Otsingutulemused

Eesti lennuväe ajalugu käsitlev film räägib aastatest 1918-1940. Filmi pealkiri on pärit Eesti lennukooli ladinakeelsest motost "Isamaa eest tähtede poole". Dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil antakse ülevaade lennuväest alates Vabadussõjast kuni lennuväe hävitamiseni nõukogude võimu poolt 1940. aastal. Linateoses saavad sõna reservlendur Hans Luik, Eesti-aegne lennuväeohvitser Remi Milk ja teised tolle aja lennundusega seotud inimesed. Film toob esile Eesti lennuväe hiilgeaja 1930. aastate alguses, peatutakse Eesti oma lennukiehitusel. Kasutatud on filmikaadreid Vabadussõjast ja 1930. aastatest ning rohkelt fotosid ja dokumente Eesti lennuväe ajaloost.

Natura 2000 on Euroopa Liidu looduskaitse võrgustik, mille moodustavad linnu- ja loodushoiualad. Eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise. Tutvustatakse Lääne-Eestis käivitunud Eesti Natura 2000 pilootprojekti raames sellele piirkonnale omaseid elupaigatüüpe. Keskkonnaministeerium on tellinud filmi õppematerjalina Eestimaa koolidele ja keskkonnakaitse asutustele.

1949. aastal asuti teostama Stalini järjekordset hiigelprojekti - ehitama 5250 kilomeetri pikkust raudteed Obi suudmest Alaskani. Selle esimene lõik, 1500 kilomeetrit, mida ehitati üle soode ja rabade, pidi valmima nelja aastaga. Stalini surma järel ehitus seiskus. Valminud 750 km pole kunagi kasutuses olnud. Rahvas nimetab seda teed "surma teeks", sest seal hukkunud vange võib olla sadu tuhandeid ja see tee pole kunagi kedagi kuhugi viinud. Toonaseid sündmusi meenutatakse filmis mitmeti - ühed mõistavad toimunut hukka, teised aga leiavad, et olid päris ilusad ajad.

Filmitud Püha liturgia ajal Pühtitsa nunnakloostris Kuremäel 1990. aasta sügisel. Selle motoks võiks olla: "Ja juhatavad need hääled sind kui valgus pimeduses. Läheb maailm sellele häälele järele seetõttu, et ta toob rahu, armastust ja igavest elu. Kel kõrvad, see kuulgu".

Jaaniõhtul, nädal enne laulupidu läideti tuled viieteistkümnes Eesti maakonnas. Tartus koondusid tuled laulupeotõrvikusse, mis alustas rändu läbi põhjamaise suve Tallinna. Laulupeorongkäigus oli sel korral külalisi esmakordselt õige kaugeist paigust. Tuli hulk eestlasi, keda sõjaajad laia maailma olid pillutanud. Laulupeod, küll täidetud muusikaga, ei ole ometi lihtsalt kontserdid, kus ühel pool lauljad ja teisel kuulajad. On palju laule, mida lauldakse koos. Need päevad teevad ilmsks meie rahva hinge, annavad kinnitust usule ja lootusele. Selle nimel süüdatakse jälle ja jälle laulutuli.

Kultuuriajalooline film võtab vaatluse alla Virumaa aegruumi. See on psühholoogiline mõtisklus rahva kestmisest ajatormides. Stsenarist Kalju Saaber, muusika Alo Mattiisen, režissöör Jaan Pihlak. Film valmis Virumaa Fondi tellimusel.

Veljo Tormise "Muistse mere laulud" Riikliku Akadeemilise Meeskoori esituses, dirigent Olev Oja

Eripalgelist muusikat meie kunstimeistrite ettekandes, kaunid Eestimaa vaated ning hetki noorte laulu- ja tantsupeolt. Kesktelevisiooni tellimusfilm üleliidulisse sarja.

Film Moskva suurest propagandistlikust tellimussarjast tähistamaks oktoobripöörde 70. aastapäeva. Näidatud on Mihhail Gorbatšovi ja Mihhail Rõzkovi Eesti visiite. Enam tähelepanu on pööratud kohalikele valimistele Haapsalu kandis. Vaatluse all Tallinna ehitusprobleemid, sõna sekka ütleb Irina Raud. Kõneldakse keskkonna probleemidest ja Eesti fosforiidivarude kasutuselevõtu teemadega tekkinud üldrahvalikust liikumisest looduse kaitseks, mille tulemusel oli EKP Keskkomitee büroo sunnitud tegema otsuse, et maardlat ei tohi rajada.

Eestimaa looduskaitsealad ja Põhja-Eesti tööstusmaastik - Vilsandi saar, Matsalu märgala, Nigula raba, Põhja-Eesti pankrannik jm. Loodus- ja keskkonnakaitseprobleemid. Stsenarist Heino Luik, režissöör-operaator Vallo Kepp.