonilisel rahval on läbi aegade kandnud eestlaste vabadusiha. Me laulame, järelikult oleme veel olemas. Käsikiri Ivar Trikkel, režissöör Vallo Kepp, toimetaja Heli Tiks.

1989. aasta suvel osales õppelaev Krusenstern kuulsal Cutty Sarki regatil Läänemerel. Filmis pole pelgalt jäädvustatud üks merereis ja sadamalinnad, vaid ka autori mõtterännak vabadusest.

Kultuuriajalooline film võtab vaatluse alla Virumaa aegruumi. See on psühholoogiline mõtisklus rahva kestmisest ajatormides. Stsenarist Kalju Saaber, muusika Alo Mattiisen, režissöör Jaan Pihlak. Film valmis Virumaa Fondi tellimusel.

Mõtisklus vaimu ja võimu suhetest, loojast kiiresti muutuvas ajas, aastal 1989, mis helilooja Raimo Kangro sõnul võib saada heade aegade alguseks. Esitusküpseks on proovides saamas Raimo Kangro "Missa". Filmis osalevad ka heliloojad Eino Tamberg, Jaan Rääts, Lepo Sumera jt

Rukkilill - tavaline umbrohi rukkipõllul... Tagasihoidlik rukkilillekimp, mida ikka ja jälle kingitakse elluastujaile, paariminejatele ning kõigile, kellele tagasihoidlikult ja väärikalt tahetakse austust avaldada. Rukkilille kujutis esineb Muhu ja Lääne-Eesti roositud vaipades ning mujalgi rahvariide tikandeis. Rukkilill on Eesti rahvuslill - töörikka elu sümbol. Režissöör Rein Maran.

Näitleja ja lavastaja Evald Hermaküla (1941–2000) maailm. Kaemuslik filmiportree läbi Hendrik Adamsoni ja Henrik Visnapuu luuletuste ning Alo Mattiiseni muusika. Luulet loeb Evald Hermaküla.

Luuletaja Debora Vaarandi mõtisklused elust, luulest ja aja kulgemisest läbi saarlaste ning Saaremaa. 72-aastane poetess jalutab Saaremaal lapsepõlveradadel ja meenutab, kuidas toona paistsid talud, metsad, aasad, kiviaiad ja Pöide kirik läbi lapsesilmade. Vaarandi tuleks heameelega Saaremaale tagasi oma elulõppu veetma. Vaarandi luulet loeb Aarne Üksküla.

Millisena paistab Tallinna vanalinn uitajale, kes on peatänavalt kõrvale astunud ja vaatab hoovides omaette ringi. On see veel üldse seesama linn? Autor ja režissöör Jaak Lõhmus, toimetaja Heidi Pruuli.

Portreefilm tuntud kunstnikust ja karikaturistist Heinz Valgust ning tema ajast. Heinz Valk on üks 1960. aastate kultuuripõlvkonna markantsemaid esindajaid. Ta on tulnud sirge selja ja klaari maailmapildiga läbi aegade hägu ja müra, raputuste ning täispöörete, läbi väsimatu piigivõitluse bürokraatia ja demagoogiaga. Stsenarist Teet Kallas, režissöör Kristjan Svirgsden.