Otsingutulemused

Psühhoneuroloogia Haigla peaarst, psühhiaater Arvo Haug arutlemas Eesti genofondi tänase ja homse päeva üle, alkohoolikutest ja nende lastest, naiste töötingimustest ja erinevatest laste psüühikahäiretest. Viibitakse lastekodudes, lastedispanseris ja abikoolis.

Inimesed oma töökeskkonnas. Ekraanil on Rakvere rajooni Viru kolhoosi autojuht Raivo Reinike, peaenergeetik Andres Järve, seemnekasvatuse agronoom Andres Loigo, tööline Arvo Altman, Tartu aparaaditehase tööline Pavel Gorjunov, kaevur Endel Paap, juurdelõikajad Elvi Reinsalu ja Olga Telešova, teadur Ilmar Müürsepp, kangur Ljudmila Silkina, kalur Helmut Arme ja traktorist Albert Voitk.

Film tutvustab V.Klementi nim. Õmblustootmiskoondist ja jutustab selle ettevõtte kõige noorematest töötajatest, 15-16-aastastest tüdrukutest, kes alles otsivad oma kohta elus. Filmis räägivad koondise direktor Luule Allika, peainsener Aili Komakova, juhendaja Aili Pärn, brigadir Tiiu Kiho, õhtukeskkooli õpetajad Johannes Laas ja Eduard Vitsberg ning tüdrukud.

Probleemfilm sellest, kuidas ja mida arvavad tööinimesed sellest, kuidas tööst räägitakse ja mida temast arvatakse. Milline on vahekord üldlevinud arvamuse ja tegeliku elu vahel, kui on jutt töökuulsusest, töösse suhtumisest ja töömehe aust, töökasvatusest ja tööinimese stiimulitest.

Loomalaut või tootmiskombinaat? Kuidas kulgeb veise elu tingimustes, kus tema jalg ei astu ealeski karjamaale, talitaja käsi puudutab vaid haruharva turja, kuid piimatoodang rühib kiires tempos ülesmäge. Filmis vastanduvad veis kui elusorganism ja osa loodusest ning mehhaniseeritud keskkond, mille sümboliks on konveier. Film jäi aastateks riiulile seisma. Kas oli selle põhjuseks tsensuuri surve või talurahva taustaga inimeste spontaanne vastuseis jahmatavatele muutustele loomapidamises?

Noored ühes Tallinna baaris aega veetmas. Taotlus kunstiliselt mõtestada aja kulgu, hetke väärtust.

Humoristlikud miniatuurid "Pärija", "Pähkel", "Ülemus", "Loteriiõnn", "Salapärane inimene", "Kriitik", "Ümberkasvamine", "Oina loogika", mille temaatika hõlmab mitmesuguseid inimlikke pahesid ja veidrusi.

Äsja ülikoolist tulnud kriminalist saab ülesande juriidiliselt vormistada süütamisjuhtum, mille on omaks võtnud 18aastane Epp-Kai. Ent ta ei näe tüdruku teol motiivi. Tema partner, kogenud uurija, kellel on tööd niigi küllalt, ei pea vajalikuks pikki vestlusi süüalusega. Noor uurija aga tajub, et Epp-Kai varjab midagi, ja et eeluurimisvanglas peab ta meeleheitlikku võitlust iseendaga, püüdes leida õiget teed.

Filmi peateemaks on 60-ndate kaasaeg ja linna inimesed. Milline on elu selles rikka ajaloo ja arhitektuuriga linnas, kuidas elab tööinimene, teadlane ja tudeng, kuidas veedavad vaba aega tänapäeva noored uuris tänavatel ja linna eri paikades Valdo Pant. Ajastule iseloomulikult pidi nõukogude elu kirjeldama ikka revolutsioonijuhi V.I. Lenini tsitaatidega. Jätk filmile "Reportaaž revolutsioonist".

Mis mõjutab meie otsuseid, nii päris argipäevaseid kui põhjapanevamaidki? Mille vastu me oma "mina" vahel vahetame ja kas ise sellest endale aru anname? Reporter Rein Karemäe küsis neid küsimusi 1969. aasta kevadel Muhu kalurite juures.