Otsingutulemused

Kui räägitakse Pirita kloostrist, siis mõeldakse selle all varemeid. Samas on paljudele avastuseks, et vana kloostri varemete kõrval tegutseb juba enam kui kümme aastat birgitiinide ordu uus klooster. Linnulennuline ülevaade birgitiinide ordust, ordu rajajast Püha Birgittast, Pirita kloostri ehitamisest ja restaureerimisest ning õdede elust kloostriseinte vahel. Kloostris elamise ja olemise mõte on ennekõike palves ning Jumala ülistamises, millele kloostri elanikud pühendavad oluliselt palju aega. Isa Vello Salo mõtestab lahti palve olemuse. Lagle Parek räägib Pirita kloostri ajaloost.

Tark rahvajuht suudab oma kultuuri hoida pikalt puutumata, kuid geenivahetuse vastu ei saa temagi.

1926. aastal valmis Saksamaal viis neljamastilist parklaeva. Noorim laevadest - Padua - nimetati pärast Teist maailmasõda ümber Krusensterniks. 1983. aastast sai selle laeva kodusadamaks Tallinn, kuuludes koondisele Eesti Kalatööstus. Õppelaeva Krusenstern pardal saavad noored meremehed oma esimesed merekogemused.

Ita Everi lavarollid: Ustinja Karpovna - A.Mišarini "Seoses üleminekuga teisele tööle", Nasta - A.Dudarevi "Reamehed", senjoora Frola - L.Pirandello "Nii see just ongi", ema Anna - J.Kruusvalli "Pilvede värvid", Maria - A.Tšehhovi "Kolm õde". Ita Everiga vestleb Mikk Mikiver.

Kunstiteadlane Villem Raam tutvustab kolme keskaegset arhitektuurimälestist – Karja, Muhu ja Pöide kirikut Saaremaal, mis on omavahel geneetiliselt tihedalt seotud. Näeme eesti kunstiajaloo grand old man´i talle kõige omasemas situatsioonis – suhtlemas ja töötamas vanade ehitistega. Ta vahendab elavalt keskaja ehitusmeistrite loomingut, avab keskaegse kunsti sümboleid ja keskaegse inimese maailmapilti. Tundmata tausta on raske hinnata ehitusmälestiste väärtust, rõhutab Raam. Jääb kõlama mõte, et meie kohus on säilitada järeltulevatele põlvedele neid unikaalseid rajatisi kui tähtsat osa mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa kultuuripärandist.

Näitleja pale. Selles on kõige üldisemaid jooni, temas peegeldub olnu, olevik ja võibolla ka homne aeg. Meie kangelane on läbi käinud pika ja kurvilise elutee, läbi tema on käinud mitu erinevat aega. Huvitavaid seiku ja pöördepunkte olnud aegadest meenutab nii Endel Pärn ise kui ka kolleegid. Muusika kaudu avanevad me ees näitleja eripalgelised karakterid. Igihaljaste operetimeloodiatega astub üles me särav kangelane, mees fraki ja monokliga.

Filmistuudio Eesti Telefilm 25. töösuvel. Filmitegijad ja võttegrupid, võtteil ja ettevalmistustel, Jerevani filmifestivalil. Autor Irene Lään.

Hiiu madal, Neckmansgrund, Suurrahu - keset neljakümne meetrist vett, kümme kilomeetrit kaldast, otse laevatee ääres peaaegu veepinnani ulatuvad kivid. Arvatakse, et sinna on aegade jooksul uppunud sadu laevu. See paik köitis Eesti Riikliku Meremuuseumi juures asuva klubi Viikar allveearheoloogide tähelepanu.

Georg Otsa teatrirolle ning esinemisi soolokontsertitelt, nagu P. Tšaikovski "Jevgeni Oneginis", A. Rubinsteini "Deemonis", P. Leoncavallo "Pajatsites" ja G. Verdi "Rigolettos", D. Kabalevski "Colas Breugnonis", mängufilmis "Mister X"; lauludest kõlavad A. Kapi "Metsateel", E. Kolmanovski "Kas ihkab sõda meie maa", K. Listovi "Sevastopoli valss", F. Schuberti "Muusikale" jpt. Lauljast ja tema loomingust räägivad kolleegid erinevatest teatritest ja lähedased pereringist. Diktoritekstis on kasutatud Georg Otsa vastuseid ajakirjanikele.

Karl Ader - Kaarup - loeb Juhan Liivi luuletusi „Sa tulid“, "Helin", "Naised kangast seadvad", "Mets", "Talvine tihane", "Läänemere lained ", "Üks suu", "Aeg" jt. ning jutustab oma kokkupuutumistest Juhan Liiviga ning mõtiskleb Liivi loomingu suurusest ning tähtsusest meie kultuuriloos.