Otsingutulemused

Igal aastal koguneb kohalik rahvas koos külalistega Virumaale Samma külla Tammealuse hiie juurde suve algust tähistama. Mälestused kannavad meieni teadmise suvistepühadest kui maarahvale olulisest ja rõõmsast kevadpühast, mida on Eestimaal läbi aegade tähistatud, et tervitada saabuvat suve. Suvistepühade ehk suvistete juurde kuulus palju traditsioonilisi tegevusi - kodu ja selle ümbruse korrastamine, kaskedega kaunistamine, saunas käimine. Pidu ise toimus lähima hiiepaiga juures, kuhu oli püstitatud kiik ja lõkkease. Siia tuldi kogu perega. Lauldi, tantsiti, kiiguti, mängiti, söödi ja toimetati mitmesuguseid rituaale. Midagi sellest on jõudnud ka tänapäeva. Osakese sellest toob film vaatajateni.

Ajamärk aastast 1989, mis näitab, kus me oma majanduse ja eluga oleme. 82-aastase kunagise Enno talu peremehe Karl Petersoni mõtisklused minevikust ja olevikust vastanduvad Moskvast juhitava nõukogude majandussüsteemi ametnike arusaamadega.

Eesti põllumajanduse juhid ja spetsialistid arutlemas Agraartööstuskoondise ja Eesti põllumajanduse probleeme. Üldistused teeb kommentaator Märt Müür. Oma mõtteid jagavad majandusteadlane Mihhail Lemešev ja kunstnik Tiit Pääsuke.

Eestlaste väljarändamisest ülemöödunud sajandi viimase veerandi lõpul Kaukaasiasse, eesti külade Salme ja Sulev kujunemisest ning sealsete asukate järeltulijaist. Filmis on jäädvustatud kohalikku loodust, olustikku ning inimesi, paikkonna kolhoosi 55. aastapäeva pidustused.

Eestimaa kivistest põldudest ja nendega seotud põllumehemuredest. Film heidab pilgu meie põllunduse ajalukku, kivide probleemile läbi aegade. Arheoloog Vello Lõugasega käiakse Jõelähtme Rebala küla muistsetel põldudel, Saaremaa Võhma kivikangrutel; selgitatakse kuidas kivid tõepoolest kasvavad ja kuidas maaharimine ise neid kasvatab. Kaasaegsetest maaharimis-ja kivikoristusprobleemidest

Filmis antakse ülevaade Tartu Riiklikust Ülikoolist juubelieelsel tööaastal. Tehakse põgus ekskursioon ülikooli kolmesaja viiekümne aastasesse ajalukku, fikseeritakse uusehituste seis, antakse mitmekülgne ülevaade ülikooli teaduskondade ja laboratooriumide tööst. Ülikooli mailmamainega teadlased räägivad oma tööst ja suhetest ülikooliga.

Kunstnik Rein Tammik maalib ateljees karateklubi tellimusel maadleja Georg Lurichi portreed. Rataskaevu tänaval käib treening, samal ajal kaevatakse lahti keldriruume tulevase puhketoa jaoks. Idamaade võitluskunstide õpetaja Priit Kelder räägib Lurichist kui isiksusest, ta peab teda mees mehe võitluse rajajaks Eestis. Karatevõistlused Tallinna karikale panevad aluse uuele traditsioonile Nõukogude Liidus, osalevad nii noored kui ka kogenenud sportlased. Võidukarikas jääb Eestisse.

Simo Nõmme (20. 02. 1925–10. 01. 1996) oli Rakvere kandis tuntud metsamees, kes oli kolmkümmend aastat Rakvere metsamajandi direktor. Metsamajand arenes tema juhtimise ajal väga kiiresti suurejooneliseks ettevõtteks. Rõhku pandi metsade paremale majandamisele, töötajate heaolu tõusule, asutati mitmed lisatootmisharud (saun-suvilate tootmine, kasvatati roose, kala, mesilasi, töötas konservitsehh, olid ka jahikoerte-, metssigade-, kodujäneste- ja tõuhobusekasvandused). Simo Nõmme südameasjaks oli ka Sagadi mõisa taastamine. Sagadit pidas ta ka ise oma elutööks.

1978. aasta suvi ja sügis ei hellita põllumehi. Vihma tuleb taevast alla ülemäära palju. Saagikoristamine käib läbi raskuste. Eestimaa põldudelt kogutakse eelmistest aastatest vähem heina, teravilja ja kartulit, seetõttu toodetakse ka vähem liha ja piima. Kõik see kajastub kaupluste lettidel ja riiulitel.

Muusikaline portreefilm Professor Hugo Lepnurmest kui kunstnikust, heliloojast, pedagoogist. Koos oma õpilase Rolf Uusväliga uuritakse Eestimaa kirikute oreleid ning proovitakse pillide kõla, tutvustatakse eesti orelimeistrite, vendade Kriisade pärandit. Estonia kontserdisaalis esineb nii professor Lepnurm, kui tema õpilased.