Otsingutulemused

Jón Baldvin Hannibalsson, endine Islandi välisminister sattus 1991. aastal mõneti enesegi jaoks ootamatult ajaloosündmuste näitelavale ja sai hiljem omamoodi Baltimaade hääleks rahvusvahelisel areenil. Augustiputši järel astus väike Island esimesena suure sammu, taastunnustades Eesti Vabariiki juba kaks päeva pärast iseseisvuse väljakuulutamist. Hannibalsson kutsus kolme Balti riigi välisministrid kohe Islandile ja 26. augustil kirjutasid nad Reykjavíkis alla ühisdeklaratsioonile diplomaatiliste suhete kehtestamisest. Lugu kõigist neist, kes julgesid siis, kui teised olid vait, midagi ära teha. Linateos on valminud Islandi, Eesti, Läti ja Leedu ühistööna.

ÜRO istungitesaali üldvaade. Kõnelema kutsutakse Eesti Vabariigi president. President Lennart Meri peatub kõnes kolmel suuremal probleemil. Võõrvägede Eestist väljaviimise läbirääkimisi pidurdavad Vene poole väited, et neil puuduvad võimalused äraviidavaid vägesid majutada ning küüniline põhjendus relvajõudude püsimise vajalikkusest Balti riikides, et kaitsta kohaliku vene elanikkonna inimõigusi. Üldisem väljakutse, kuidas rakendada ennetavat diplomaatiat, rahuloomet ja rahuvalvet konfliktide korral. Kolmandaks probleemiks on demokraatia ja vabaturumajanduse kindlustamine Eestis. Kõne lõpul peatub president ÜRO reformimisel - väikeriikidel kui maailma riikide enamikul lasub kohustus maailmakorda uuesti defineerida.