Otsingutulemused

Ekraanil on monumendid ja kunstimälestised, mille saatus on olnud lähedalt seotud Eesti Vabariigi ajalooga. Sõna saavad eesti skulptorid, endised meelsusvangid, ühiskonna- ja kunstiteadlased. Miks me vajame oma monumente? Kuidas on suhtutud monumentidesse ja kunstimälestistesse Eestis ajaloo tõmbetuultes? Mälestusmärgid võivad olla ideoloogia ohvrid. Ainuüksi 20. sajandil on Eesti üle elanud mitu riigivõimu, mis ajaloo areenilt lahkudes on võtnud kaasa ka oma monumendid. Ajal, mil stabiilse arenguga riikides on suhtutud monumentidesse kui kunsti- ja ajaloomälestistesse, on paljude sõjamälestiste saatus Ida-Euroopas muutunud aktuaalseks.

Eesti pöördumise allkirjalehed Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisele Pariisi saadetakse Tallinnast teele. Suveräänsusdeklaratsiooni teine aastapäev. Interrinde Eesti iseseisvusvastase piraatraadiojaama Nadežda vastane pikett Nõukogude tankipolgu territooriumi lähedal Keilas. Nõukogude sõjaväe paraad Tallinnas. Eesti poliitiline elu sügisel 1990. Eesti Panga president Rein Otsason rahareformist. Peterburi noorte demokraatide ja Eesti kaitseliitlaste ühine piiriaktsioon Eesti-Vene piiril Komarovka küla lähedal ja Eesti valitsuse väljasõiduistung Narvas. Eesti Kaitseliidu suurkogu Tartus. Intervjuu ajaloolase Evald Laasiga. Glehni park Tallinn-Nõmmel. Rakvere teater 50-aastane.

Suvine kursus Rootsi Metsaülikoolis ehk Metroos korraldatakse Trollebo konverentsimajas Smålandi maakonnas peateemaga "Pöördepunkte eesti rahva ajaloos". Ilmar Laaban kõneleb rahvuslikust identsusest. Helga Nõu räägib pagulasgruppidest. Õues vestlusringis Tõnu Parming, Ilmar Mikiver, Tiiu Salasoo, Raimond Kolk, Jüri Estam, Feliks Oinas, Helga Nõu jt.