Otsingutulemused

Dokumentaalfilm on tehtud suurte muutuste künnisel – Eesti Vabariigi taasiseseisvumise alguses. Rikkalik arhiivimaterjal võimaldab käsitleda Eesti riigi meremeeste, laevade ja sadamate ajalugu ning saatust läbi aegade. Meenutused Eestist kui mereriigist viivad Eesti Vabariigi algusaastatesse. Meremeeste ja laevade saatused on üks osa kogu riigi saatusest. Filmis kajastuvad traagilised sõja-aastad ja meresõit võõra lipu all. Kasutatud on arhiivikaadreid ja -fotosid. Intervjueeritud on paljusid merelaevandusega seotud inimesi, kes räägivad Eesti merelaevanduse ajaloost, headest ja keerulistest aegadest – minevikust, olevikust, tulevikust. Lootused uuele elule puudutavad noorte meremeeste väljaõpet ja nende unistust olla Eesti meremees, seilata Eesti lipu all.

Eesti skautluse algusest, kui 1912 organiseeriti Pärnus esimene üksus, on möödunud 75 aastat. Torontos tähistatakse aastapäeva suurkoondusega 24. mail 1987 Eesti Majas. Piduliku koonduse esimese ettekande teeb skautmaster Heino Jõe. Ta räägib Eesti skautluse tekkimisest, ühingu rajajast Anton Õunapuust, Scoutspataljonist ja selle asutajast Henry Reissarist, Noorseppade ja Noorte Kotkaste organisatsioonist, skautluse õitseajast 1920ndate aastate lõpul ning selle lõppemisest seoses Eesti okupeerimisega. Muusikalise vahepalaga esineb akordionist Ricky Hiir. Järgneb kõne skautmaster Jaan Lepalt, teemal "Skautlus paguluses", kus tõdetakse, et skautlus on vanim Eesti pagulasorganisatsioon.

Enn Nõu intervjuu 1944. aastal moodustatud põhiseadusliku Otto Tiefi valitsuse riigisekretär Helmut Maandiga tema kodus Högdalenis Stockholmis 16. mail 1983. Räägitakse olulistel teemadel: Eesti Vabariigi Rahvuskomitee tegevusest 1944. aastal, julgeolekupolitsei arreteerimistest ja komitee liikmete minekust põranda alla, Otto Tiefi valitsuse moodustamisest septembris 1944 ja valitsusliikmete edasisest saatusest, Läände põgenenud poliitikute tegevusest. Helmut Maandi loeb ette Rahvuskomitee lendlehe teksti, enda mälestusi julgeolekupolitsei tegevusest, August Rei kirju. Helmut Maandi meenutab ärevaid päevi Nõukogude vägede Eestisse tulekust ning põgenemisest Rootsi. Põgusamalt meenutab ta Rootsi põgenikelaagreid, Jüri Uluotsa rasket haigust, Eestisse jäänud valitsusliikmete traagilist saatust. Helmut Maandi usub, et Eestis leidub inimesi, kes suudaksid ...