Otsingutulemused

Filmis vaadeldakse kahe erineva suhtumisega uustaluniku ettevõtmisi talude taasrajamisel.

1968. aastal ära keelatud dokfilm. Režissöör Ülo Tambekile heideti ette põhjendamatult pessimistlikku ja ideoloogiliselt väära lähenemist probleemidele Eesti maarahva elu sotsiaalsel ümberkujundamisel ehk kollektiviseerimisel, kaasaja üle ironiseerimist ja mineviku lubamatut romantiseerimist. Filmi lõpetamine peatatakse. Uue vabaduselaine saabudes juba pärast Ülo Tambeki surma saab operaator Toomas Kirdelaht võimaluse kakskümmend üks aastat hiljem, 1989. aastal film lõpetada. Algusesse lisatakse Tallinnfilmi stuudio direktori käskkiri 1968. aastast, ülejäänus säilitatakse täpselt Ülo Tambeki omaaegne versioon.

Tuntud majandijuhi, parteitöötaja ja aktiivse ühiskonnategelase Kalev Raave elu pööratakse ühel hetkel pea peale. Kalev Raave oli autasustatud ordenite ja medalitega, aga 1986. aastal vahistati ta anonüümkirja põhjal. Tema juhtumi kaudu juhitakse tähelepanu autoritaarse õigusemõistmise möödalaskmistele, mille tulemusena ühiskonnale vajalikud inimesed tasalülitatakse. Pärast vanglat leidis Raave tee jumala juurde ja asus õppima teoloogiat.

Avameelne probleemfilm Nõukogude Eesti majandijuhtidest, kes on jõudu säästmata töötanud, kartmata riski ja vastutust, kuid parteilise surve, pealekaebuste, kadeduse ja aegunud seadusandluse tõttu on pidanud tasuma selle eest oma ametikoha, tervise ja vahel ka eluga. Viiratsi seakombinaadi direktor Vello Tire suri 51-aastaselt, Gagarini näidissovhoos-tehnikumi direktor Tomas Sooaluste 43- aastaselt, Energia kolhoosi esimees Georg Suurmets jäi invaliidiks. Filmi autor Märt Müür arutleb koos majandijuhtide ja nende lähedastega elu ja töö, vastutuse ja tunnustuse üle ning küsib: miks kukuvad tähed?

Inimesed oma töökeskkonnas. Ekraanil on Rakvere rajooni Viru kolhoosi autojuht Raivo Reinike, peaenergeetik Andres Järve, seemnekasvatuse agronoom Andres Loigo, tööline Arvo Altman, Tartu aparaaditehase tööline Pavel Gorjunov, kaevur Endel Paap, juurdelõikajad Elvi Reinsalu ja Olga Telešova, teadur Ilmar Müürsepp, kangur Ljudmila Silkina, kalur Helmut Arme ja traktorist Albert Voitk.

Eluolu Jõgeva rajooni Saadjärve kolhoosis, kus viie aastaga on jõutud viimaste hulgast esimeste sekka. Uued elumajad, lasteaed, kooli võimla ja mitmed teenused, mis toodud tööinimesele lähedale, on teinud majandi kohaks, kuhu tahetakse tööle ja luua oma kodupaik.

Tallinnfilm reageerib NSV Liidu ministrite nõukogu määrusele hobusekasvatamise edendamise kohta Nõukogude Liidus. Antakse ülevaade hobusekasvatuse hetkeseisust ja tulevikuväljavaadetest. Intervjueeritakse hobustega tegelevaid inimesi. Kõlavad arvamused nii hobuste kaitseks kui ka vastuväited. Üks on aga selge, toitlustusprogramm soosib suurtootmise kõrval ka väiketootmist. Just aiapidamise tarbeks on vaja hobuseid. Hobusekasvatus on Eestis tõusuteel.

A. Möldri nimelise Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi direktori asetäitja professor Ants Ilus ja Vändra Loomakasvatuse Instituudi katsejaama juhataja Manivald Metsaalt räägivad vabariigi piimatootmise arengust, piimaanni tõstmise võimalustest ja tingimustest, hea piimakarja kasvatusest ning tõuaretusest. Lavastuslikes episoodides teatrikooli tudengid Angelina Semjonova, Raimo Pass ja Reeda Toots.

Kontuste suguvõsa kokkutulek Kadastemäel. Kaamera jälgib kohalesaabujaid ja kokkutulekul olijaid. Vahelduvad kaadrid Kontuse suguvõsa inimeste ja kokkutuleku meluga. Omi mõtteid elust jagavad Karl Kontus, Meeta Arenberg, Maie Kontus, Linda Kull ja Kaarel Paulus. Ajastutruu dokumentaalfilm 1980-ndate maainimeste tegemistest ja elu-olust.

1978. aasta suvi ja sügis ei hellita põllumehi. Vihma tuleb taevast alla ülemäära palju. Saagikoristamine käib läbi raskuste. Eestimaa põldudelt kogutakse eelmistest aastatest vähem heina, teravilja ja kartulit, seetõttu toodetakse ka vähem liha ja piima. Kõik see kajastub kaupluste lettidel ja riiulitel.