Otsingutulemused

Mark Soosaar vestleb markantse härrasmehe Leonhard Venega (1902-1994), kes on teadmisjanuline iseõppinud vanavarakoguja. Meossaare karjamõisas elav härra Vene on terve elu muretsenud vanavara kogumise, restaureerimise ja sellele väärilise koha leidmise pärast. Vanahärra mööblikollektsiooni kaunid esemed täidavad karjamõisa saali, ise elab alati naeratav ja justkui eelmisest ajastust pärit härra puritaanlikult väikeses köögis. Vene õpib prantsuse keelt ja kritiseerib Einsteini relatiivsusteooriat. Vanahärra elab üksikuna ja toitub lihtsalt, sest seksuaalselt tagasihoidlik olles vaimsed võimed tõusevad ja tüsenemine on märk vaimuvaesusest.

Kas olete kuulnud lugu, kuidas hiidlane mulgile kalakoormas kive kaasa pannud? Mis juhtus siis, kui muiste Rootsi ja Hiiu pulmaseltskond Kärdla lähistel kitsal teel vastamisi trehvasid? Krahv Ungern-Sternbergi maa-alusest käigust Suuremõisast Pühalepa kirikusse on aimu? Suvereisil Hiiumaale filmiti kaht hiiu rahvapärimuste tundjat - Theodor Pruuli Emmastest ja Elli Küttimit Kõpust. Juttu jätkus kauemaks.

Poeetiline portreefilm eesti kirjanikust Anton Hansen Tammsaarest. Režissöör Peep Puks jutustab kirjaniku lugu. Kaadri taga kõlavaid eluloolisi saatetekste ja tsitaate kirjaniku loomingust ilmestab rikas ja kujundlik pildikeel. Kasutatud on ka arhiivikaadreid ja -fotosid.

Maalikunstnik Johannes Võerahansu (1902-1980) alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal, ent pidi vahepeal kümmekond aastat keskenduma muule, näiteks veskitöödel isa abistamisele. Pärast seda töötas Võerahansu lühikest aega Tallinna Draamastuudio teatri juures dekoratsioonimaalijana ning Türi tellise- ja keraamikavabrikus. Johannes Võerahansu õppis 1932-1936 Pallases Ado Vabbe ateljees maalimist, lõpetas kooli täieliku kursuse 1940. aastal. Hoolimata hilisest stardist on tema loomingulises pärandis ka arvukalt 1930ndate alguses valminud teoseid. Sest perioodist tuntakse Võerahansut ennekõike Saaremaa-tsükli järgi, kus ta käis muuhulgas Eesti Rahva Muuseumi ekspeditsiooni koosseisus joonistajana. Enne Teist maailmasõda jõudis Võerahansu käia Pariisis. Aeg oli liiga lühike, et kokkupuudetes prantsuse kunstiga leida ...

Ainulaadne Juhan Liivi luule ekraniseering, kus luules helisevad kirjanduslikud kujundid on omalaadselt ühendatud visuaalsete filmikujunditega. Suure osa materjalist moodustavad kirjandus- ja etnograafiamuuseumide fotod ning dokumendid. Juhan Liivi luulet loeb Lembit Ulfsak. 1975. aastal valminud film seadis ülesandeks anda pildi kaudu edasi Juhan Liivi poeesiat, tema hellust ja armastust oma maa vastu. Tõeline pildiluule, mis on sündinud Hando Runneli stsenaariumi, Peeter Toominga operaatoritöö, Peep Puksi režissuuri ja Lembit Ulfsaki luulelugemise sünergiast.

Kaugatoma rannarahvas asub ehitama oma laeva, et teenida paruni suvast sõltumatut elatist. Parun teeb kõik, et ettevõtmist takistada, kuid ikkagi heiskab "Kaugatoma" oma valged purjed. Paraku osutub raha võim otsustavaks nii ühistegevuse korraldamisel kui kapteni, jõulise loomuga Tõnis Tihu suhetes kogukonnaga ja oma lähedastega. Ta hülgab Liisu, kellega tal on poeg, ja naitub jõuka lesega. Kaptenina on tema võimuses hoolitseda meremeeste käekäigu eest, kuid ta mõtleb pigem enda julgeolekule. Ent juba puhuvad üle mere 1905.aasta tuuled.

1965. aastal möödus 100 aastat ühe eesti tuntuma kirjaniku Eduard Vilde (1865–1933) sünnist. Portreefilm Vildest püüab anda ülevaate kirjaniku elust ja loomingust, keskendudes eelkõige tema kriitilise realismi perioodile, jättes kõrvale tegevuse diplomaadina.

Eduard Vilde (4.03.1865 – 26.12.1933) oli kirjanik ja Eesti diplomaat, kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja eesti kirjanduses. Portreefilm Vildest püüab anda ülevaate kirjaniku elust ja loomingust, keskendudes eelkõige tema kriitilise realismi perioodile, jättes kõrvale tegevuse diplomaadina.