Otsingutulemused

Film jaguneb mõtteliselt kolme ossa. Esimene peatükk on pühendatud iidsetele mälukandjatele, nagu Karjala kaljujoonised, Kalevala-värss, hantide karupeied. Ringkäik minevikus on põimitud müütilise muinasajalooga, kuid tõmbab paralleele tänapäevaga. Teises osas jutustab Lennart Meri soome rahvaluulekoguja Elias Lönnroti külaskäigust Eestisse ja tema kohtumistest Eesti vaimuinimestega 1844. aastal. Huvi eesti keele vastu ja sõprus Faehlmanniga vihjab vastastikusele mõjule meeste töös “Kalevala” ja “Kalevipoja” koostamisel. Kolmandas osas taaselustatakse Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Tõnu Kaljustega Veljo Tormise kooriteose „Raua needmine“ filmiettekandes muistne rauasulatus- ja sepistamisrituaal.

Ühe linna näojooned läbi tema inimeste: EKP Võru rajoonikomitee esimese sekretär Aare Männiste, rajooni peaarhitekt Vadim Tšentropov, Võru Mööblikombinaadi kunstnik-dekoraator Evald Oimet, Võru 1. Keskkooli direktor Ilmar Reiman oma abiturientidega, Fr. R. Kreutzwaldi muuseumi vanemteadur Siiri Toomik, koorijuht, helilooja ja orelikunstnik Paul Elken, noor abielupaar Asta ja Peeter Pant ja Suure Munamäe endine tornivaht Eduard Tagamets.

Friedrich Reinhold Kreutzwald (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst. Film annab ülevaate Fr.R.Kreutzwaldi elukäigust ja loomingust, rõhutades eriti tollase vene demokraatliku mõtte mõju ning nõukogude korra teeneid kirjaniku mälestuse jäädvustamisel.