Otsingutulemused

Film ühe põlisrahva saatusest. Administratiivse reformiga moodustati Nõukogude Liidus 1924. aastal Burjaat-Mongoolias evengide rahvuslik territoriaalne piirkond. Tõeline pealetung evengide ajaloolisele asualale hakkas aga Tunguusi kivisöebasseini avastamise ja evitamisega kolmekümnendatel aastatel ja kulmineerus Baikal-Amuuri magistraalraudtee rajamisega 1970-80-ndatel. Asjaolust, et trass hävitab selle piirkonna põlisasukate aastatuhandete vanuse elukeskkonna, vaikiti.

Filmimatk Siberisse, Burjaat-Mongooliasse. Tsaariaegsest vaimselt ja majanduslikult rikkast impeeriumi ääremaast on tänaseks saanud üleindustrialiseeritud, hambuni sõjaväestatud ja ökoloogiliselt laastatud regioon. Rahvuslikud tootmisharud on välja surnud, tüüpplaneerimine hävitanud omanäolise külakultuuri. Mongolipärase tähestiku asendamine kirillitsaga on burjaadid ilma jätnud rahvuslikust kultuuripärandist. Emakeelne kooliharidus on välja suretatud. Kõige kiuste on Burjaatias tõusmas uus laine rahvusliku ja igipõlise kaitseks ja taastamiseks.

Siberi väikerahvas ketid (vanema nimetusega Jenissei ostjakid) on 1980ndatel väikesearvuline (umbes 1000 inimest) rahvakild Siberis Krasnojarski krais Jenissei keskjooksul, kelle kohta on teada, et nad asustasid neid alasid juba paleosoikumi perioodil. Ligi pooled neist on nõukogude ajal asunud elama Kellogi külataolistesse asumitesse ja nende suhe rahvuslike juurtega (looduslik eluviis, kalastus, loodususk, šamanism) on katkemas.

Kahe Siberi väikerahva kultuur, laulud ja folkloor kohaliku looduse keskel.