Otsingutulemused

Kultuuriajalooline film võtab vaatluse alla Virumaa aegruumi. See on psühholoogiline mõtisklus rahva kestmisest ajatormides. Stsenarist Kalju Saaber, muusika Alo Mattiisen, režissöör Jaan Pihlak. Film valmis Virumaa Fondi tellimusel.

Mõtisklus vaimu ja võimu suhetest, loojast kiiresti muutuvas ajas, aastal 1989, mis helilooja Raimo Kangro sõnul võib saada heade aegade alguseks. Esitusküpseks on proovides saamas Raimo Kangro "Missa". Filmis osalevad ka heliloojad Eino Tamberg, Jaan Rääts, Lepo Sumera jt

Rukkilill - tavaline umbrohi rukkipõllul... Tagasihoidlik rukkilillekimp, mida ikka ja jälle kingitakse elluastujaile, paariminejatele ning kõigile, kellele tagasihoidlikult ja väärikalt tahetakse austust avaldada. Rukkilille kujutis esineb Muhu ja Lääne-Eesti roositud vaipades ning mujalgi rahvariide tikandeis. Rukkilill on Eesti rahvuslill - töörikka elu sümbol. Režissöör Rein Maran.

Näitleja ja lavastaja Evald Hermaküla (1941–2000) maailm. Kaemuslik filmiportree läbi Hendrik Adamsoni ja Henrik Visnapuu luuletuste ning Alo Mattiiseni muusika. Luulet loeb Evald Hermaküla.

Luuletaja Debora Vaarandi mõtisklused elust, luulest ja aja kulgemisest läbi saarlaste ning Saaremaa. 72-aastane poetess jalutab Saaremaal lapsepõlveradadel ja meenutab, kuidas toona paistsid talud, metsad, aasad, kiviaiad ja Pöide kirik läbi lapsesilmade. Vaarandi tuleks heameelega Saaremaale tagasi oma elulõppu veetma. Vaarandi luulet loeb Aarne Üksküla.

Millisena paistab Tallinna vanalinn uitajale, kes on peatänavalt kõrvale astunud ja vaatab hoovides omaette ringi. On see veel üldse seesama linn? Autor ja režissöör Jaak Lõhmus, toimetaja Heidi Pruuli.

Portreefilm tuntud kunstnikust ja karikaturistist Heinz Valgust ning tema ajast. Heinz Valk on üks 1960. aastate kultuuripõlvkonna markantsemaid esindajaid. Ta on tulnud sirge selja ja klaari maailmapildiga läbi aegade hägu ja müra, raputuste ning täispöörete, läbi väsimatu piigivõitluse bürokraatia ja demagoogiaga. Stsenarist Teet Kallas, režissöör Kristjan Svirgsden.

Eesti Video esimene videoringvaade nr 1 on jõuluväljaanne. Eesti Video direktor Viktor Siilats räägib videoringvaate eesmärgist levitada seda väliseestlaste hulgas. Kajastatakse läinud suve suursündmusi Eestimaal. Öölaulupeod lauluväljakul juunis 1988. Rahvusraamatukogu kaablipaigaldus Rahvarinde eestvõttel 29. juunil. Rahvarinde suurmiiting Tallinna lauluväljakul 17. juunil. Eestimaa laul 11. septembril Tallinna lauluväljakul. Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste räägib tehtust ja tulevikuplaanidest. Keeleloits Tallinna raekoja platsil 22. oktoobril. Hingedepäev Pilistveres 2. novembril – stalinismiohvrite mälestusmärgi ja kivikangru rajamine. Austraalia mäeinsener ja tööstur, väliseestlane Arvi Parbo külastab Eestimaad. Leitud on Konstantin Pätsi oletatav matmispaik Buraševos. ENSV Ülemnõukogu arutab eesti keele kehtestamist riigikeeleks. Aarne Mikk tutvustab Estonia ...

Loodus on ühtne, lõputu hulk seoseid ühendab liike, ulatub üle mandrite ja merede nagu inimkultuurgi. Kultuur ühendab meid omavahel ja määrab meie suhted ümbritsevaga. Rein Marani autorifilm loodusliku keskkonna liigirikkusest.

Akadeemiku, mitme ülikooli audoktori, fennougristika Tartu koolkonna rajaja, professor Paul Ariste suhtlusmaailm. Vaatamata eale on ta endiselt aktiivne, sotsiaalselt äärmiselt avatud ja osavõtlik inimene.