Otsingutulemused

Intervjuu poliitiku ja toimetaja Aksel Margaga tema kodus Uppsalas 17. juulil 1986. Lühidalt meenutab kodu ja isa, Karaski algkooli läbimist kahe aastaga nelja asemel. Vabadussõjast meenuvad põgenikud ja isa vangistus. Läbis teenistuse kaitseväe suurtükiväes. Tartu ülikoolis õppis agronoomiat, meenutab õppejõude. Mälestused üliõpilasseltsist Veljesto. Alustas 1937. aastal tööd konsulendina Rakveres, pikemalt töötas Viru-Jaagupis. Aksel Mark toob elust Eesti Vabariigis positiivsena välja, et valitses üldine demokraatia ja vabadus, puudusid suured klassivahed, ühistegevus laienes. Puuduseks oli talude raske majanduslik olukord, millest väljapääsuks loodi ühistuid. Meenutab Eesti poliitikuid, vaikivat ajastut, esimest Nõukogude okupatsiooni ja juuniküüditamist ning maareformi. Pikemalt tööst peaagronoomina ja oma ülemusest Villem ...

Enn Nõu intervjueerib oma isa, ennesõjaaegset Eesti põllutöökoolide peainspektorit ja hilisemat Uppsala Põllumajandusülikooli dotsenti Joosep Nõud 7. augustil 1983. Põhiteemaks on 20. sajandi murrangulised sündmused Eestis isa pilgu läbi. Lapsepõlvemälestused tsaariajast, esimesest maailmasõjast ja Vabadussõjast. Koolipõlvemälestused vabariigiaegsest Lihulast, Haapsalust ja ülikooliõpingutest Tartus. Õppejõud, töökohad ja töökaaslased. Poliitiline olukord Eestis 1940. aasta suvel. Järjestikused võimuvahetused, tööelu ümberkorraldused, teisest maailmasõjast tingitud mobilisatsioon nii Punaarmeesse kui Saksa sõjaväkke. Joosep Nõu räägib oma valikutest ja võimalustest antud ajas, tõekspidamistest ning õnnelikest juhustest.

Tõnis Kint oli peaminister presidendi ülesannetes aastatel 1970-1990. Ta räägib oma haridusteest: maapoisina õnnestus pääseda Tartu Reaalkooli, jätkas õpinguid Riias, kuid mobiliseeriti tsaariarmeesse, edasised õpingud sõdade tõttu jäid katkendlikuks. Revolutsioonilisel 1917. aastal oli Moskvas, Krasnoje Selos ja Petrogradis Talvepaleed kaitsmas, detsembris õnnestus Eestisse tulla. 1918. aastal võeti vastu Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Kint õppis Riias, kuid enamlaste pealetungi tõttu Narvas astus koos Vironia korporantidega Eesti sõjaväkke. Detsembris 1918 sai soomusrongi nr 2 kuulipilduriks. Tegi läbi kogu Vabadussõja kuulipildujate komando ülemana ning lahkus sõjaväest 1920. aasta mais. Tõnis Kint räägib tööst Põllumajandusliku Raamatupidamise Talituses ja Põllutöökojas, kaastöötajatest, Põllutöökoja direktorist Jaan Hünersonist. Tõnis ...