Otsingutulemused

Mõjuvõimsa uuringufirma direktor Erik From tapetakse. Asja asuvad uurima kaks inspektorit, kuid vanem neist langeb rünnaku ohvriks. Noor Martin Holmberg, kellest ei jää sammugi maha raskesti haavatud kolleegi nooruke tütar Petra, jätkab mõrvalooga seotud suhetepuntra harutamist. Firma töötajate intriigide tagant ilmub välja midagi, mis paneb küsima, kellel siin maal üldse on tulevikku.

Vanemuise teatris 1976. aastal esietendunud Jaan Toominga lavastuse „Põrgupõhja uus Vanapagan“ filmiversioon ei ole lavastuse ekraniseering, pigem lavastaja ja režissööri heiastus toonasest lavastusest ning soov sulatada teatrifluidum filmikeelde. Modernse kaamerakeelega, omas ajas uuenduslikus filmis on lavapilti isegi välditud, fookuses on suured plaanid, mis kaotavad distantsi ja sunnivad vaatama tegelaste sisemusse. Kas inimene võib ja tahab õndsaks saada? Kas inimsool on tulevikku?

Dmitri Kabalevski ooperi "Colas Breugnon" ainetel valminud lavastuslikus ooperifilmis kehastab ja laulab nimiosa Georg Ots. Clamecy puunikerdaja Colas Breugnon alustab oma meenutusi ajal, kui ta on elus palju kaotanud – naise, maja, nooruse, ta on üle elanud sõja ja katku, tema kunstiteosed on hävitatud. Colas meenutab oma noorusaja esimest armastust, aednikuneiu Céline’d ja jutustab oma naisest Jacquelinest, hetsog d’Asnois’t ja tema sõdurite röövretkedest, rahva ristikäigust ja katkust. Colas’ jutustused on kord riukalikud, kord tundelised. Tal on tulnud läbi elada raskeid katsumusi, ent alati jääb Colas’d saatma tema külluslik elujõud ja imepärane helgus.

Film on valminud Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi Peeter Simmi režii- ja Viktor Abdalovi operaatoriteaduskonna kursusetööna.

"Estonia" teatris etendunud ooperikatkendite jäädvustamine. "Estonia" teatrilaval esitatavad Colas' aariad ja stseenid vahelduvad fotodega lavastusest. Kontsertfilmi juhatab sisse Alice Talvik. Ooperisüžeed kommenteerib kaadritaguse tekstina Georg Ots.

Kui Punaarmeesse mobiliseeritud eesti meestest pärast raskeid katsumusi tööpataljonides formeeritakse Eesti Laskurkorpus, on paljudel neist raske leida õiget võitlusvaimu - nii ka Enn Kalmul. Alles pikal teel Eestimaa poole ja ränkades lahingutes Velikije Luki all selgineb sõdimise mõte ja siht. Kodusel pinnal, Emajõe kallastel aga tuleb temal ja ta relvavendadel minna vastamisi rahvuskaaslastega, kes kannavad vaenlase mundrit. Mida tundsid ja kuidas käitusid inimesed, keda aeg sundis sõdurisinelisse? Paatosevabas ja ilustamata sõjafilmis kujutatakse sõja argist palet, sõda kui rasket tööd, mida laskurkorpuse võitlejad eesti meestele omase visadusega päevast päeva teevad, eesmärgiga jõuda tagasi koju.

19. sajandi lõpukümnendi Eesti külas elab noor kehviktalupoeg Väljaotsa Jaan vaesunud popsisaunas koos ema ja kolme väikese õe-vennaga. Jaan teeb heal järjel oleva külavanema Virgu Andrese talus juhutöid, aga pere toitmiseks sellest ei piisa. Samas tekib Jaanil romantiline side lapsepõlvesõbra ja Andrese tütre Virgu Anniga, kes peret Jaani teadmata salaja toetab. Viimases hädas läheb töökas ja aus Jaan kohalike kurikaelte mahitusel vargile ning jääb ametivõimudele vahele. Ees ootab sõit külmale maale, Siberisse, kuhu Anni Jaaniga kaasa läheb. Eduard Vilde samanimelise romaani ekraniseering pühendati kirjaniku 100. sünniaastapäevale.