Otsingutulemused

Kaks Ameerika salateenistuse agenti - Frank ja Wendy - on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Seekordne löök on planeeritud eriti salakavalalt. Agentide valvsust üritatakse uinutada kõikvõimaliku hämaga – Wendy-seenior pistetakse koos ahvidega karantiini, Franki unenägudesse projekteeritakse rõvedaid laulvaid maasikaid. Kõik selleks, et juhtida tähelepanu kõrvale peamiselt – kelleltki Antoniolt ja tema surmatoovalt kohvrilt.

Kaks Ameerika salateenistuse agenti - Frank ja Wendy - on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Avastades Estonias natsipöialpoiste põrandaaluse vorstivabriku, meenub Frankile lapsepõlv. Ta elab veelkord läbi kõik vorstidega seostuvad kohutavad foobiad. Lisaks tuleb Frankil teistkordselt saada meheks – seekord vorstist meheks. Tõsi, see ei toimu ilma Pöördumatute Protsesside Pööraja hämarate boreaalsete kunstideta. Tühine pole ka Wendy raudse rusika roll.

Kaug-Põhja linnukaitseala kauni ja karmi looduse rüpes kohtub eesti üliõpilane Peeter elust räsitud Aleksandraga, kes juba ammu ei oota õnne, vaid püüab lihtsalt ellu jääda. Noormehe puhas ja kirglik austus looduse vastu aga ei jäta ruumi naise kompromissidele. On vaid üks võimalus - siduda ta enesega. Kumbki neist ei aima, et nende suhe sõlmib saatuse lahtised otsad.

Kalju Saaberi jutustuse alusel valminud kaheosalise filmi sündmustik algab 1940. aasta suvel ja lõpeb 1980. aastate keskel nähtuna ühe naise silmade läbi. Maria Marmor oli 1940. aastal nooruke aktivist ja hilisem parteitöötaja, nüüd elab aga trööstitus vanadekodus. Peategelane on oma võitlemised võidelnud ja läheb vastu elu viimasele vaatusele. Maria Marmori meenutused elustuvad mõtterännakuteks minevikku, mis põimuvad olevikusündmustega. Elustub Maria noorus ja armumine sepp Priidikusse, kes jääb tema elu armastuseks, kuigi karm saatus neid lahutas. Naine, kes võitles oma ideaalide nimel ja kaotas isiklikus elus peaaegu kõik, meenutab aegu, mil ta oli noor ja õnnelik, mil kõik oli veel ees.

Kalju Saaberi jutustuse alusel valminud kaheosalise filmi sündmustik algab 1940. aasta suvel ja lõpeb 1980. aastate keskel nähtuna ühe naise silmade läbi. Maria Marmor oli 1940. aastal nooruke aktivist ja hilisem parteitöötaja, nüüd elab aga trööstitus vanadekodus. Peategelane on oma võitlemised võidelnud ja läheb vastu elu viimasele vaatusele. Maria Marmori meenutused elustuvad mõtterännakuteks minevikku, mis põimuvad olevikusündmustega. Elustub Maria noorus ja armumine sepp Priidikusse, kes jääb tema elu armastuseks, kuigi kuri saatus neid lahutas. Naine, kes võitles oma ideaalide nimel ja kaotas isiklikus elus peaaegu kõik, meenutab nüüd aegu, mil ta oli noor ja õnnelik, mil kõik oli veel ees.

Mehed sumpavad vööni poris. Traktor kipub mutta ära uppuma. Siin põhjamaal saab kraave vedada ainult nappidel suvekuudel. Siis tuleb tööd murda iga ilmaga, seitse päeva nädalas. Eesti mehed parandavad Karjalas maad, mitmendat aastat järjest pea sama meeskond. Miks nad seda teevad?

Kirjanik Juhan Smuul võttis 1950ndate lõpul ette Antarktika-reisi nõukogude ekspeditsiooni koosseisus ning pühendas oma "Jäise raamatu" neile meestele, valge maa kangelastele. Filmigrupp kohtus ekspeditsioonist osavõtjatega, kellega meenutati reisi Antarktikasse ja reisikaaslast Juhan Smuuli. Mälestustele on toeks katkendid "Jäisest raamatust". Kasutatud on tolleaegset filmikroonikat ja fotosid, samuti Mati Kase ja Andres Söödi Antaktika-ekspeditsioonil filmitut.