Otsingutulemused

Ohver on proovinud Saatanat petta, andes talle Krati tegemiseks vere asemel marjamahla. Nüüd tuleb Saatan teda karistama. Kuna aga Kratt on ‘’vale verega’’ tehtud, saab ka tema oma osa Saatana vihast.

Ilmalikus kultuuris kipub surm olema tabuteema ja sellest rääkimist välditakse. Olenemata, et surm on üks elu osa, on inimestel tekkinud sellega seoses liigsed hirmud. Ameerikast Eestisse kolinud kultuuriloolane ja antropoloog Paul Firnhaber arvab, et üheks põhjuseks võib olla teadmatus - me ei tea lõpuni, mis surm on. Erinevate maade matmisrituaalne ja surmakultuuri uurinud teadlane arutleb oma Viljandi kodugaleriis surmahirmu üle ning valgustab meid, millest on surma kujutamine kujutavas kunstis välja kasvanud, milline on inimkonna pärand ühiskonnale üldisemalt ning mis teda köidab väikeses Viljandis, kuhu ta on tulnud oma vanaduspõlve veetma.

Film jaguneb mõtteliselt kolme ossa. Esimene peatükk on pühendatud iidsetele mälukandjatele, nagu Karjala kaljujoonised, Kalevala-värss, hantide karupeied. Ringkäik minevikus on põimitud müütilise muinasajalooga, kuid tõmbab paralleele tänapäevaga. Teises osas jutustab Lennart Meri soome rahvaluulekoguja Elias Lönnroti külaskäigust Eestisse ja tema kohtumistest Eesti vaimuinimestega 1844. aastal. Huvi eesti keele vastu ja sõprus Faehlmanniga vihjab vastastikusele mõjule meeste töös “Kalevala” ja “Kalevipoja” koostamisel. Kolmandas osas taaselustatakse Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Tõnu Kaljustega Veljo Tormise kooriteose „Raua needmine“ filmiettekandes muistne rauasulatus- ja sepistamisrituaal.