Otsingutulemused

Jätkub Eestimaa ja Liivimaa mõisate ajalugu käsitlev sari. Tutvustatakse Skangale, Suuremõisa, Vana-Vigala ja Saue mõisaid, peatutakse Narvas Hermanni kindluse jalamil. Meenutavad Catharina Palme-Nielzen, Claes von Ungern-Sternberg, Ingrid von Uexküll. Kommenteerivad Katrin Maandi, doktor Tõnu Karma, professorid Torkel Jansson, Matti Klinge ja Sirje Kivimäe.

Anna sõidab Inglismaalt oma sünnimaale Eestisse, et üles leida sõja ajal kaotatud ema. Ta satub taasiseseisvumisaja sündmuste keerisesse ja kohtab vabadusaatest sütitatud inimesi, kes aitavad tal jõuda äratundmisele, et hoolimata kauasest võõrsil viibimisest ei ole tema veresidemed kodumaaga katkenud.

Täispikk dokumentaalfilm „XX sajandi dokumentaalmüsteerium. Kristuse dilemma“ on pühendatud Esimeses Tšetšeenia sõjas langenutele. Arhiivikaadritel põhinev film on ülevaade 20. sajandist, selle sajandi suurtest ja väikestest inimestest, nii ohvritest kui ka timukatest. Poliitiliste sündmustele annab kõrvalseisva mõõtme põimitus piibellike motiividega.

Lagrits on unilaste sugukonda kuuluv laialehistes segametsades elav väike näriline. Nende arvukuse järsu vähenemise tõttu on lagrits Eestis looduskaitse all. Soome lahes asuval Suurel Tütarsaarel õnnestus jäädvustada selle väga varjatud eluviisiga öösel tegutseva loomakese eluolu aasta jooksul.

Riigimees ja diplomaat Friedrich Karl Akel, elukutselt silmaarst, oli Eesti Vabariigi riigivanem, kolme valitsuse välisminister, saadik Soomes, Roostis, Taanis ja Saksamaal. Ta arreteeriti 1940.aasta sügisel ja mõsiteti surma järgmise aasta suvel. Kaua aega ei teatud tema saatusest usaldust väärivat tõde. Oma isast ja perekonna saatusest kõnelevad Fr. Akeli tütred Lia von Sydow Stockholmis, Asta Treude Tallinnas ning tütretütar Lii Heribertson. Akeli saatuslooga põimub Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi lugu, mida kroonib Carl XVI Gustavi ja kuninganna Silvia visiit 1992. aasta kevadel.

Film on jäädvustanud 1991. aasta Eesti maaelu "idüllist idiotismini", kui ei olnud veel maareformi seadustki. Talude taastamine on käivitunud instinktide tasandil, viimistlemata seadusandlusega, uue maakorralduseta. Võib-olla vaid talumehe missioonitundest lähtuvalt... Lähemalt tutvutakse kolme uustalunikuga, kes püüavad tervisele mõtlemata oma kodusid üles ehitada.

Filmis tutvustatakse Eesti paberivabrikuid alates 17. sajandil Tallinnas Härjapea jõel paberit valmistanud Saksa ärimehe Lorenz Jauchi veskist kuni tänapäeval aktsiaseltsidena töötavate ettevõteteni.

Ülemöödunud sajandi lõpul rändas hulga Eestimaa põlisasukaid tõotatud maa otsingul Venemaale, kus tekkis ligemale kolmsada eesti asundust. Vaatamata kõigele püüti säilitada oma keelt ja meelt, kuni saabus kurikuulus aasta 1938. Nüüd on paljud väljarännanute järeltulijad oma esiisade maale tagasi tulnud. Kuidas on läinud nende kohanemine - sellest kõnelevad Igor Tõnurist, Hilda Sabbo, Aleksander ja Hilda Kull, Johannes Viru ja sõjapõgenikud Abhaasiast.

Dokumentaalfilm räägib Eesti Vabariigi pealinnast kui vanast Hansa- ja merelinnast ning sidemetest teiste Läänemere linnadega. Juttu tehakse Tallinnast kui ida ja lääne vahendajast, linnaehitusest ja linna arenguloost. Tähelepanu on pööratud ristiusu traditsioonidele ja nende arengule vanas Tallinnas.

Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvastest. Nad on eestlaste lähemaid sugulasrahvaid ja liivi keel on eesti keelega sarnasemaid keeli. Praegu on liivi keele oskajaid vaid mõnikümmend ja nendegi jaoks pole liivi keel emakeel. Siiski peab end liivlaseks umbes 200 inimest, kellest enamik elab Riias, Ventspilsis ja Kūolkas. Liivi randa – vanasti liivlastega asustatud 12 rannakülla Kuramaal – pole jäänud ühtki vabalt liivi keele valdajat. Oma rahva lugu räägivad liivi keeles veel vähesed seda keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Film on üles võetud aastatel 1988 ja 1990 Läti Vabariigis, Kura poolsaare liivi külades ning Riias, kasutatud on arhiivmaterjali 1940. ...