Otsingutulemused

Vabaduse laul Tallinna lauluväljakul. Tutvustatakse Tallinna ajaloolise hõnguga hooneid. Välisriikide poliitikud külastavad Eestit. Olukord Eesti Vabariigi piiril. Eesti Ohvitseride Liidu asutamine Tallinnas. Eesti Kongressi 6. istungjärk. Eesti Põhiseadusliku Assamblee esimene istung. Tuumareaktorid Paldiskis. Külas Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimehel Rein Sillaril.

Tagasivaade aastatele 1978–1988, mil eesotsas Karl Vainoga viidi Eestis ellu sihikindlat, hästi kavandatud ja juhitud genotsiidipoliitikat. Karl Vaino on (sünd 28. mail 1923 Tomskis NSV Liidus) on endine Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Kümne aastaga saavutati Eestis tema juhtimisel ennenägematu industrialiseerimine, käivitus ohjeldamatu migratsioonilaine, venestamispoliitika ja loodusvarade raiskamine.

Jaaniõhtul, nädal enne laulupidu läideti tuled viieteistkümnes Eesti maakonnas. Tartus koondusid tuled laulupeotõrvikusse, mis alustas rändu läbi põhjamaise suve Tallinna. Laulupeorongkäigus oli sel korral külalisi esmakordselt õige kaugeist paigust. Tuli hulk eestlasi, keda sõjaajad laia maailma olid pillutanud. Laulupeod, küll täidetud muusikaga, ei ole ometi lihtsalt kontserdid, kus ühel pool lauljad ja teisel kuulajad. On palju laule, mida lauldakse koos. Need päevad teevad ilmsks meie rahva hinge, annavad kinnitust usule ja lootusele. Selle nimel süüdatakse jälle ja jälle laulutuli.

Eesti pöördumise allkirjalehed Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisele Pariisi saadetakse Tallinnast teele. Suveräänsusdeklaratsiooni teine aastapäev. Interrinde Eesti iseseisvusvastase piraatraadiojaama Nadežda vastane pikett Nõukogude tankipolgu territooriumi lähedal Keilas. Nõukogude sõjaväe paraad Tallinnas. Eesti poliitiline elu sügisel 1990. Eesti Panga president Rein Otsason rahareformist. Peterburi noorte demokraatide ja Eesti kaitseliitlaste ühine piiriaktsioon Eesti-Vene piiril Komarovka küla lähedal ja Eesti valitsuse väljasõiduistung Narvas. Eesti Kaitseliidu suurkogu Tartus. Intervjuu ajaloolase Evald Laasiga. Glehni park Tallinn-Nõmmel. Rakvere teater 50-aastane.

IME (Isemajandav Eesti) pressikonverents. Miks jäi ära Eestimaa laul 1989? Rahvarinde kartulitalgud. Interrinde solidaarsusmarss Tallinnas. Arnold Rüütel kommenteerib Moskvas toimunud rahvussuhete pleenumit. III rahvuste foorum Tallinnas. Neeme Järvi pärast kümmet aastat taas Tallinnas. Laulja Peeter Kopvillem ja tema ansambel külastab Eestit. Avatakse renoveeritud hotell Palace. Olukord toidukauplustes ja talongimajandus. Korporatsioon Rotalia tegutseb jälle. Kuidas elatakse Rõngus? Nõukogude võimu kuriteod Tähtveres 1952. aastal. Rüvetatud punaterrori mälestusmärk Kautlas Harjumaal.

Reportaaž 1988. aasta palavast suvest Eestimaal. Filmi keskmes on poliitilised kired võitluses Eesti suveräänsuse, kodakondsuse, keele ja IME ümber. Kõnekad ajaloolised kaadrid öölaulupeost, EKP Keskkomiteest, Tartu Ülikoolist, Interrinde ja Rahvarinde tekkimisest arenemisest ja ettevõtmistest. Stsenarist Ene Hion, režissöör Mati Põldre.

Reportaaži teine osa 1988. aasta palavast suvest Eestimaal. Filmi keskmes on poliitilised kired võitluses Eesti suveräänsuse, kodakondsuse, keele ja IME ümber. Ajaloolised kaadrid Eestimaa Rohelise Liikumise nõudmisest Bruno Sauli ametist vabastamiseks, EKP KK pleenumilt, rahvaürituselt "Eestimaa laul", Rahvarinde kongressilt, suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisest Ülemnõukogust jm. Stsenarist Ene Hion, režissöör Mati Põldre.

Tagasivaade 1988. aasta augustis toimunud rahvusvahelisele koorifestivalile Tallinn 1988, kus osalesid Alesundi kammerkoor, segakoor Noorus, Läti Riiklik Akadeemiline Segakoor, RAM, RAM-i poiste- ja noortekoor. Korraldamismuredest ja festivalist endast räägib Paul Raud, sündmuste keskel ka Venno Laul, Veljo Tormis, Olev Oja, Gustav Ernesaks.

Eestimaa kevad-suvi 1988 oli kordumatu kõigile ja igaühele eraldi. Alo Mattiisenile tõi laulva revolutsiooni aeg tuhandete poolehoiu, lisaks veel kõrgkooli diplomi ja volikirja õpetajatelt-kolleegidelt tulevaseks loominguks.

"Ole tervitatud, vilgas helimesilane, kes sa nii suure töö ja hoolega oled kogunud noot noodi haaval laulumett meie ühisesse suurde leelokärge!" Nii pöördus kunagi väikeste peoliste poole Gustav Ernesaks. Lauluõpetaja Heli Teppo ja Rõuge 8-klassilise kooli õpilase Andres Piigli silmade läbi elustub 1987. aasta koolinoorte laulupidu, mis tõi laulukaare alla uue sülemi. Neid intervjueerib Lehte Hainsalu.